Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

Lõppev talv oli keskmisest külmem, kuivem ja pimedam

Talv 2023/2024 oli normist külmem. Sademeid ja päikesepaistet oli talve jooksul normist vähem.

Klimaatiline talv
Klimaatiline eeltalv algab teatavasti koos esimese ajutise lumikatte moodustamisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäevane keskmine õhutemperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli.

Klimaatilise päristalve algus on määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega ning sellega kaasneb külmailmade sagenemine ja enamikel aastatel ka domineerimine.

Eestis algas enamikus kohtades talv 14.–25. novembril, mil tekkis püsiv lumikate, Edela-Eestis ja siin-seal saartel ajavahemikus 22. detsember – 3. jaanuar.

Mõnel pool saartel aga „päris” talve ei olnudki, seal oli tegemist eeltalvega, sest ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes esialgsetel andmetel küll püsivalt alla 0 °C, kuid püsivat lumikatet ei tekkinud.

Lääne-Eestis lagunes püsiv lumikate ajavahemikus 29. jaanuar – 4. veebruar. Enamikus kohtades kadus püsiv lumikate 17.–25. veebruaril. Üksikutes kohtades ei olnud püsiv lumikate märtsi alguseks veel lagunenud.

Õhutemperatuur
Talve keskmine õhutemperatuur oli –3,4 °C (norm –2,6 °C).

Arvestatuna talvest 1922/23 soojuselt 49.-51. koht. Sama soe oli nii 1932/1933 kui ka 1944/1945 talv. Külmemad on olnud 51 talve, soojemaid on olnud 48.

Talve keskmisena kõige soojem koht oli Ruhnu –0,6 °C. Talve keskmisena kõige külmem koht oli Kirde-Eesti – Jõhvis ja Väike-Maarjas oli talve keskmisena õhutemperatuur –5,4 °C (norm vastavalt –4,1 °C ja –4,2 °C).

Kõige soojem talvekuu oli veebruar, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli –1,3 °C (norm –3,8 °C). Veebruaris oli vaid üks lühem periood (7.–12. veebruar), mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli normist madalam. Eriliselt soe oli kuu viimane kolmandik – ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli vaid üksikutel päevadel miinuspoolel. Eesti keskmisena oli õhutemperatuur veebruari viimasel kolmandikul +1,6 °C (norm –3,3 °C). Alates 1922. aastast on veebruari viimane kolmandik veel soojem olnud viiel aastal.

Õhutemperatuuri normi järgi peaks kõige külmem talvekuu olema veebruar, kuid möödunud talvel oli kõige külmem kuu jaanuar, mil Eesti keskmisena oli õhutemperatuur –6,3 °C (norm –3,1 °C).

Sama jahe oli jaanuar 2014. aastal. Eriliselt külm oli jaanuari esimene kolmandik. Eesti keskmine õhutemperatuur oli –12,0 °C (norm –2,8 °C). Alates 1922. aastast on jaanuari esimene kolmandik veel külmem olnud 11 aastal. Viimati oli jaanuari esimene kolmandik veel külmem 2016. aastal (–14,2 °C).

Jaanuari esimesel dekaadil esines Kirde-Eestis mõnel pool ka lühike külmalaine – minimaalne õhutemperatuur langes kolmel järjestikusel päeval alla −26 °C.

Maksimaalne õhutemperatuur 7,6 °C mõõdeti Vilsandi rannikujaamas 19. detsembril. Sama kõrgele tõusis õhutemperatuuri näit ka 25. veebruaril Valga meteoroloogiajaamas. Minimaalne õhutemperatuur –28,3 °C mõõdeti Jõgeva meteoroloogiajaamas 7. jaanuaril.

Sademed, esimene lumi
Talve sajusumma Eesti keskmisena 113 mm ehk 80% normist (norm 142 mm). Kuivemaid talvesid on olnud 47 ja sajusemaid 54.

Kõige sajusem kuu oli detsember, mil Eesti keskmine sajusumma oli 47 mm ehk 88% normist (norm 53 mm).

Enamikus kohtades oli sadusid normist vähem, vaid siin-seal oli sademeid normist enam. Detsembri esimesel poolel esinesid sademed peamiselt lume ja lörtsina, saartel sadas ka vähest vihma. Kuu teisel poolel sadas nii lund, lörtsi kui ka vihma. Enam oli sademeid kuu teisel poolel.

Kõige kuivem kuu oli jaanuar, mil Eesti keskmisena oli sajusumma 29 mm ehk 60% normist (norm 49 mm).

Jaanuaris oli kõikjal sademeid normist vähem, siin-seal oli sademeid vähem kui pool normist. Sademed esinesid jaanuari esimesel dekaadi peamiselt lumena, siin-seal sadas ka vähest vihma. Teisel ja kolmandal dekaadil sadas nii lund, lörtsi kui ka vihma.

Veebruari sajusumma Eesti keskmisena oli 37 mm (norm 39 mm). Mõnel pool oli veebruar normist sajusem, mõnel pool aga normist kuivem. Veebruaris sadas nii lund, lörtsi kui ka vihma. Tugevamad sajud olid kuu viimasel kolmandikul. Veebruaris sadas mitmel päeval nii jäävihma kui ka jäätuvat vihma, mis muutis teed-tänavad uisuväljadeks.

Kõige sajusem oli talv Ristna rannikujaamas, kus sademeid oli 149 mm ehk 98% talve sajunormist (norm 152 mm). Kõige vähem oli sademeid talvekuudel kokku Narva meteoroloogiajaamas – 82 mm.

Lumikate
Sügise lõpul, novembri teisel poolel, tekkinud lumikate pidas mitmel pool vastu veebruari keskpaigani. Detsembri teisel poolel valitsenud sulailma tõttu kahanes lumikate jõudsalt ning mitmel pool jõudis täielikult sulada.

Detsembri viimase kolmandiku lumesajud tõid kõikjale küll lumelisa, kuid kuu viimaste päevade vihmasadude tõttu jõudis see taas kiirelt sulada ja kuu lõpul oli mõnel pool lund vaid varjulisemates kohtades.

Jaanuari alguse lumesajud tõid kõikjale lumelisa ja lumikate püsis enamikus kohtades kuu lõpuni. Jaanuari viimase dekaadi sulailmade tõttu kahanes see jõudsalt ja mõnel pool jõudis kuu lõpuks sulada.

Jaanuari lõpul alanud sula jätkus veebruari alguses ning veel mitmel pool jõudis lumikate veebruari esimese dekaadi keskpaigaks sulada. Järgnevatel päevadel esinenud lumesajud katsid maapinna taas enamikus kohtades lumevaibaga, mis püsis veebruari keskpaigani. Kagu-Eestis ja siin-seal Kirde-Eestis püsis lumikate aga sügise lõpust talve lõpuni ning ei olnud veel märtsi alguseks lagunema hakanud.

Kõige paksem lumikate oli 45 cm, mis mõõdeti 16. veebruaril Tuulemäe sademete mõõtejaamas.

Lumeladestus
Detsembri esimesel poolel Lõuna-Eestis sadanud märjast ja kleepuvast lumest tekkis puudele ja elektriliinidele lumeladestus, mis püsis mitu päeva. Lumeladestuse tõttu murdus mitmel pool puid ja esines nii pika- kui ka lühiajalisi elektri- ja sidekatkestusi.

Päikesepaiste
Päikest oli talve jooksul Eesti keskmisena 100 tundi ehk 85% normist (norm 117 tundi).
Alates 1961. aastast on veel vähem päikest paistnud 17 talvel. Sama palju oli päikesepaistelisi tunde 1964/1965 ja 1961/1962 talvel.

Vaatamata sellele, et veebruaris oli kõige enam päikesepaistelisi tunde, oli päikesepaistet ikkagi normist vähem. Veebruaris paistis Eesti keskmisena päikest 47 tundi ehk 75% normist (norm 63 tundi).

Vaatamata sellele, et jaanuaris oli enamikus kohtades päikesepaistelisi tunde vähem kui veebruaris, oli jaanuar normist päikeselisem. Eesti keskmisena paistis jaanuaris päikest 40 tundi (norm 33 tundi). Alates 1961. aastast on jaanuar veel päikeselisem olnud 17 aastal.

Kõige päikesevaesem oli detsember, mil Eesti keskmisena paistis päikest 12 tundi ehk 58% normist (norm 21 tundi).

Kõige vähem päikest paistis Pärnus, talvistel kuudel kokku 76 tundi ehk vaid 58% normist (norm 132 tundi). Kõige päikesepaistelisem oli Jõhvi – kolme talvekuuga 129 päikesepaistelist tundi.

Talve jooksul oli Viljandi meteoroloogiajaamas 60 päikeseta päeva ehk nendel päevadel ei paistnud päikest mitte minutitki. Jõgeva meteoroloogiajaamas oli selliseid päevi 43 ehk napilt alla pooltel päevadest ei paistnud mitte minutitki päikest.

 

Autor: KESKKONNAAGENTUUR
Viimati muudetud: 14/03/2024 09:02:01

Lisa kommentaar