Vallamaja ehituseks vajatav plats võis nii vallale kui vallavanemale kalliks maksma minna. Foto: Vidrik Võsoberg

Nädalapäevad tagasi selgus, et Põlva vallavalitsus on andnud kirikule haldushoone ehitamiseks vajaliku krundi vastu maatulundusmaad Kiuma kandis. Nii vallavolinikele kui ka avalikkusele tuli külma dušina, et kirikule vahetatud maatükk sisaldas üle 2,5 hektari raieküpset metsa ja tõenäoliselt sai vald tehinguga korralikult vastu pükse. Pole võimatu, et lahvatanud maadevahetusskandaal saadab üheksa aastat Põlvat juhtinud Georg Pelisaare vähemalt aasta perspektiivis pensionile.

LõunaLeht kirjutas eelmisel nädalal, et Põlva vald soovis esmalt vallamaja ehituseks vajalikku Maarja 2 krunti EELK Põlva koguduselt endale osta, aga kirik polnud sellega nõus. 70-aastase hoonestusõiguse lepinguga polnud aga vallavolikogu nõus. Vallavalitsus leidis aga kompromissvariandi.

„[Krunt] kuulus kogudusele, aga praegu kuulub vallale,” selgitas vallavanem Georg Pelisaar (KE) lehele. „Vald ja kirik jõudsid kokkuleppele maavahetuse teemal. Andsime vastu maatulundusmaa, mida vald ei kasutanud, ja vastu saime krundi keskväljaku ääres. Maa asub Põlva vallas Kiuma kandis.”

LõunaLehe trükkimineku päeval oli Põlva vallavolikogu liikmete ja ka vallavanema postkasti laekunud volikogu liikme Anti Rüütli (SDE) infopäring, millest selgus, et vald ei andnud kirikule mitte suvalist põllumaatükikest.

„Kiuma külas tehti vallale kuuluval Mikelauri kinnistul raiet. Uurides tuli välja, et see ei olegi enam valla kinnistu, see on vahetatud kirikuga. Kas kinnisasja müük (vahetus) väärtusega üle 50 000 euro peaks olema volikogu teema või vähemalt võiks sellest volikogu informeerida?” päris Rüütli aru.

Nagu selgus, andis vald vahetuseks ära ligi 5,5 hektarit põllumaad ja 2,6 hektarit raieküpset metsa. Hinnanguliselt maksab sellise metsa hektar praegu 15 000 eurot ehk ainuüksi metsa eest võinuks vald oksjonil saada tublisti üle 30 000 euro. Vallavalitsus peab üle 30 000 euro maksvate varavõõrandamiste korral volikogult luba küsima. Põlva vallavalitsus seda selle tehingu puhul ei teinud. Kuidas nii? Mismoodi hindas vald vara väärtuseks vähem kui 30 000?

Vald hindas vara paberil
„Selleks leidsid vallavalitsuse toimekad töökäed omamoodi mooduse: maa-ameti registrist võeti välja 2019. aasta maatulundusmaaga tehtud tehingute maksumused Põlva vallas,” kirjeldas opositsioonilise Tuleviku Põlvamaa esindaja Igor Taro. „Vallavanema sõnul tehti tol aastal 84 tehingut maatükkidega suuruses 5‒10 hektarit. Keskmiseks hektari maksumuseks tuli 3514 eurot. Ja kuna kõnealusest kinnistust vahetatud katastriüksuse pindala on 8,15 hektarit, siis peaksimegi uskuma, et tehingu väärtuseks oleks justkui 28 639 eurot. Ehk vähem kui volikogu luba nõudev piirmäär. Siin on ainult üks pisike „aga”: nii vallavara võõrandamise kord kui ka muud analoogsed korrad avaliku varaga sätestavad, et vara hind määratakse enampakkumise teel, mitte minevikutehingute keskmist hinda arvutades. Mis tähendab seda, et paljudel volikogu liikmetel on väga põhjendatud kahtlus, et kõnealuse tehingu hinda on meelega väänatud väiksemaks ning sellega tekitatud vallale rahalist kahju üsna suures ulatuses.”

Taro teatel ei kasutaks ükski kinnisvarahindaja tehingu väärtuse määramisel sellist meetodit.

„Kui vallavanem ei usalda volikogu, siis millised on volikogu valikud?” küsis Taro retooriliselt ja leidis, et vallavanem hiilis maadevahetusega volikogust mööda ning võib olla umbusaldamist väärt.

Vallavanem Pelisaar ongi ajakirjandusele maatulundusmaa väärtuse hindamist selgitanud maa-ameti andmetega keskmise ostu-müügitehingu hinna kohta. Ka märkis ta, et kõiki tehinguid polnud võimalik volikoguga kooskõlastada, kuid midagi ei varjatud – vahetustehinguni jõuti juulis, kui volikogu istungeid ei toimunud, kuid vastav info pandi ka valla kodulehele üles. Lisaks võinuks kesklinnakrundi raha eest ostmine vallale kallimakski minna.

Oma mees tõmbas mõõga
„Tänasel vallavolikogu istungil tundsid paljud volikogu liikmed end petetuna,” kirjutas Pelisaare erakonnakaaslane ja eelkäija Põlva juhina Tarmo Tamm (KE) pärast nädal tagasi toimunud istungit. „Volikogus selgus, et vald on kirikuga vahetanud maid, et keskväljakule uus vallamaja ehitada. Vallavalitsus on vallale kuuluva Mikelauri kinnistu, mida on kokku 8,15 hektarit, sellest kolm hektarit täisküpsuses metsa, maa väärtuseks hinnanud alla 30 000 euro. Esiteks vallavalitsusel selleks volitusi ei olnud ja teiseks selle kinnistu väärtus on selgelt alla hinnatud. Palju vallarahvas sellest tehingust rahalist kahju sai, selgub lähiajal.”

Siinkohal peab märkima, et Põlva vallas moodustavad koalitsiooni Keskerakond ja Reformierakond, kel on 27-liikmelises vallavolikogus kokku 15 häält. Kui kuulata seitsmeliikmelise KE fraktsiooni esindaja Tarmo Tamme seisukohti, siis ei paista võimatu, et keskerakondlased pööravad oma mehele selja.

Tamm ütles LõunaLehele, et tal on endal paika pandud suurusjärk, kui palju kirikule antud maa tegelikult võiks maksta, kuid ta ei taha seda enne revisjonikomisjoni seisukohtade selgumist välja öelda. Ta kinnitas aga, et see on kaunis suur. Tamm nentis, et kohalik omavalitsus ei tohiks oma vara võõrandades käituda teisiti kui erasektor, kus vara tegelik väärtus selgub konkurentsi kaudu, pakkumise teel.

Esialgu ootab volikogu maadevahetuse asjus Tarmo Tamme sõnul ära revisjonikomisjoni (mida juhib arupärija Rüütli fraktsioonikaaslane Ahti Bleive) otsuse, et „jõuda tõele lähemale”.

Bleive ütles LõunaLehele, et komisjon on saatnud vallavalitsusele põhjaliku järelepärimise, loodab lähiajal vastused saada ja nende põhjal järeldused teha – hetkel on tema sõnul õhus vaid kahtlused, et kinnistute hinnad pole „kõige õigemad” ja et tehing ei oleks tohtinud sellisel kujul aset leida.

Ahti Bleive on ise põllumajandusspetsialist, kes elab Taevaskoja metsade vahel – kas tema hinnangul on võimalik, et kõnealune maa ja mets maksavadki reaalselt 29 000?

„Ei ole reaalne jah, selgelt ei ole,” nentis revisjonikomisjoni esimees. „Kui ikka on täiskasvanud mets ja üle kahe hektari, siis see on juba omaette väärtus. Hind ei ole kindlasti õige. Küsisime ka vallalt, et millisel alusel nemad oma hinnad kujundasid ja miks nad ei kasutanud hindajat või spetsialisti, vaid kujundasid selle hinna kuidagi kunstlikult. See pole reaalne hind päris selgelt, kindlasti alla 30 000 ei ole see väärtus.”

Mis saab edasi?
Pelisaar on küll Tarmo Tamme erakonnakaaslane, kuid kas ta on selle juhtumiga seoses mõelnud, et mees peaks oma ametikoha vabastama?

„Mul on mitmeid mõtteid, aga iseenesest on minu käest ka varem küsitud, et ta on ju sinu erakonnakaaslane. Kui ma poliitikas sellest lähtuks, et tuttav ja erakonnakaaslane, siis ma arvan, et ei talitaks küll õigesti,” sõnas Tamm. „Selliste asjade juures ei ole kohta, kus silma kinni pigistada.”

Niisiis on olemas võimalus, et Põlvale tuleb leida mingil hetkel uus vallavanem?

„Jah, ma loodan, et [Keskerakonna] maakonna juhatus seda arutab ja siis sealt peaks ka mingi järeldus tulema,” vastas Tarmo Tamm. „Sest ma arvan küll, et sellistes tingimustes valimistele vastu minna ning mitte tunnistada tekitatud süüd ja ka tekitatud kahju oleks minu meelest väga lühinägelik.” Tamm viitab järgmise aasta oktoobris toimuvatele kohalike omavalitsuste volikogude valimistele.

Ühtlasi tõdes ta, et ootab Põlvas koalitsiooni moodustavate Reformierakonna ja Keskerakonna väga selget seisukohta kõnealusel teemal.

Kui täna peaks algatatama vallavanem Pelisaare umbusaldamine, siis kas revisjonikomisjoni juht Ahti Bleive läheks sellega kaasa?

„Ma ikkagi ootan ära need valla selgitused ja siis selle pealt saan otsustada, aga tõenäoliselt küll,” vastas ta. „Siin on terve rida lisaküsimusi, et miks volikogu sellest [maadevahetusest] ikkagi põhjalikumalt ei informeeritud ja mööda mindi ... Olen nõus, et vallavanem ei ole korrektselt käitunud siinjuures.”

Georg Pelisaar sai riigikokku siirdunud Tarmo Tamme järglasena Põlva linnapeaks 2011. aasta kevadel. 2017. aastal sai temast haldusreformi järel Põlva vallavanem.

„Ütleksin nõnda, et turule saab jalutada kindlasti varem, kui vallamaja valmis saab, ja kes siis kabinetist turule läheb, pole kaugeltki teada,” vastas peatselt 62-aastaseks saav Pelisaar läinud nädalal – võib-olla prohvetlikult – LõunaLehe küsimusele, millal ta vallavanemana oma uue vallamaja kabinetist üle platsi uuele turule saab astuda.

Georg Pelisaar: midagi pole varjatud

Põlva vallavanem Georg Pelisaar – mis läks selles maadevahetuse asjas valesti?
Ma ausalt öelda ei oska isegi öelda, mis valesti on läinud. See on suhteliselt pikalt kestnud protsess ja midagi pole varjatud. Kui keegi arvab, et see on seotud veel mingite muude lepingutega, siis nii see ei ole (maadevahetusega üsna samal ajal toetas vald rahaliselt kiriku remonti – VV).

Kas täna teeksite midagi selles protsessis teistmoodi?
Ilmselt jah teeks seda, et selle lõppotsustuse tooks volikokku. Aga arvestades, et jõudsime kokkulepeteni ja ei tahtnud aega viita, koroonast ja suvest tulenevalt volikogu istungit ei toimunud vahepeal ... ja kuivõrd tegu oli protsessiga, mis kuulub vallavalitsuse pädevusse, siis ei oska öelda, mida oleks pidanud tegema teisiti.

Mis puutub näiteks sellesse, et kas oleks volikogu pidanud teadma – volikogu pidigi teadma, dokumendid on avalikud. Andmekaitse inspektsioon tunnistas Põlva valla kodulehe Eesti kõige paremaks koduleheks. Kõik protsessid on meil väga hästi kättesaadavad.

Kas jääte selle juurde, et vallavalitsus käitus maadevahetuses õigesti – eriti just maa väärtuse määramisel?
Soovitan kõigil lugeda võlaõigusseaduse paragrahvi 255: eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne. Vahetustehing ei ole müügitehing, see on kinnisasjade vahetus. Kui meil see protsess kevadel algas, siis saime kokku luteri kiriku esindajaga ja rääkisime läbi, et mis võiks olla see, mida vahetada. Tegemist oli meie puhul maatulundusmaaga, mida vald ei kasutanud. Vallal on veel niisuguseid maid, mida ei kasuta. Ja samas oli meil vaja maad, mida kasutada avaliku võimu teostamiseks. Kõigile on ju teada, et Põlvas on praktiliselt kogu kesklinn kirikukoguduse oma. Et avalikku võimu teostada ja ühtlasi et ka elu Põlva keskuses säiliks ja areneks, on investeeritud ja seda tehakse ka edasipidi.

Teie eelkäija ja erakonnakaaslane Tarmo Tamm on praeguse seisuga päris kuri ja annab mõista, et pikemas perspektiivis ta ei näe teid Põlva vallavanemana. Kuidas kommenteerite?
Igaühel on õigus oma arvamusele ja mina vastupidiselt Tarmo Tammele aktsepteerin teiste arvamusi, kaasaarvatud tema oma. Aga see ei tähenda, et peaks tingimata olema tema arvamus õige. Nagu ma pole sugugi alati kindel, et minu arvamus on õige.

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 05/11/2020 10:30:21