Eesti metsades ning põldudel valitseb kuiva ja kuuma ilma tõttu endiselt suur tuleoht ning tõusnud suure tuulega võib väiksemgi põleng kiiresti levida suurtulekahjuks. Nende ärahoidmiseks käivad päästjad ka sel nädalavahetusel avalikes lõkketegemise paikades ning populaarsetes puhke- ja ujumiskohtades, et veenduda tuleohutusnõuete ning suure tuleohuga aja piirangute täitmises. Patrullide eesmärk on anda tuleohutusalast nõu ja suunata inimesi ohutult käituma.

Enamike tõsiste metsa- ja maastikupõlengute põhjustajaks on inimtegevus. Kuivas looduses võib raskete tagajärgedega tulekahju põhjustada autoaknast visatud suitsukoni, lõkkeasemelt või sõidukist lennanud säde või kuum mootor. Üleeile kustutasid päästjad Tartumaal kuumast mootorsaest süttinud kuluheina- ja viljapõldu. Päästjad paluvad kuivas looduses lahtist tuld mitte kasutada ning olla kuumenevate seadmetega töötamisel äärmiselt ettevaatlik.

Sel aastal on võrreldes eelmise aastaga oluliselt kasvanud metsa- ning maastikupõlengute arv juulis ja augustis. Päästjad on selle aasta juuli algusest 9. augustini kustutanud 248 metsa- ja maastikutulekahju, mis ületab eelmise aasta põlengute arvu mitmekordselt. 2017. aasta 1. juulist kuni 9. augustini kustutati 58 metsa- ja maastikupõlengut.

Sel aastal on kokku uppunud 31 inimest, neist 15 juulis ja augustis. Kõige rohkem veeõnnetusi on juhtunud vanemaealiste inimeste ja noorte meestega. Mehed on sageli enne surmavat suplust alkoholi tarvitanud. Vanemaealised suplejad peaksid enne sügavasse vette minekut kriitiliselt hindama oma füüsilist vormi ja tervist ning asjata uppumisohtu sattumisega riskida ei tohiks.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 11/08/2018 08:48:06