Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

LõunaLehe valimisdebatt 4

LõunaLeht jätkab valimisdebatti. Kuni valimisteni ilmub igas lehenumbris üks Kagu-Eesti inimesi ja elu puudutav põletav küsimus, millele vastavad siit riigikokku kandideerivad poliitikud. Igale küsimusele saab vastata iga erakond, vastaja valib erakonna nimekirjast välja LõunaLeht. Mõni kandidaat võib saada võimaluse vastata ka mitmele küsimusele. Debatte on kokku kuus, viimasel neljapäeval enne valimisi saavad korraga sõna kõikide erakondade esinumbrid.

Küsimus nr 4: Enne valimisi lubavad erakonnad üksteise võidu pensionitõusu. Eestis on pensionäre kokku üle 375 000, keskmine pension tõuseb 1. aprillist indekseerimise läbi seniselt 447 eurolt 481 eurole. Kas ja kui palju tõstaksite veel pensione ja mille arvelt? Lisage rehkendus.

Ulla Preeden (Isamaa):

Pensioni peale tuleb inimestel endil mõelda

Nende valimiste märksõnadeks on kahtlemata väga kallid lubadused. Nende hulka kuulub kahjuks ka pensionitõusu lubaduste võidujooks. Kahjuks, sest inimestel tekivad ootused ja just nimelt küsimus, et mille arvelt ja kust see raha tegelikult võetakse, jääb enamasti vastamata.
Reaalne on kasvatada majandust ja tõsta pensione koos majanduskasvuga ning siduda pensioni senisest tugevamalt laste arvuga.
Kui pensioni teine sammas muutuks inimestele vabatahtlikuks, annaks see omakorda igaühele õiguse valida, kas hoida oma raha pensionifondis või investeerida sääste ise investeerimiskonto kaudu. Säästetu kasutamise üle otsustab inimene ise, mitte riik. See teeb inimestest oma kogumispensioni peremehed, tugevdab konkurentsi Eesti investeerimisturul ja annab ka tugeva signaali, et oma tuleviku ja pensioni peale tuleb inimestel endil mõelda.
Lisaks otsestele rahalistele meetmetele tuleb jätkuvalt tegeleda sellega, mida eakad vajavad, olgu selleks hooldusteenus, transport, arstiabi kättesaadavus, kogukonnatoetus ja -töö. Näiteks peaksid koduteenused olema inimesele soodsamad kui hooldekodusse paigutamine.

Igor Taro (Eesti 200):

Lõpetame inimeste lollitamise

Meie esimene põhimõte valimistele minnes on mitte anda katteta lubadusi. Kuna minul isiklikult ega erakonna kontol pole pensionitõusuks vajalikku raha, siis oleks igasugune numbriline lubadus valijate petmine.
Meil kõigil on vanemad, kes on väärika vanaduspõlve välja teeninud, ning täiesti ilmselgelt nad praegu seda ei saa. Kust pensioniraha tuleb? Ta tuleb meie kõigi ehk maksumaksja käest. Ja meil on plaan, kuidas kasvatada Eesti inimeste jõukust ning anda seeläbi kindlustunne ka väärikatele.
Probleem, mille peame lahendama enne pensionitõusu kallale asumist, peitub Eesti üldises jõukuses.
Rehkendus on järgmine. Prognoosid näitavad, et järgmise paari valimistsükliga võib töötavate inimeste arv meie riigis väheneda 60 000 kuni 80 000 võrra. Kui võtame arvesse keskmist majanduskasvu 1,5% aastas ning tavapärase riigieelarve kasvu 3% aastas, siis hiljemalt kaheksa aastaga oleme oma riigiga käpuli. Meie rahvuslik rikkus hakkab kahanema. Ainus võimalus on leida lahendus puuduvale tööjõule.
Pensioniraha tuleb tagasi tuua Eesti majandusse, et aidata meie ettevõtetel kasvada piiride taha. Soovime saavutada olukorda, kus sama palju inimesi töötab meie majanduse heaks väljaspool Eestit. Me ei pea neid kõiki Eestisse tooma.
Eesti poliitikas on üks traditsioon. Alati on mõni erakond lubanud pensionide kahekordistamist enne järgmisi valimisi. Ja teine traditsioon on see, et need lubadused pole kunagi täitunud. Lõpetame inimeste lollitamise.


Sirje Tobreluts (SDE):

Ehk saaks abi alkoholiaktsiisist?

Kui inimene on kogu elu töösse panustanud, siis peab ta ka väärikalt vanaduspõlve pidada saama.
Koos palkade tõusuga on loomulik, et toimub ka pensionitõus. Meie eeldame, et nelja aasta jooksul jõuab pension 700 euroni, samas tuleb lõpetada pensionäride ebaõiglane maksustamine.
Toetame väärikat ja aktiivset vanaduspõlve, soodustades eakate paindlikke töövorme, täiendõpet ja huvitegevust. Et selle piskuga hakkama saada, on eesmärgina langetada 5% ravimite hindu ja tõsta hambaproteesihüvitis 260-lt 520-le eurole kolme aasta jooksul, kõigile eakatele tasuta gripivaktsiin ning säilivad praegused retseptiravimite hüvitised.
Koostöös omavalitsustega tuleb tagada paremad ja soodsamad koduhooldusteenused eakatele, teenused peaksid kättesaadavad olema igal pool, et saaks kauem kodus väärikalt toime tulla. Hooldekodu kohamaks ei tohi olla vaid inimese enda ja tema lähedaste mure, see võiks olla kombineeritud riigi, omavalitsuse ja inimese enda osast.
Juba aastaid korrastatakse kütuseaktsiisist saadud tuluga nii riigi- kui kohaliku tähtsusega maanteid. Miks ei võiks alkoholiaktsiisist saadav tulu aidata väärikalt vananeda või vastavaid teenuseid toetada?

Anti Haugas (Reformierakond):

Kui kasvab majandus, kasvavad ka pensionid

Iga kalendriaasta 1. aprilliks indekseeritakse riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus sõltub inflatsioonist ning sotsiaalmaksu laekumise aastasest kasvust. 2018. aasta andmete põhjal saab uueks indeksi väärtuseks 1,076. See tähendab, et 1. aprillist kasvavad pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt 7,6%, mis läheb riigile täiendavalt maksma 97,6 miljonit eurot.
Kuna aastate edenedes moodustab seadusega ettenähtud protsent tegeliku väärtusena rahas üha suurema summa (baas on kõrgem), kasvab pension aasta-aastalt keskmiselt üha kiiremas tempos, tänavu on keskmise pensioni kasvuks 34 eurot.
Pensionide kasv sõltub valdavalt sotsiaalmaksu laekumist kasvust. Et see kasvaks, peavad kasvama tööl käivate inimeste palgad ning tervikuna riiklik majandus. Sotsiaalmaksu laekumine kasvab ka siis, kui riiklik maksusüsteem ei tekita trotsi ning motiveerib makse ausalt maksma, töötasu ei maksta välja mustalt.
Loodetavasti tõuseb tänu maksusüsteemi korrastamisele ning paremale sotsiaalmaksu laekumisele 2023. aastaks keskmine pension vähemalt 650 euroni kuus.
Tõusu eeldus on korras rahandus ning tugev majandus. Kui keegi rumal otsustaks tõsta pensione muude jooksvate kulude arvelt, tõstetaks ta raha lihtsalt ühest taskust teise. Ainult jagaja näpud jääksid rasvaseks.
Näidismeede pensionide kasvatamiseks: USA 28 piirkonnas tehtud uuring tõendas, et 10-protsendiline taristuinvesteeringute kasv tõstis palku 1,17 protsenti. Eestis tähendaks teedeehitusse panustamine otseselt ka palgakasvu suurenemise kaudu iga-aastaseid suuremaid pensione.

Heimar Lenk (Keskerakond):

Vaja on ausat pensionifondi

Kindlasti tõstaksin ma pensione. Normaalne oleks, et pension oleks sama suur, kui tavainimese viimase aasta töötasu. Nii oli Nõukogude korra ajal, kus kriteeriumiks oli see, et vanaduspuhkusele minnes inimese elatustase ei langeks. Seda raha meie vaesel riigil kusagilt võtta pole ja nii võiks suund seada pensionile, mis oleks pool keskmisest palgast. Hetkel siis võiks see olla 650 euro ringis. Seega praeguse keskmise 425eurose pensioni asemel 600. Mis puutub summasse 447 eurot, siis see on keskmine vanaduspension, kuhu alla ei kuulu rahva- ega muud madalamad pensioniliigid.
Kust võtta raha? Kogu pensionide süsteem tuleks kardinaalselt ümber teha ja võtta riigi range kontrolli alla. Praegu saavad fondide juhid suurt palka, kuid fondid ise on tihti miinuses. See on kuritegelik. Praegune pensionär on elu jooksul kõvasti töötanud, riigile ausalt makse maksnud ja seega ise pensioniraha kokku kogunud. Riik on seda raha kasutanud ehk pensionärilt laenanud. Ja nüüd oleks aeg see laen tagasi maksta.
Oleks imelihtne riiklike ausate fondidega pensioniraha kokku koguda, turgudel seda kasvatada ja siis inimese vanaks saades see raha talle välja maksta. Aga meil nutetakse, et noored ei jõua pensionäre ülal pidada. Mingit ülalpidamist pole! Andke vanainimesele elu jooksul sotsiaalmaksuna pensioniks kogutud raha nüüd koos protsendiga tagasi ja asi oleks korras. Oleme ahastuses, et vanu on liiga palju. Tegelikult on täitumas inimkonna suur unistus elada saja-aastaseks. Rõõmustagem siis!

Urmas Ott (Vabaerakond):

Kui kaotada teine sammas, tõuseksid pensionid kohe

Riigieelarve strateegias 2019–2022 on eksperdid arvestanud 2019. aasta keskmiseks palgaks 1381 eurot ja keskmiseks riiklikuks vanaduspensioniks 481 eurot.
Majanduskasvust tingitud palgatõusu ja pensionide indekseerimise tulemusena tõusevad need näitajad 2022. aastaks vastavalt 1628 eurole ja 567 eurole. Sellega moodustab keskmine riiklik pension suhtena keskmisse palka aga vaid 34,8%.
Riik peab tagama I samba pensioni suuruses, mis moodustab vähemalt Euroopa sotsiaalhartas kehtestatud miinimumi – 40% keskmisest palgast. Selleks tuleks kaotada II pensionisammas ja kasutada praegu I sambast II sambasse suunatavat 4 protsendilist sotsiaalmaksu laekumist edaspidi I samba pensioni suurendamiseks.
2019. aastal on see 398 miljonit eurot ja 2022. aastaks tõuseb 473 miljoni euroni. See võimaldaks juba sel aastal maksta praegustele pensionäridele 601 eurot keskmist riiklikku pensioni, mis 2022. aastaks tõuseks 709 eurole.
Sellega moodustaks riiklik pension keskmisse palka 43,6%. Finantskate selleks on olemas ja see raha jõuab kohe ka Eesti majandusse.
I samba kõrval võiks säilida III sammas ehk vabatahtlik kogumispension kõigile neile, kes sooviksid oma II samba kogumispensioni edasi kasvatada.
Riiklik pension peab olema 100% maksuvaba. Samuti tuleb taastada töötava pensionäri tulumaksuvaba miinimum palgatulule.

Inga Raitar (Eestimaa Rohelised):

Inimene tunneb end vaesena, kui tal pole puhtast õhku ja vett

Toetame erakorralist 100 euro suurust pensionitõusu aastal 2020, sest pension peab olema vastavuses elukallidusega. Praegu liigub elukallidus kiirelt ülespoole erinevatest, sageli ka varasemate valitsuste ebaõnnestunud aktsiisi jms otsustest tingituna. Eesmärk on vähendada vaesuses elavate pensionäride arvu kaks korda aastaks 2023.
See eeldab aga juba tõesti pikemaajalist planeerimist ja sihiteadlikku riigisüsteemi ümberseadistamist. Aga ka teadmist, et inimene tunneb end vaesena siis, kui tal pole juurdepääsu puhtale õhule, veele ja loodusele. Õõnes jutt kuskil toimuvast majanduskasvust ja järjekordsed mõnikümmend või isegi mõnisada eurot ei kompenseeri, kui kodu tagant marjamets maha võetakse või lapselapsed enam külla ei tule, sest kodujärve vesi on ujumiskõlbmatu.
Pensioniiga ei tõstaks, aga muudaks pensionile mineku paindlikuks, soodustades järkjärgulist töökoormuse vähendamist normtööaja lühendamisega 32 tunnini nädalas, kuid säilitades pensioniarvestuse aastakoefitsiendi vähemalt 1,0 tasemel.

Rein Einasto (Elurikkuse Erakond):

Tuleks loobuda pillavast elulaadist

Riigikassat, kust makstakse muu hulgas välja ka pensione, saab täita sealt, kust seda on võimalik täita: välismaiste suurfirmade ja väga kõrgepalgaliste töötajate astmelisest tulumaksust (nagu kõik heaoluriigid on saanud), lisaks tuleks loobuda pillavast elulaadist (reklaam, valimiskampaaniad jm) ning minna üle mahekultuurilisele elule. Juures olev tabel riigi raha kulust ei ole usaldusväärne, tohutud riigiaparaadi ühendkulud on mujale peidetud.

Merry Aart (EKRE):

Tõstame raha ümber

Eesmärk on tõsta nelja aasta jooksul keskmine pension kuni 800 euroni. Rehkendus on järgmine: II samba vabatahtlikuks muutmisega vabaneb iga pensionäri kohta 80 eurot kuus; kui ravipäevade väljamaksed viia haigekassast töötukassasse, siis sealt lisandub veel 80 eurot kuus.
Seega esimese aasta lõpuks on võimalik saada keskmiseks pensioniks 641 eurot kuus.
Näeme võimalust indekseerida pensionide tõuse igal aastal vähemalt 6 protsendiga. Seda arvestades kujuneks keskmise pensioni suuruseks Eestis 809 eurot kuus neljanda aasta lõpuks.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 14/02/2019 09:06:24

Lisa kommentaar