Küsitlus

Millisel määral mõjutavad sind uue aasta hinnatõusud, maksutõusud ja uued maksud?

Mõis tahab ehitada aidast spordihoone. Kust leiab rahanappuses vald miljon eurot?

Hiljuti ilmus sotsiaalmeedia kohalikus grupis Mooste mõisa teade, et kunagisest mõisa aidast ehitatakse spordihoone – koht, kus lõpuks ometi saavad Mooste koolilapsed sobivates ja ajakohastes tingimustes kehalise kasvatuse tundides käia ning kus kohalikel võimalus ruume nii spordi- kui ringitegevusteks kasutada. Kohe kerkis mõistagi üles küsimus: kust loodetakse ehituse jaoks raha saada ja kui palju see üldse maksaks? Põlva vallal pole teadupärast raha isegi lasketiirumaja remondiks. Kaugemat rahvast huvitab seegi, et kus mõisakooli lapsed seni sporditunde on teinud?

Mooste mõisa peamaja ehk mõisakooli vastas asub vana ait, mis on ehitatud mõisa ajal mitmes jaos. Sovhoosi ajal asusid seal kuivati ja viljapunkrid, pool maja katust oli maha võetud, silikaattellistest kolm-neli meetrit seina juurde laotud ja uus katus peale pandud. Osa sellest kukkus sisse juba kolhoosi ajal, osa sellest tuli nüüd ära lõhkuda. Hoone oli pikka aega eraomandis, kolm aastat tagasi ostis Põlva vald selle ära ja andis sihtasutuse Mooste Mõis kasutusse.

Mooste mõisa renoveerimise eestvedaja Ülo Needo sõnul on sihtasutus saanud vallast ja muinsuskaitseametist projekteerimiseks ning katuse ehitamiseks toetust maja sellele osale, kus oli vana katus alles. See osa on nüüd saanud uue katuse ja vahelae. Neid ruume saab praegu juba kasutada, näiteks suvel kontsertide korraldamiseks. Veel on plaanis maja sellesse ossa teisele korrusele rajada Ilme ja Riho Kulla skulptuuride galerii koos võimalusega ka muid näitusi korraldada. Teise korruse osas on plaanid üsna kindlalt paigas, aga veel päris valmis kõik ei ole. Sinna tuleb ka juba eelolevaks suveks viburada.

Sama hooneosa esimesele korrusele peaks kavatsuste kohaselt tulema vaha-uisuväli, mida saab kasutada aasta ringi. Üks selline vahast uisuväli on näiteks Võhmas, kus on ka küünlavabrik. Lisaks peaksid sellesse hooneossa tulema ka ruumid taidlejatele, kus edaspidi saaks laulda, tantsida, harjutada ja proove teha.

Vana aida sellesse ossa, kus praegu veel katust ei ole, tekkis projekteerimise käigus mõte rajada võimla. Kuna see ruum on võimla jaoks veidi kitsas, käivitati ideekonkurss, kus valiti välja laienduse variant, milles ehitamiseks kasutatakse liimpuitu. Võimla suuruseks on kavandi järgi 30 x 18 meetrit, seega saab seal mängida ka täismõõtmetes väljakul korvpalli. Vana mõisaaegne esifassaad jääb alles, katus läheb sujuvalt üle tulevase võimla liimpuitdetailidele.

Praegu käib mõisakoolil ja Mooste inimestel sporditegemine kohalikus kultuurimajas. Seal toimuvad kooli võimlemistunnid, mängitakse lauatennist ja indiakat. Vahepeal kaaluti ka kultuurimaja soojustamist ja suuremaid investeeringuid sinna, kuid siis jõuti järeldusele, et majanduslikus mõttes on otstarbekam ehitada uus ja säästlik võimla. Nõnda saab kokku hoida ka küttekuludelt. Kultuurimaja saal jääb praeguste plaanide kohaselt uue võimla valmimisel tühjaks.

Needo sõnul on aidamaja see osa, millel praegu uus katus peal, praegusel hetkel päästetud. „See ei mädane ja ei lagune enam edasi,” sõnas ta.

Küll on aga võimla ehituseks vaja leida rahalisi vahendeid.

„Praegu seda raha veel ei ole, küll on aga uue võimla ehitus kirjas Põlva valla eelarvestrateegias. Projekti maksumus on eeldatavalt natuke üle miljoni euro, millest 50% loodetakse leida mõnest vastavast meetmest kas riigi toel või Euroopa Liidu fondidest,” selgitas Needo. Ta avaldas lootust, et lähima paari aasta jooksul võimalik see ehitus ära teha.

Needo kinnitusel annab uus hoone ka mõisakompleksile tervikuna väga palju juurde: mõisa aida esine ja kooli fasaadipoolne ala on mõeldud rohealaks, kus suvel on võimalus õues istuda, mõtteid mõlgutatakse ka väikese kohviku osas.

Needo sõnul on kõik, kes on plaaniga tutvunud, selle heaks kiitnud ja ka muinsuskaitseamet on sellise lahendusega päri: vana fassaad jääb alles ja ei riiva otseselt silma, mõisa miljööd see ei muuda. Needo loodab, et tulevase liimpuitdetailide valmistamise hanke võidab Põlvamaa firma.

Ait on Mooste mõisakompleksi suurtest hoonetest viimane, mis vajab veel korrastamist. Lisaks on üks väiksem hoone, folgikoja ja restauraatorite koja vahele jääv kunagine mõisa sigala. Sellel majal on nüüdseks osaliselt katus peal, kuid vajab veel remonti. Selle kohta päris kindlad plaanid veel puuduvad, kuid kohalikud hakkajad noored mehed on oma huvist maja vastu juba teada andnud.

Ülo Needo on tuleviku suhtes optimistlik: „Mõisaansambel peaks siis enam-vähem valmis saama. Siis hakkab see „ilu pool”, et oleks kena käia, lilled õitseksid, kõnniteed korras, valgustust enam-vähem juba on, ühesõnaga peenem viimistlus.”

Needo sõnul on kõigi plaanide õnnestumise korral Mooste Kagu-Eesti ainuke terviklikult säilinud ja korrastatud mõisakompleks – ja ega neid Eestimaal tervikunagi väga palju ole, ehk vaid Lahemaal. Kuna see on üks suuremate hoonete arvuga säilinud mõisaansambleid, siis on see midagi, mida inimestel vaadata ja tegevus ka käib. Needo rõhutab, et restaureeritud hooned pole lihtsalt silmailuks, vaid kõigis majades on sisu ja elu. Lubikrohvide ja värvide keskuses käib maailmatasemel töö, tegutsevad ka vanaaja- ja puitehitiste keskus, samuti rahvamuusikakool, mis on praegu Põlva muusikakooli filiaal.

Endises tallihoones on end sisse seadnud savikoda ja puutöökoda. Savikojas tutvustatakse traditsioonilist Lõuna-Eesti saviehitust, puutöökojas valmivad traditsioonilised puitaknad ja uksed, kaunid puittrepid ning pitsilised verandad. Omal ajal mõisale rikkust kogunud viinavabrik asub teistest hoonetest veidi eraldi, otse Mooste järve kaldal. Kenasti korda tehtud hoones tegutsevad hotell ja restoran. Endistes härrastemaja ruumides tegutseb mõisakool, meiereist on saanud tervisekeskus ja mõisa veskist Mooste Veskiteater. Viimati renoveeriti sõiduhobuste tall-tõllakuur, kust leiab kauni Saviukumaja toodete salongi ning MTÜ Eestimaaehitus koolituskeskuse.

 

Autor: PILLE METSIS
Viimati muudetud: 18/04/2024 09:16:42

Lisa kommentaar