Taevaskoja ja Kiidjärve vaheline metsamassiiv on mosaiikselt hiigellankidena lagedaks võetud. Foto: Levo Tohva

RMK on sel kuul korraldanud Kagu-Eestis mitmeid kaasamiskoosolekuid: tutvustanud kohalikele inimestele tuleva aasta lageraieplaane tuntud puhkepiirkondades, matkaradade ja järvede ääres, osa kohalike ettepanekutest on ka arvesse võetud.

„Kui algselt lubas RMK jätta Kõverjärve äärde vaid kümnemeetrise metsariba ehk vaevalt kolm puud, siis nüüd oli jutt juba mõistlikum – 20–30 meetrit,” seletas Põlvamaal Kanepi vallas asuva Kooraste külavanem Urmas Kivirand pärast reedest kaasamiskoosolekut. „Kõverjärve ja Linajärve vahel plaanis RMK metsa maha võtta, nüüd läheb see ala aga vääriselupaigana kaitse alla ja metsa seal ei raiuta.”
Lisaks loobus RMK plaanist hävitada Kõverjärve äärest ühe lõkkekoha: kohalikud viitasid, et suvel oli järve ääres puhkajate hulk nii suur, et lisaks ametlikele tekkisid juurde ka nn mustad lõkkeplatsid.
Veel oli koosolekul arutluse all, kuidas metsa majandada Otitiigi ääres asuva RMK matkamaja juures, kust lookleb mööda 38 kilomeetri pikkune rattarada.
RMK lubas asendada metsamaja naabruses plaanitud lageraie osaliselt aegjärgse raiega. „See tähendab, et hektarile jäetakse kasvama kümne puu asemel 120, mis võetakse maha alles viie kuni seitsme aasta pärast, kui noorendik juba kasvab,” seletas Urmas Kivirand. Kus ka lageraiet tehakse, jäetakse kasvama säilikpuid kaks korda tavalisest rohkem. Lisaks jäetakse matkamaja ümber 40meetrine ala, kust puid üldse maha ei võeta.

Kiidjärvel on mureks kaduvad sipelgapesad
Möödunud kolmapäeval kohtusid RMK töötajad kohalike inimestega Põlva lähedal Kiidjärvel, mis on koos naabruses asuva Taevaskojaga väga armastatud matka- ja puhkekoht.
Kohalikele näidati kolme kavandatava raie kaardipilte ja selgitati, kus ja kuidas on plaanis kevadel metsa maha võtta. Raie on plaanis raudteejaama bussipeatuse tagusel alal, Kurvitsa alal ja Kassioru-Kärsa tee ääres.
Kuna tegu on puhkealaga, seal on matkarada ja hulgaliselt kuklasepesi, otsustas RMK bussipeatuse taga lageraie asemel teha aegjärgse raie. Bussipeatuse juurde jäetakse kasvama kolmnurgakujuline metsatukk, lisaks puhverribad raudtee juurde ja puude rühmad kuklaste pesakuhilate juurde.
Külaseltsi esindaja Ants Kalle tegi ettepaneku jätta maantee äärde vanadest mändidest puhverriba. Seda ettepanekut lubas RMK arvestada.
Teisel metsatükil plaanib RMK siiski lageraiet. Küll on plaanis sinna jätta säilikpuid kaks korda rohkem kui tavaliselt. Lisaks on selles piirkonnas tulundusmetsa jäetud kolm vana metsa vääriselupaika (kokku 4,7 ha), kus metsa ei raiuta.
Kurvitsa alal kahel metsaeraldisel plaanis RMK lageraiet, kuid saades perekond Kurvitsalt kirja, milles paluti lageraiet mitte teha, otsustas ühel kinnistul asendada lageraie aegjärgse raiega.
Kassioru-Kärsa tee ehk Akste-Häätaru maantee äärde on RMK kavandanud mitmeid aegjärgseid raieid männikute sujuvaks uuendamiseks.
Kaasamiskoosolekul osalenud Kiidjärve külavanem, Põlva vallavolikogu esimees Lennart Liba väljendas seisukohta, et mingil ajal on siiski vaja mets maha võtta, kuigi kõigile ei pruugi see meeldida. „Ühel juhul näiteks asub küla metsast üle põllu, mets on aga raieküps,” tõi ta välja ühe näite vastuseisust RMK plaanitavale raiele.
Lennart Liba sõnul on murekoht, kuidas säilitada suured kuklasepesad – pärast Akste sipelgariigi sulgemist liigsuure külastatavuse ja sipelgakoloonia hävimise tõttu on turistid üle kolinud Kiidjärve sipelgariiki.
Liba on kuulnud ka arvamust, et Akste sipelgakoloonia kiire kahanemise taga võis turistide trampimise asemel olla hoopis liiga pime mets. „Sipelgad toituvad lehetäidest, aga kui pole noori kuuski, pole ka lehetäisid,” märkis ta.
Seetõttu ei poolda ta lageraiest loobumist ja on rahul lahendusega, et pigem jätta tee äärde seemnepuude riba, et vaatepilt ei haavaks inimesi. „Tegin oma metsas ka lageraie asemel turberaiet,” märkis Liba. „Et visuaal oleks parem. Polnud endal nii valus – suured ilusad puud jäid alles. Kui oleksin lageraie teinud, siis oleks aga ilmselt noor mets praeguseks tihedam ja ühtlasem.”
RMK Põlvamaa metsaülem Tiit Timberg ütles, et Kiidjärvel on plaanis tuleva aasta teises pooles veel raieid, mida on kohalikega kavas arutada enne jaanipäeva.

Taevaskoja ümbrus on veelgi tundlikum koht
Taevaskoja on Eestis väga armastatud matkakoht ja ka ürgvana looduslik pühapaik. Senini on RMK seal raietegevust tagasi hoidnud, kuna aga mets on seal vana, siis majandusliku mõtteviisi surve kasvab.
Tiit Timberg ütles, et kohaliku rahva seas tekitas juba pahameelt RMK raietegevus Taevaskoja ja Himmaste vahel. „Kui meil oli Taevaskojas koosolek, siis kohalikud arvasid, et neid Himmaste-poolne ots eriti ei huvita, aga kui tegime seal kolm raiet, siis oli küll kommentaare, et seal on ju Eesti terviseradade hulka kuuluv suusarada ja matkarada,” nentis ta. Seetõttu on RMK-l plaanis see ala uuesti läbi vaadata ja laiendada KAH-ala (kõrgendatud avaliku huviga ala) piire. „Arutame RMKs seda asja ja tõenäoliselt tõmbame KAH-ala Himmaste piirini välja,” sõnas Timberg.
Lisaks käsitleb RMK eraldi Põlva-Reola maantee äärset metsa Koorvere risti ümbruses. „See on Põlva rahva lemmikmets, samas suurelt jaolt raieküps vana mets,” nentis Tiit Timberg. „Kui seal KAH-ala piirid paika saavad, siis on kavas kohtuda Hatiku külaseltsiga. Sinna on suvilatest tekkinud elamurajoon, mille elanikud võivad soovida kaasa rääkida.”

Kommentaar
Levo Tohva, matkajuht

Kõndisin Põlva ja Taevaskodade vahelises metsamassiivis viimati kevadel. Nüüd pidin pikali kukkuma. Ei tunne maastikku ära, nagu Marsile oleks sattunud.
Mets on hiigellankidena mosaiikselt lagedaks võetud Mammaste suusaradadelt kuni Ahja ürgoru kaitsealani. Samal ajal töötasid alles jäänud metsa kallal kaks langetustraktorit. Himmaste-Taevaskoja tee ääres lebavad kahe-kolmekorruselise maja kõrgused palgihunnikud.
Tulin Taevaskotta 1991, metsad ümbritsesid Põlvat, Himmastet, Mammastet ja Taevaskoda, Ahja ja Orajõest liigendatud künklikul maastikul rohelise, pehme vööna. Kui 1998. aastal käisid metsainventeerijad, siis ütlesid nad, et vanemad puud on kuni 200 aastat vanad.
Nii kohalikud kui külalised armastasid neid metsi. Kui tulin, tegutses viimaseid päevi Taevaskojas laste kopsuhaiguste sanatoorium-kool, kus astmat ja allergiaid raviti muu kõrval männimetsa õhuga. Lapsed õppisid, matkasid ja tegid lõunauinakut värskes õhus. 1995 rajasime sanatooriumi asemele koos Serli Tokmani ja Christelle Tohvaga laste matkalaagri, mis tegutseb tänini.
Nimetasime Põlvamaa rohelise elu maakonnaks. Turundasime ja kujundasime maakonna mainet, meelitasime turiste. Siia rajati RMK ja SP Serviti poolt suusa- ja matkarajad, toimusid rahvusvahelised Kopra orienteerumisvõistlused, suusa- ja rattavõistlused, inimesed matkasid, see oli seeneliste ja marjuliste Meka. Meil oli see võimalus ...
Neile, kes praegu on viieaastased, jäävad sõnad "põlislaaned", "ürgmetsad", "põlispuud" ja "liigirikkus" tundmatuks. Sest nad surevad vanadusse, enne kui põlismets tekib. Kui üldse Eestis enam põlismetsi tekib, sest asemele tulevad (milline inetu kantseliit!) monokultuursed majandusmetsad, mida "väärindatakse" minema iga 60 aasta tagant.
Ei teagi, keda elamisvõimaluste vaesumise eest tänada ... Ilmselt mitte Tallinnas istuvaid poliitikuid, äri- ja võimumehi, vaid meid, kohalikke – ükskõikseid ja teadmatuid, kes me oma "palga" seene- ja marja-, sportimis- ja puhkemetsade, puhta vee ja õhu kadumise ning kasvava müra- ja valgusreostuse näol kätte "teenime".
Tegin kolmel päeval droonilende. Kõige kurvem pilt matkajale on Mammastest suusaradu pidi Taevaskotta minnes. Mammaste on laiguti paljas, üle raudtee Taevaskoja suunas langid. Üheaegselt tehakse nii harvendus- kui lageraiet. Kuni maastikukaitseala piirini. Taevaskoja asulas on järjekordne värske lageraie ja täpselt Suure Taevaskoja teeotsas Himmaste teel on eelmisel aasta tehtud suur lageraie tükk. See kõik on endine Kiidjärve-Taevaskoja huvimets, puhke- ja virgestusmets.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 29/11/2018 10:11:14