Pühajärve paadilaenutus. Foto: LLi arhiiv

Kagunurga veekogud ootavad vee peal sõidu nautijaid, millega kaasneb ka ümbruse imetlemise võimalus, nagu laevaga Lämmijärvel sõites. Kes aga soovib käte jõul edasi liikuda ehk aerutada, võiks minna näiteks Pühajärvele. Kellel soov oma sõidukiga veele minna, sellel tuleb läbida väikelaeva juhi kursus ja teha lõpueksam.

Kellel on kodus kuuri all suurem paat või purjekas, kuid teadmisi ja oskusi sellega seilamiseks napib, need peavad väikelaeva juhi kursustel käima. See võimalus on juba kolmandat kevadet ka Võrus. Kursust korraldab OÜ Tuuletark, mille juhatuse liige on kaptenipaberitega Kaarel Vettik.

„Meil oli 80 akadeemilist tundi, mis tänavu toimusid video vahendusel, ning video vahendusel lahendati ka ülesandeid,” sõnas Vettik.

Tänavu saavad 13 kursustel osalenut lõpueksami teha siis, kui võimalus avaneb, sest koroona tõttu ei saa praegu eksamit sooritada.

„Kursuse lõpetajad peavad tundma navigatsioonireegleid, oskama veel ohutult sõita ja esmaabi anda ning varustust, veeseadust ja veele pandud märke tundma,” loetles Vettik olulisemaid vajalikke oskusi-teadmisi.

Ta märkis, et tänavu oli kursante Võrumaa kõrval ka Põlva- ja Tartumaalt ning ülekaalus neist olid mehed. Kõigil õpingut alustanutel veel väikelaeva ei olnudki, küll olla neil plaanis peale kursuse lõpetamist see soetada.

Kui paadiga aerutama võib loata minna, siis väikelaeva juhil peab olema kursus seljataga ja paber taskus. „Sellise veesõiduki juhtimiseks, millel on purjepind kuni 25 ruutmeetrit või mootori võimsus kuni 25 kilovatti, ei nõuta väikelaeva juhi tunnistust, kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni viie meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni üheksa kilomeetri kaugusel,” tsiteeris Vettik seadusesätet.

Ta ütles, et kui huvilisi jagub, toimuvad kursused ka tuleval kevadel.

Kellel aga paati ei ole, saab veesõidukit laenata. Sellist võimalust pakub Võrus näiteks MTÜ Spordiühing Ekstreempark. Juhataja, Võhandu maratoni korraldaja Hillar Irves ütles, et neil on raft-paadid ja süstad.

„Raft-paadid on meil kuuekohalised ja neid on juba nädalavahetusteks laenutatud,” sõnas Irves. Ta lisas, et seda on teinud nii noortekeskused kui ka koolid.

Irvese sõnul saab Võhandul jäävabal ajal aasta ringi sõita. Millise Võrumaa veekogu äärest saab väikest aerupaati rentida, selle kohta Irvesel teavet ei ole.

Pühajärvel saab aerutada
Pühajärve sadama kapten Aivo Meema ütles, ametlik hooaeg vee peal algab küll 1. juunil, kuid esimesed huvilised on järvel juba sõitmas ja kala püüdmas käinud.

„Meil on 18 paati ja tosin vesijalgratast, lisaks kanuud ja süstad,” tutvustas Meema peamisi veesõidukeid, mida huvilised saavad laenata.

Kuna Pühajärv kuulub Natura alasse, ei tohi järvel mootorpaadiga sõita, lubatud on vaid aerutada. Paadid, millest enamik on neljakohalised, kuus aga kuuekohalised, on uued ja valmistatud Saaremaal. „Neljalised paadid sobivad hästi ka kahekesi sõitmiseks,” märkis Meema.

Läinud hooaega pidas Meema heaks, sest huvilisi käis palju ja ilm oli hea. „Lätlasi oli kõige rohkem, ka vene keelt rääkijaid oli palju. Kas viimased oli Põhja-Eestist ja Ida-Virumaalt või oli neid ka Venemaalt, seda ei oska öelda,” rääkis ta.

Välismaalastest käisid mullu Pühajärve ääres üliõpilased Türgist. Kui varem on Pühajärv ligi tõmmanud palju soomlasi, siis mullu oli neid vähem.

Meema ütles, et majutuskohtadest liitunud Otepää vallas puudu ei ole. „Ümberringi on neid üle 2000,” märkis ta.

Seto Line'i laevaga saab piirkonnaga tutvuda
OÜ-l Seto Line Reisid on kaks laeva. Üks teenindab Värska sadamast ja sanatooriumi kailt peale minevaid huvilisi. Teine laev on tartumaalaste teenistuses. Värska kandis on firmal kolm põnevat marsruuti.

Värska ringreisil osalejad saavad laevasõidu nautimise kõrval ka Reegi majaga tutvuda. „Reegi majaga saavad tutvuda need, kes osalevad Värska sadamast või sanatooriumi kailt algaval päeva esimesel ringreisil. Huvilised saavad Reegi maja juures maha minna ja kui laev tuleb teise reisiga maja juurde, saavad nad sama piletiga tagasi sõita,” selgitas Kairi Oona, firma turundusjuht.

Ta lisas, et inimestel jääb Reegi maja ja selle ümbrusega turvumiseks kaks tundi aega.

Teine Seto Line'i reis on päikeseloojangureis Lämmijärvel. Laevale saab samuti Värska sadamast ja sanatooriumi kailt. „Need on õhtused sõidud, üks sõit kolmel õhtul nädalas. Sõidu pikkuseks kolm pool tundi ja pileti hinnas on ka pokaal veini,” rääkis Oona.

Kolmandal ehk Lüübnitsa ringreisil osalejad näevad laevalt Lüübnitsat, veidike Peipsi veere elanike tegemisi ja eemalt ka Venemaa kallast. See reis toimub neljal õhtul nädalas.

Seto Line'i reisid algavad tulevast kuust.

Kes soovib aga Piirissaarega tutvuda, see sai sinna sõita juba tükk aega tagasi. „Praam käib Laaksaare ja Piirissaare vahet juba aprillist,” ütles Jaanus Jürivete, Laaksaare sadamakapten. Ta lisas, et mida enam aeg suve poole liigub, seda tihedamaks muutub praami sõidugraafik.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 13/05/2021 09:46:08