Küsitlus

Kuidas niidad muru?

Ilm täna
Võru
14°
Põlva
14°
Otepää
14°
Tartu
15°
Antsla
14°
Valga
15°
Räpina
15°
Tõrva
16°
Võru
14°
Põlva
14°
Otepää
14°
Tartu
15°
Antsla
14°
Valga
15°
Räpina
15°
Tõrva
16°
Võru
15°
Põlva
15°
Otepää
15°
Tartu
15°
Antsla
15°
Valga
15°
Räpina
16°
Tõrva
15°

Milline on väärtkaup Kagu-Eesti kinnisvaraturul?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Heas korras maamaju on vähe müügis, mis tähendab et viimase 5‒10 aasta jooksul on nende hind olnud pidevas tõusutrendis. Foto: LL arhiiv

Kagu-Eestis tegutsevad kinnisvaramaaklerid märkisid maa-ameti mulluste kinnisvaratehingute analüüsi kommenteerides, et siinkandis tõstavad kinnisvara hinda mitmed erilised väärtused, mida pangad paraku laenu andes ei arvesta.

„Kui Võru- või Põlvamaal müüakse maamaja looduspargi kõrval järve lähedal, siis võib anda asukoht kohe viiendiku hinnalisa, aga pankade silmis ei maksa looduskaunis koht nii palju,” märkis Ader Kinnisvara maakler Margus Ader. „Tallinnas või Tartus on hind rohkem ruutmeetripõhine, aga Kagu-Eestis on tunduvalt olulisem koha emotsionaalne väärtus. Üks asi on raha, teine asi on elukeskkond ja soov hingata puhast õhku ja kuulata linnulaulu, talvel elada kaasa langevale lumehelbele. Seetõttu saavad maale väärt elamise osta inimesed, kes suudavad suurema omafinantseeringu välja käia.”
Pächter Kinnisvara maakleri Helin Pächteri hinnangul on remonti vajavaid maamaju raskem müüa. Laenutagatisena ei ole pangad neist väga huvitatud. Lisainvesteering on suur ja noortel peredel on keeruline selleks laenu saada, eriti kolme ja enama lapsega perel. Erinevalt vanematest inimestest tahaksid aga just noored pered kolida maale oma majja elama. „See üllatab ikka ja jälle, et riigi poliitika ei soodusta noorte inimeste kolimist maale elama ega isegi väikelinnadesse,” märkis Helin Pächter. „Riiklik laenugarantii oleks pidanud olemas olema juba 20 aastat tagasi!”
Mõlemad maaklerid nentisid, et samas on heas korras maamaju vähe müügis, mis tähendab et viimase 5‒10 aasta jooksul on nende hind olnud pidevas tõusutrendis. „Soovijaid on väga palju. Kui midagi turule tuleb, läheb kiirelt kaubaks,” märkis Margus Ader.
Ta ütles, et roheline elu on see, mis on järjest enam oluline, ja seda väärtustatakse. „Peale looduse pakub ka ühiskondlik keskkond teistmoodi hingamist ja elu,” sõnas ta maaelu kohta. „See on see, mis toob inimesi linnast maale. Kuna riigile on väga tähtis, et elu oleks ka äärealadel, siis seda tuleks toetada. See on ka julgeolekuline küsimus, kui me vaatame maailmas toimuvat.”

Sobivad korterid lähevad kaubaks nagu soojad saiad
„Võru ja Põlva korteriturul oli möödunud aastal tugev hinnatõus,” hindas märkimisväärseimaks turumuutuseks Pindi Kinnisvara maakler Sander Valdas. „Kõige rohkem soovitakse osta sissekolimisvalmis kortereid. Siis on ostja nõus ka rohkem maksma.” Kõige nõutumad on maakleri hinnangul kahe- ja kolmetoalised korterid esimesel ja teisel korrusel. „Rõdu olemasolu on kindlasti plussiks,” märkis ta. Valdase andmeil varieerub korterite ruutmeetrihinna vahemik praegu Võrus olenevalt korteri seisukorrast 600‒1000 euro vahel.
„Viimasel ajal on väga nõutud kaup ühe-kahetoalised rõduga korterid esimesel korrusel,” lisas Helin Pächter. „Neid ostavad lapsed oma eakatele vanematele.” Kinnisvaraportaalides kõiguvad selliste, ka ilma rõduta Võru korterite hinnad 20 000 ‒ 40 000 euro ja Põlva korterite hinnad 20 000 ‒ 30 000 euro vahel.
Margus Ader kommenteeris, et selliste, eakatele sobivate korterite puhul pole määrav alati mitte korteri ostuhind, vaid muud asjaolud ka. „Korterit ostes tuleks kindlasti uurida, millised on olnud selle kommunaalkulud viimase aasta jooksul, Võru- ja Põlvamaal on keskküte märkimisväärselt kallis, kallim kui Tartus, majade kommunaalkulud erinevad väga palju,” tõstis ta esile. „Lisaks tuleks vaadata laene, mis kortermaja renoveerimiseks on võetud või plaanis võtta. Kui laenuraha eest on tehtud korralik remont, siis pole see muidugi probleem.”
Ader hindas, et Kagu-Eestis on krooniline kvaliteetse kinnisvara puudus. „Võrru võiks kolme kuni kuue korteriga maju julgesti juurde ehitada,” leidis ta. „Miks seda aga praegu ei julgeta teha – ikka seepärast, et pangad ei hinda kinnisvara nii kõrgelt, kui arendaja-ehitaja ehitusele kulutab. Siin võiks riik abikäe osutada eelkõige ostjatele näiteks sissemaksugarantiide näol. 10 kuni 30 protsendi ulatuses vähemalt. Nii jääks elu ka väikelinnadesse ja valdadesse!”

Metsamaa on väga erinevas hinnas
Metsahektari eest maksti Eestis mullu kõige rohkem 18 468 eurot, juhtumisi asus see „kuldne” mets Võrumaal. Kui keegi paluks maakleril leida oma metsale sellise hinna eest ostja, kas läheks kaubaks? „Kui asi on seda väärt, küll siis selle maha müüa suudan,” hindas Margus Ader. „No see peaks sel juhul olema maantee ääres kasvav raieküps okaspuupuistu ca 550 tihumeetrit hektari kohta, mille metsamajandamiskava järgi saab siis juba täpse hinna välja rehkendada. Aga see on ikkagi harukordne ja väga kõrge hind! Väga korraliku, okaspuupuistuga metsamaa hektari hind jääb ikkagi 8000 ja 12 000 euro vahele.”
„Kui on täiskasvanud puistu ja lageraie luba, siis 18 000 on täiesti hea hind, läheb kaubaks küll,” leidis Helin Pächter ning lisas, et viimastel aastatel pole ta ise metsamüügiga tegelenud, kuid jälgib turgu. „Näib, et suurem osa metsamaast müüakse maha siiski oluliselt odavama hinnaga. Näiteks Haanjas on metsatükid hästi väikesed ja maa on künklik – metsamasinatel on seal raske toimetada, see kajastub ka hinnas,” rääkis Helin Pächter. „Üldiselt on hind kuni 10 000 eurot,” lisas Margus Ader. „Viimasel ajal on muutunud oluliseks maa vesisus (boniteet, seoses meie viimaste aastate ilmade soojemaks muutumisega) – kui ikka maa ära ei külmu, ei saa metsatöid teha ja seegi mõjutab tehingute hinda.”
Kui mets on maha võetud ehk metsamaa nime all müüakse raiesmikku, siis jääb hektari hind 900 ja 2000 euro vahele.

Põllumaa puhul on määrav suurus ja kvaliteet
Põllumaa hinnakäärid on Kagu-Eestis märkimisväärsed, kõikudes näiteks Põlva maakonnas 1177‒6000 euro vahel. Millest nii suur hinnaerinevus tuleneb? „Kvaliteet ja suurus on määravad,” selgitas Helin Pächter. „Väga hea kvaliteediga maa puhul on 6000 eurot hektarist täiesti normaalne, olen isegi sellise hinnaga müünud.”
Tema sõnul võib samal ajal väike põllusiiluke teiste põldude vahel maksta ka vaevalt 1500 eurot hektar. „Haritava maa nime all müüakse veel võsastunud maad ja looduslikku rohumaad, mille hind on madal,” lisas Helin Pächter. „Ja lõppude lõpuks võib madala müügihinna põhjuseks olla ka müüja teadmatus. Ta ei tea oma maa väärtust ja võtab vastu esimese pakkumise, mis tehakse.”
„Hea boniteediga põllumaa hind on keskmiselt 2700‒4700 eurot hektarist. Aga on erandeid, eriti kui on müügis näiteks 20‒50hektarine tükk maad või kellelgi on juba oma kinnistud läheduses,” rääkis Margus Ader. „Riigi müüdavad kinnistud on natuke odavamad. Kui on aga pakkuda kaks hektarit maad kuskil elektriliinide all, siis selle eest kindlasti nii head hinda ei saa.”
„Haritava maa puhul sõltub hind suurusest, asukohast (hea juurdepääs on oluline) ja maa kvaliteedist: kas on korralikult haritud viimased aastad,” märkis Sander Valdas. „Söötis maad on odavamad, sest taasharimise kulud on suured.”

Kinnisvara hind kõigub Eestis suuresti

Maa-ameti 2019. aasta kinnisvaraturu analüüs näitab, et Eestis toimus kõige rohkem, 55 protsenti, tehinguid korteriomanditega. Korteriomandite (eluruumide) ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus on võrdluses 2018. aastaga kasvanud, vastavalt neli ja kaheksa protsenti. Korterite mediaanhinnad erinevad Eesti asulates märgatavalt, kõrgeima ja madalaima mediaanhinna vahe on ligi 100 kordne, suuremates linnades mõjutab hinnastatistikat muu hulgas uute korterite osakaal.
Kõige elavam oli korteriturg Harju maakonnas, kus toimus ligi 54 protsenti kõikidest korterite ostu-müügitehingutest.
Pindalaliselt tehti maatulundusmaa sihtotstarbe järgi enim tehinguid metsamaaga, ligi 53 protsenti, sellele järgnes 34 protsendiga haritav maa. Haritav maa oli kõige hinnatum Põlva, Jõgeva, Lääne-Viru, Tartu, Valga, Järva ja Viljandi maakonnas, kus mediaanhind oli kõrgeim, jäädes vahemikku 3400–3960 eurot hektar. Samas kasvava metsaga metsamaade puhul oli see vahemik 2600–5000 eurot hektar, madalaim Hiiu ja kõrgeim Viljandi maakonnas.

 

Valgas on üle tuhande tühja korteri

Valga linnas on Valga vallavalitsuse teatel üle 1200 tühja korteri, mistõttu on linn valitud osalema riigi elamumajanduse katseprojektis, mis keskendub pooltühjade kortermajade probleemile.
Valgas kogunesid hiljuti rahandusministeeriumi ja muinsuskaitseameti esindajad, et otsida lahendusi ennekõike kesklinnas paikneva muinsuskaitseala hoonete tühjenemisele.
Kinnisvara rohkus tingib selle madala hinna, mistõttu pole see pankadele sobiv laenu tagatiseks. Kui kinnisvara tagatisel laenu ei saa, ei suuda aga omanikud hooneid korrastada. Tagajärjeks on palju halvas seisukorras ja pooltühje hooneid linnapildis, millest suur osa asub just kesklinna muinsuskaitsealal miljööväärtuslikus puitasumis. Sageli on korterid sellistes majades seotud keeruliste omandisuhetega, mis takistab vallal probleemiga tõhusalt tegeleda.
Kortermajadega seotud probleemide lahendamiseks viib rahandusministeerium kolmes omavalitsuses ellu näidisprojekti, millega proovitakse läbi õiguslikud lahendused pooltühjades majades elavate inimeste ümberasustamiseks ning halvas seisukorras kortermajade lammutamiseks.
Katseprojekti riigipoolne toetus on 210 000 eurot ning planeeritud tegevused viiakse ellu kahe aasta jooksul.

Haritava maa hind maakondades

Piirkond Arv Keskmine pindala (ha) Keskmine hind (€/ha) Minimaalne hind (€/ha) Maksimaalne hind (€/ha)

Põlva maakond 39 7,1 3 963 1 117 6 000
Valga maakond 30 9,4 3 506 1 630 4 882
Võru maakond 28 6,0 2 985 877 6 550
Eesti kokku 859 9,6 3 242 455 7 964

Metsamaa hind maakondades

Piirkond Arv Keskmine pindala (ha) Keskmine hind (€/ha) Minimaalne hind (€/ha) Maksimaalne hind (€/ha)
Põlva maakond 44 7,1 4 937 1 019 13 550
Valga maakond 29 9,2 4 858 574 11 511
Võru maakond 89 6,5 5 243 694 18 468
Eesti kokku 1415 7,7 4 711 142 18 468

Korterite hind suuremates asulates

Asustusüksus Arv Keskmine üldpind (m²) Keskmine hind (€/m²) Minimaalne hind (€/m²) Maksimaalne hind (€/m²)

Tallinn 9 260 56,9 2 005 159 6 069
Tartu 1 894 54,0 1 513 143 5 146

VÕRU MAAKOND
Antsla linn 9 62,7 154 10 296
Kobela alevik 15 49,7 47 7 273
Misso alevik 9 47,3 51 21 91
Varstu alevik 5 59,5 44 0 151
Võru linn 206 51,2 619 12 1 283
Parksepa alevik 14 56,5 302 121 646
Vastseliina alevik 7 43,3 146 19 367
Väimela alevik 12 50,8 371 129 549

PÕLVA MAAKOND
Ahja alevik 5 55,9 320 275 355
Mooste alevik 8 52,4 158 30 282
Põlva linn 82 55,0 481 51 806
Räpina linn 17 52,8 285 40 489
Veriora alevik 5 51,3 93 17 210

VALGA MAAKOND
Otepää linn 17 51,4 792 54 3 223
Puka alevik 5 42,0 69 13 107
Sangaste alevik 5 51,2 128 100 155
Helme alevik 7 41,4 87 26 194
Tõrva linn 31 53,7 293 90 590
Valga linn 225 44,5 160 0 468
Õru alevik 8 60,2 48 11 123

 

 

 

Autor: Ülle Harju
Viimati muudetud: 19/03/2020 10:43:10

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247