Küsitlus

Kas Veriora tragöödia ohvrid jõid sinu arvates lahustit meelega või kogemata?

Ilm täna
Võru
10°
Põlva
11°
Otepää
11°
Tartu
12°
Antsla
10°
Valga
11°
Räpina
11°
Tõrva
11°
Võru
14°
Põlva
14°
Otepää
13°
Tartu
14°
Antsla
13°
Valga
14°
Räpina
14°
Tõrva
14°
Võru
13°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
13°
Antsla
12°
Valga
13°
Räpina
13°
Tõrva
13°

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Are Selge: Foto: erakogu

Tasutud teave

Kui maaelu pakub noortele head keskkonda eluks ja ettevõtluseks, siis pole põhjust peljata, et külad inimestest tühjaks jäävad. Nutika põllumajanduse arenguks on tarvis anda tootjatele ammendavaid vastuseid meie kliima- ja tootmistingimustes. Ja selleks on tõesti vaid üks võimalus.

Olen ise aastakümneid jõudumööda hea seisnud Eesti põllu- ja maamajanduse arengu eest. Seda nii Eesti Maaülikoolis üliõpilasi õpetades kui ka reaalses põllumajanduses teooriat praktikaga ühendades. Olen palju mõelnud, missugused otsused viiksid meie maaelu ja põllumajandust ikka nobedamini edasi?
Minu kindel veendumus on, et need puudutavad teadust ja kõrgharidust. Ajakohane, teadusel põhinev haridus annab võimaluse püsida konkurentsis ja teha õigeid otsuseid. Maaelu arengule saab olla toeks tihedam ja eesmärgistatum side teadusega, ka teadlaste potentsiaali parem kasutamine. Isegi praegu kasutatakse Eestis neid võimalusi võrdlemisi tagasihoidlikult.
Erinevate parteide valimisplatvormides on üsna märkimisväärsel kohal väljendid nagu „tark majandamine”, „nutikad otsused”, „haritud inimesed”, „tippteadus”. Väga hea! Õiged ja loogilised sõnad. Neis kumab soov viia meie teadus ja kõrgharidus suisa maailma tippu. Sellel tasemel teadus ja haridus nõuab vastavat rahastust. Kuidas siis sellega on? Paraku on siin tegemist tõsise probleemiga. Kuigi parlamendi eelmine koosseis seadis õige eesmärgi – teaduse riikliku rahastamise tõus ühe protsendini SKTst –, on sel teemal tehtud tegelikult vähikäiku. Riikliku kõrghariduse rahastamise osakaal SKTst on aastast 2011 vähenenud ligi kolmandiku võrra ja jääb selgelt alla ühe protsendi. Statistikaameti andmetel on teaduse riikliku rahastuse osakaal SKTst langenud 0,8 protsendilt suisa 0,5 protsendile. Selle indikaatori järgi oleme Euroopa pingereas keskpäraselt „rahvaliigas”, kuskil Kreeka ja Portugali tasemel. ELi keskmisest näitajast jääme maha ligi kolm korda! Üks maailma hinnatumaid loodusteaduste ajakirju Nature avaldas hiljuti küll eduloo Eesti baasteaduse kiirest arengust pärast taasiseseisvumist, kuid samas hoiatas, et selle tulevik on äärmiselt ebakindel ning sõltub suurel määral Euroopa Liidu rahastusest.
Selge on see, et alarahastatuse tingimustes ei saa me pakkuda ega nõuda tippkvaliteeti. Alarahastuse tunnuseks on pigem keskpärasus. Keskpärasus teaduses, hariduses ja inimeste motiveerituses, mis lõpuks kajastub ka tudengites, keda me õpetame. Soovides olla edukad, peame keskpärasust vältima. Seda iga hinna eest!
Missugust teadust vajab põllu- ja maamajandus? Kindlasti eelkõige heale baasteadusele rajatud ajakohast rakendusteadust. Sellist teadust, mis annaks ammendavaid vastuseid põllumehe praegustele küsimustele ja seda Eesti klimaatilistes ja tootmistingimustes. Näiteks teistes kliimaoludes aretatud sordid või kasutatavad tehnoloogiad võivad küll hästi sobida sealsetesse kasvutingimustesse ja samas mitte üldsegi meil kasvatamiseks või kasutamiseks. Põllumehed vajavad erapooletult tehtavaid rakendusuuringuid, mis ei kanna müügifirmade huve.
Selliste rakendusuuringute osakaal on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud. Paindlikumaks oleks vaja muuta rahastamine, mille kaudu saaksid ettevõtjad riiklikku finantseeringut neile oluliste uuringute tellimiseks.
Viimaste aastatega on teadus ja ülikoolid tootjatest pigem kaugenenud. Suhtlemine teadlaste ja tootjate vahel on viimastel aastatel pigem nõrgenenud. Seda vähemalt maamajanduses. Eesmärk peaks olema vastupidine. Olen kuulnud väljendit, et rakendusteadus ei olegi see „õige” teadus. Eks tuleks siis formuleerida see „õige” teaduse mõiste. Teadusele kulutatud maksumaksja raha peab tooma kasu ja baasteadus peab andma sisendi rakendusuuringutele. Teadus peab looma teadmisi ja samas peavad need olema kättesaadavad ning praktilises elus rakendatavad. Nii saame teadlaste potentsiaali paremini kasutada ühiskonna ja majanduse arendamise eesmärgil. Olulist rolli peaks siin omama kahesuunalist kommunikatsiooni õhutav nõuandesüsteem – konsulendid.
Kvaliteetne ja ajakohane teadus loob hea aluse Eesti kõrgharidusele. Nii saab ülikool pakkuda noortele tänapäevast õpet, kus teooria on oskuslikult seotud praktikaga. Ülikoolide parem kaasamine loob omakorda aluse tõhusa ja loodusliku majandamise arenguks. Kui maaelu pakub noortele häid elamistingimusi, võimalusi areneda ja tootmisesse panustada, konkurentsivõimelist palka ning samas jääb aega ka isiklikuks eluks, siis ei ole meil põhjust peljata maapiirkondade tühjenemist.

Are Selge (57) – visiooniga praktik
Hummuli Agro juhatuse liige
Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakonna dotsent
Tegutsenud teadurina Jaapanis (1997–1998) ning nõustab põllumajandustootjaid Ukrainas.
Kandideerib Eesti 200 nimekirjas riigikogu valimistel Võru-, Valga- ja Põlvamaal põllumajandusvaldkonna tunnustatud spetsialistina, et tuua põllumeeste hääl taas riigijuhtimise juurde

 

Autor: Are Selge, põllumajandusjuht ja õppejõud, Eesti 200 kandidaat
Viimati muudetud: 07/02/2019 06:04:27

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247