Barruse tegevjuht Jürgen Ainsalu. Foto: Sander Silm

Kui Võru külje all asuva liimpuitkomponente tootva AS Barruse juhid ettevõtte veerandsada aastat tagasi lõid, siis vaevalt nad uskusid, et praeguseks on firma omal alal Euroopa üks suurimaid, mis toormeaidana kasutab ka jõukaid Skandinaavia riike.

Skandinaavia metsatööstus on Baltikumi näinud viimastel aastakümnetel peaasjalikult oma puiduaidana, kuid nüüdseks on tekkinud olukord, kus Eesti ettevõtted impordivad puitu Põhjamaadest, väärindavad seda Eestis ning müüvad tooted Lääne- ja Põhja-Euroopa turule.

Üks sellistest ettevõtetest on Võrumaal Verijärvel tegutsev AS Barrus, mis toodab aastas 75 000 kuupmeetrit kõrgekvaliteedilist tisleriliimpuitu aastas, enamik sellest läheb ekspordiks.

“Meie toodangust läheb ekspordiks ligi 80 protsenti ja sellest omakorda suurem osa Põhjamaadesse, kus meie tisleriliimpuitu kasutatakse peamiselt uste ja akende valmistamiseks,” rääkis ettevõtte tegevjuht Jürgen Ainsalu.

Skandinaavia suuna on ettevõte valinud mitmel põhjusel. Kuna Kesk-Euroopas kasutatakse akende ja uste tegemiseks lihtsamini valmistatavat standardiseeritud liimpuitu, on seal konkurents äärmiselt tihe. Teisest küljest on Põhjamaade akna- ja ukseturg premium-turg, kus valitsevad äärmiselt kõrged nõuded toodetele, kuid kus saab müüa ka kallimat toodet. Ja seda segmenti Barrus sihibki, mistõttu ettevõte soetas röntgeniseadme, et palkide sortimisel määrata puidu tihedust ja lülipuidu osakaalu.

Nimelt võimaldab suure lülipuidusisaldusega puidu kasutamine omakorda aknatootjal vältida kemikaalide kasutamist puidu kaitseks ilmastiku eest, kuna lülipuit on juba looduslikult ilmastikukindel.

Edu pant – koostöö kliendiga

“Põhjamaades ja eriti näiteks Taanis saame ära kasutada oma eeliseid, nagu paindlik ja kiire tarne, lai tootevalik ning klienditugi,” rääkis Jürgen Ainsalu. “Me kuulame oma klienti ja tuleme talle sammu vastu ning kõik see kokku moodustabki meie edu müügiturgudel.”

Tegevjuht tõi näite akende vallast, kui Põhjamaades hakati järjest enam kasutama kahekihiliste klaaspakettide asemel kolmekihilisi pakette. See tõi omakorda kaasa vajaduse, et muutuma pidid ka aknapakettide raamid. Barrus leidis koostöös aknatootjatega toimivad lahendused, ilma milleta oleks ettevõte kindlasti kaotanud turuosa, kuid võib-olla oleks puitaknad tervikuna kaotanud turuosa plastakendele kogu Skandinaavias.

Jürgen Ainsalu ei teinud saladust, et ettevõttel on Taani turul aidanud paremini kanda kinnitada ka taanlasest müügidirektor ning Taanis ei võeta Barrust enam kui mingit odavat Ida-Euroopa tootjat, seda enam, et kohati on puidutootja hinnatase kõrgem kui Skandinaavia konkurentidel.

Eesti pole enam pelgalt toormeturg

Kuigi Barrus pakub tööd pea veerand tuhandele inimesele ning mullune käive ületas 41 miljonit eurot, teavad tõenäoliselt vähesed, et tisleriliimpuidu tootmise vallas on ettevõte Euroopa üks suurimaid, kusjuures iga kolmas Taanis paigaldatud aken on valmistatud Barruse liimpuidust.

Ja kuigi Barrus on ilmselge edulugu, seisab ka ettevõte silmitsi muredega, mis kummitavad kõiki Eesti puidutööstusfirmasid – tooraine ja tööjõud.

Ettevõte impordib juba praegu kolmandiku vajaminevast toormest kas Lätist, Venemaalt või Põhjamaadest ning siinkohal kummutas Jürgen Ainsalu väite, nagu Eesti oleks Põhjamaade toormeait.

“Praegu maksab Eestis saepalk sama palju kui Soomes ning Rootsis on saepalk 10–15 protsenti odavam. Seega ostame Põhjamaadest saematerjali, väärindame selle Võrumaal ja saadame Põhjamaadesse uuesti tagasi,” rääkis ta.

Suure osa ettevõtte eduloos moodustavad töötajad, kellest paljud on firmas töötanud selle algusaastatest saati, ja tegevjuhi sõnul tehakse kõik selleks, et niisuguseid pühendunud töötajaid oleks neil järjest enam.

“Meil on tasuta transport, mis toob inimesi tööle, meie tootmisruumid on soojad ja valged, kompenseerime laste huviringe, toetame töötajate sportimist ja lõõgastumist. Meil on toetused sündide ja ka kurbade sündmuste puhul. Lõunapausidel pakume sooja toitu,“ tutvustas Jürgen Ainsalu töötajate motivatsioonipaketti.

Tema sõnul ei pea ettevõte ka palku häbenema, kuna need on vastavalt Fontese palgauuringutele märkimisväärselt suuremad kui Eestis keskmiselt, samas kui Eesti palgatase on juba järele jõudnud Lõuna-Euroopa riikidele. Ja kuigi ettevõte on kasutanud ka renditööjõudu, eelistatakse siiski kohalikke inimesi, kuna sellel moel panustab firma ka kohaliku kogukonna arengusse, aidates inimesi Kagu-Eestis hoida ja ka siia tagasi tuua.

“Kuigi valdavalt on meie ettevõttes kohad täidetud, on töötahtelised inimesed alati teretulnud ja kõik inimesed õpetame ka vajaduse korral välja,” lisas Ainsalu. “Mul on väga hea meel, et saame maksta inimestele korralikku palka, ja ma olen kindel, et odav toore ja tööjõud pole ammu enam see raketikütus, millega Eesti lendaks.”

AS Barruse 25 aastat

AS Barrus registreeriti 19. novembril 1993. aastal ning ettevõtte juhatuse liikmeteks said Argo Pakkas, Ants Haring ja Arno Tammjärv. Legendi kohaselt saanud firma oma nime sellel moel, et barrus tähendab ladina keeles elevanti, keda peetakse kõige intelligentsemaks imetajaks ning keda Indias kasutatakse ka metsatöödel. Nimevalikul aidanud kaasa asjaolu, et firma loonud mehed polnud just kõige pisemat kasvu.
Sama aasta 22. novembril ostis ettevõte Verijärve noorkarjafarmi hooned ning alustas kompleksi ümberehitust puidutööstuseks.

21. juunil 1994 saeti läbi esimene saepalk ning alustati liimpuitplaatide tootmist.

28. september 1994. Parvlaeval Estonia hukkusid Rootsi messile sõitnud Barruse direktor Ants Haring ja peatehnoloog Tarmo Kuiv.

1995. aastal alustas ettevõte mööbli tootmist.

1999. aastal muutus saematerjali tootmine firma põhitegevuseks, liimpuit moodustas toodangust 35 ja mööbel 7 protsenti. Samal aastal kuulutas Äripäev Barruse Eesti parimaks saeveskiks.

2003. Saeveski hävis tules, mistõttu kaotas töö suurem osa töötajatest.

2004. Algas uue saeveski rajamine ja kuni uue liimpuidutehase hooned valmisid, koolitati töötajaid. 3. mail 2004 algas värskelt valminud tehases tootmine.

2017. Enam kui 51protsendiline kontrollosalus Barruses läks taanlase Peter Jeini perekonnale, kes on firma aktsionär olnud juba aastaid. Omanikeringiga liitus ka uus investor, Rootsi ettevõtja Mats Andersson. 40% ettevõttest kuulub Eesti investoritele, sh ettevõtte juhatuse liikmetele.

Allikas: AS Barrus 1993–2013

 

Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 29/11/2018 09:29:00