Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

Kultuuripealinna aasta avapeod said Põlvas joone alla

Fotor: Silver Gutmann

Euroopa kultuuripealinna aasta alguse viimase avapeo tegi laupäeval Põlva maakond. See oli viimane kummardus avatseremooniale Lõuna-Eesti kultuuriaasta alguses.

Põlva, Kanepi ja Räpina vald lõpetasid Euroopa kultuuripealinna avapidustused Põlva keskväljakul reggae- ja folgirütmis. Talvises kaamoses süstis suvist tantsumuusikat Angus ning üles astus ka Põlvast pärit pärimusmuusik ja Eesti rahvakultuuri edendaja Meelika Hainsoo. Laulja otsib oma muusikas eelkõige läbipaistvust, kooskõla ja ilu, mida ta jagas kultuuripealinna sõpradele Põlvas. Kooslus tõi publikuni uues kuues armastatud lood.

„Nüüd algab Tartus ja Lõuna-Eestis Euroopa kultuuripealinna tiitliaasta!” rõõmustas Tartu 2024 juht Kuldar Leis. „Programmis on üle tuhande sündmuse aasta läbi, millest meelepärase leiab kindlasti igaüks. Kultuuripealinna aastal on Lõuna-Eesti terves Euroopas erinevate inimeste ning kultuuride kohtumise paik.”

Kultuuripealinna näol on tegu aasta aega kestva rahvaliikumisega, mis on tänavu ühtlasi suurim kultuurisündmus Eestis. Publikuni tuuakse terve elukaare ulatuses üle tuhande eriilmelise sündmuse, mis tutvustab Tartu ja Lõuna-Eesti eripära ning kultuuririkkust nii kohalikele kui ka väliskülalistele kogu maailmast.

Kultuuripealinna programm jutustab juhtidee „Ellujäämise kunstide” lugu – need on teadmised, oskused ja väärtused, mis aitavad tulevikus paremini elada. Ühtse kogukonnana soovib kultuuripealinn neid teadmisi jagada ning samal ajal teistelt juurde õppida. Programmiga saab lähemalt tutvuda Tartu 2024 kodulehel.

Lisaks reedesele suurele avatseremooniale Tartus toimusid avapidustused jaanuaris ka Lõuna-Eestis Valgas, Viljandis ja Võrus.

 

 

Autor: LL, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 01/02/2024 08:49:20

Lisa kommentaar