Maavalitsuse esindaja Raul Tohv annab olümpiavõitjale üle sepa taotud mõõga.

Eelmisel nädalal möödus 20 aastat võrukese Erki Noole võidust olümpiamängudel ja tuleval nädalal saab 20 aastat tema pidulikust vastuvõtmisest sünnilinnas. LõunaLeht avaldab sel puhul ajaloolisi fotosid ja nii toonase kui ka veidi värskema meediateate.

Võru linnavalitsuse pressiteade 11. oktoobril 2000:
Sünnilinn austab laupäeval olümpiavõitjat Erki Noolt

Laupäeval heisatakse Võrumaal maavanema korraldusega riigilipud ning Võru linnas Vabaduse väljakul toimub südapäeval olümpiavõitja Erki Noole austamistseremoonia. Võru maavanem ning linnapea korraldavad hiljem piduliku vastuvõtu.

Puhkpilliorkestri ning meeskoori lauluga avatakse täpselt keskpäeval olümpiavõitja Erki Noole auks tseremoonia, kus linna, maakonna, omavalitsuste ning Võrumaa organisatsioonide esindajad Võru päritolu olümpiasangarit austavad.

Veerand tundi varem võetakse Erki Nool maakonna piiril vastu ning tuuakse politsei eskordi saatel Vabaduse väljaku lähistele, kust edasi suundutakse rahvatantsijate saatel sündmuspaika.

Austamistseremoonial peetakse meeles ka Erki Noole ema, elukaaslast ning esimesi treenereid Võru Spordikooli päevilt. Pärast austusavalduste ärakuulamist ja kingituste vastuvõtmist tuleb Erki Nool rahva sekka, jagades varem väljakul ostetud fotodele autogramme ning vastates ka inimeste küsimustele.

Hiljem toimuvale maavanema ja linnapea vastuvõtule on palutud lisaks olümpiavõitjale ja tema omastele ka linnavalitsuse, maavalitsuse, omavalitsuste, spordiliidu, äriringkondade esindajad ning Noole esimesed treenerid.

Võru Linnavalitsus on otsustanud Erki Noole olümpiavõidu auks nimetada linna südames asuva pargi Olümpia pargiks, kuhu tulevikus on kavas lisaks Sydney suursaavutusele jäädvustada ka Võrumaa teise olümpiasangari Eduard Pütsepa 1924. aasta Pariisi olümpiavõit. Veel on linnavalitsus teinud volikogule ettepaneku anda Erki Noolele linna kõrgeim autasu – teenetemärk, ning on lubanud tasuda tema ema ostetud maja uue katusekatte kulud.

Maavalitsus kingib Erki Noolele Võrumaa nimel sepa taotud terasest mõõga, kuhu on jäädvustatud värsid rahvuseeposest „Kalevipoeg”. „Kuna ka „Kalevipoeg” on Kreutzwaldi sulest sündinud Võrus, siis leidsime, et oleks sümboolne Võrumaa teisele kangele mehele taoline kingitus teha” põhjendas Võru maavanema kohusetäitja Raul Tohv kingituse valikut.

URMAS PAIDRE
Võru Linnavalitsuse suhtekorraldaja

Erki Nool: „Siiani, kui ma kuskil käin, siis keegi Võru juurtega inimene tuleb ütlema „Noh, tere, võrukas!“”
20 AASTAT HILJEM: kuhu jäi Olümpia park?

28. septembril 2000. aastal hõiskab kogu Eesti rahvas. Võru verd kümnevõistleja Erki Nool on pingelises võistluses seljatanud konkurendid ja endale välja võidelnud kuldseima olümpiamedali. 14. oktoobri hilishommikul ootavad võrukesed spordikangelast koju.

Juba enne seda on rahva poolt jagatud võidurõõmus kuulutatud eri Eesti nurkadest, kuidas Erki Noole (toona 30-aastane) järgi nimetatakse tänavaid ja staadione. Ka Võru linn ei taha teistele alla jääda. Noole nime abil loodetakse „rattad käima” panna ka sahtlis ootavatel plaanidel.

„Võru linnavalitsus on otsustanud kesklinna pargi nimetada Erki Noole olümpiavõidu auks Olümpia pargiks, ning kuhu lisaks Sydney suursaavutusele jäädvustatakse ka Võrumaa teise olümpiasangari Eduard Pütsepa 1924. aasta Pariisi olümpiavõit. Park jääb avatuks kõikidele tulevastele Võrumaa suurtele maailmatasemel spordisaavutustele.

Veel on linnavalitsus teinud volikogule ettepaneku anda Erki Noolele linna kõrgeim autasu – teenetemärk, ning on lubanud tasuda tema ema ostetud maja uue katusekatte kulud,“ teatab linn avalikult.

Võru Vabaduse väljakul mängib puhkpilliorkester, rahvatantsijad saadavad olümpiasangarit, meeskoor avab autasustamistseremoonia. Lisaks võidumehele tänatakse tema ema Miina Noolt, elukaaslast, esimesi Võru treenereid. Nool jagab 300 fotole autogramme. Peale avalikku tseremooniat toimub vastuvõtt maavalitsuses. Maavalitsus kingib Võrumaa nimel Erki Noolele sepa taotud terasest mõõga, kuhu on jäädvustatud värsid rahvuseeposest „Kalevipoeg”.

Olümpia pargi idee jääb arutlustesse
Nool saab linna teenetemärgi ja ka ema maja katusevahetus ei ole vaid niisama välja hõigatud. „Jah, mingisugune toetus tema emale oli. Konkreetne ühekordne aktsioon, mis sai ka tookord tehtud,“ meenutab tollane linnapea ja praegune linnavolikogu aseesimees Tõnu Jõgi nüüd.

„Öeldi, et vahetame katuse ära, aga mingi summa ulatuses. Summa maksti ära. Laisa mehe mõttes, et käed taskus ootad, kuni katus ära vahetatakse, nii ei olnud,“ muheleb Erki Nool LõunaLehele meenutades. „Mingi osa rahast pani ikka ise. Ei saa öelda, et ei saanud tehtud. Mõeldes tolle aja olusid ja finantsilist poolt, siis ta oli ikka kõva sõna.“

Kõige kulukam mõte on aga Olümpia park. Esialgu on välja hõigatud vaid Võidu väljaku ümbernimetamine, aga sellega ei oleks tollase linnavalitsuse hinnangul soovitud efekti saavutatud.

„Nimetus Olümpia park ei tohiks jääda pelgalt nimetuseks, vaid peaks väljenduma ka pargi üldises kujunduse stiilis, eelkõige muidugi väikevormides, pargirajatistes, valgustuses ja haljastuses. Olümpiasaavutusi tähistavaks elemendiks on kavas rajada temaatiline skulptuur, mille vorm selguks eraldi konkursil,“ seisab 2001. aasta veebruari linna teadaandes. See kannab pealkirja „Linn alustab Olümpia pargi rajamist“.

„Konkreetse projekteerimiseni asi ei jõudnud. Lihtsalt oli avalik diskussioon, kas üldse; kui, siis mida see peaks endast kujutama, mil viisil see peaks olümpiat ja sporti propageerima, mis on need elemendid seal. Sel tasemel diskussioon käis. See aeg osutus liiga lühikeseks, et oleks välja koorunud valdavalt toetatav lahendus. Teema jäi veel liiga tooreks, et selgelt anda projekteerijale lähteülesanne,“ selgitab Jõgi.

Arutamist tol ajal jagus, sest plaan oli ambitsioonikas ja linna eelarve piiratumgi kui tänapäeval. Nüüd on omavalitsused harjunud toetuma suuremates tegemistes Euroopa Liidu fondidele, 15 aasta eest polnud Eesti veel aga euroliidu liigegi.

„Võib-olla see oligi üle jõu käiv ülesanne. Oleks tookord olnud vahendeid arhitektuurikonkurss korraldada ja sealt oleks tulnud mõni idee, mis oleks vaimustusse ajanud, oleks teine teema. Selliseid vahendeid ei olnud ja linna eelarvest suuri rahvusvahelisi arhitektuurikonkursse korraldama hakata ilma toetuseta on natuke priiskav, kui otse välja öelda,“ tõdeb Jõgi.

Võimuvahetuses läheb idee kaotsi
„See oli analoogne olukord, nagu praegu on kesklinna pargiga. Tõsi, kaasatud vahendite abil on küll tehtud ideekonkurss, aga see ei tähenda, et see peab olema täpselt teostatud, vaid põhimõte. Detailid tuleb ühiskonnas kokku leppida ja kui need kokkulepped on saavutatud, on see konkreetne ülesanne. Praegu on linnapea enam-vähem jõudnud teatud üldistele kokkulepetele, millele valdav osa inimesi on toetust avaldanud. Tollal olümpiapargiga nii kaugele ei jõutud,“ toob Jõgi võrdluse.

Endine linnapea ütleb, et juba pikalt pole enam kuulsate Võru sportlaste teemaliste rajatiste arutamist olnud. Raha tuleb ikkagi riigilt lipikuga ehk sihtotstarbeliselt, tõdeb ta.

„Eks tollal lubati igasuguseid asju. Tollel ajal see Olümpia pargi idee tuli minu olümpiavõiduga ja kaasnenud eufooriaga, siis läksid kõik asjad kokku. Tänasel päeval see inimestele nii oluline ei ole, mis on üsna loogiline. Võib-olla tuleks näiteks järgmistel olümpiamängudel keegi võrukas olümpiavõitjaks ja võetaks teemad üles,“ arvab ka Nool.

Olümpia pargi arendamise idee jõudis isegi Võru linna arengukavasse 2001-2005. Mis siis ikkagi ideele lõplikult saatuslikuks sai? „Järgmised linnavalitsused ei pidanud vajalikuks seda teemat edasi arendada. Mis meil muud ikka oli,“ nendib Jõgi.

6. novembril 2002 valib kohalike valimiste järgne uus Võru linnavolikogu 13 poolthäälega linnapeaks Ando Hageli. Linnavõim vahetub. 2006. aastal avatakse Võrus rekonstrueeritud Kesklinna park ‒ see kannabki sellist nime, aga ristitakse kohe rahvasuus Kivipargiks. 2008. aastal kerkib päevakorda ka idee Võru kuulsuste väljakust, kus suuri tegusid teinud võrukesi austataks nimeliste plaatidega, ja sellele ideele soovitakse kahe volikogu kinnitust (2009. aastal olid taas kohalikud valimised), ent ka see idee jääb teostamata. 2015. aastal on õhus Seminari väljaku ümberkujundamine linnasüdameks ‒ arhitektuurikonkursi võidutöös „Urban Gadget” aga pole samuti Noolele ega olümpiale mingeid viiteid.

Sportlasi ja teisi suuri tegusid teinud võrukaid Noole meelest jagub, et sellist asja ka kunagi teostada. Aga ta leiab, et sellisel juhul peaks kindlasti olema rõhk eeltööl ja valik erinevate variantide vahel tuleks jätta linnarahvale otsustada.

Mälestused on kinnistunud
Erki Noolel on tänaselgi päeval Lõuna-Eestisse asja, Otepääl on tal suvila ja möödunud nädalalgi külastas ta Võru linna. Võrumaale jõudmine on talle igakordne meenutus Sydney-järgsest kojutulekust.

„Mis mulle iga kord meenub, kui ma Võru maakonna piirist üle sõidan, on pull moment. Mäletan, kuidas Võru politsei ootas mind ja ma sõitsin Võrru politseieskordi saatel väljakule. See oli päris lahe. Pisiasi, aga jääb meelde. Eskort oli lennujaamast Tallinna raekoja platsile ka, aga Võrru sõit on selline moment, mis siiamaani tuleb silme ette,“ ütleb Nool rõõmsalt.

Olümpiavõitjat ei siinsed ega ka mujale läinud võrukesed unustanud pole ja ikka tullakse ligi, et paar sõna lausuda.

„Siiani, kui ma kuskil käin, siis keegi Võru juurtega inimene tuleb ütlema „Noh, tere, võrukas!“. Inimestele väga meeldib samastuda, kui sa oled kuskilt pärit. Lõunaeestlased tunnevad selles suhtes oma identiteeti paremini kui põhjaeestlased,“ mõtiskleb Nool.

AKSEL LÕBU
Lugu ilmus LõunaLehes pisut teistsuguse pealkirjaga 2015. aastal ehk 15 aastat pärast Noole olümpiavõitu.

 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 08/10/2020 10:25:50