Ülle Harju.

Et haldusreform on vussi läinud, seda tunnevad paljud kohaliku elu edendajad. Pärast tohutuid vaidlusi liituvad omavalitsused nüüd mitmel pool risti vastu ajaloolis-kultuurilistele sidemetele ja inimeste huvidele. Et sellest kehvast seisust välja tulla, ei saa loota ainult senistele volikogulastele ja kandideerima lubatud riigikogulastele, appi on vaja värsket jõudu.

Haldusreformi elluviimisel tegi riik juba alguses kaks suurt ja põhimõttelist viga: nõuti laest võetud elanike arvu ja liitumisotsused jäeti kohalike omavalitsuste volikogude teha.

Tuli välja, et suure pildi nägemist, ajalooliste sidemete tunnetamist ja visioonivõimet eeldavate otsuste tegemine käis suuremal jaol (mõnes omavalitsuses kõigil) volikogude liikmetel lihtsalt üle jõu. Seda ei saa neile väga ette heita. Neli aastat tagasi volikogudesse kandideerinud inimesed ei teadnud, et neil tuleb hakata haldusreformi tegema.

Omavalitsuse tööshoidmiseks aitas siis tublist juhist, kes suutis koolimaja remondiks või kergliiklustee rajamiseks fondidest raha välja ajada ning eelarve tasakaalus hoida. Volikogus piisas sellest, kui paar volikogu liiget orienteerusid seadustes ja lugesid dokumendid enne volikogu istungit läbi. Teised tulid kohale ja hääletasid, kuidas vaja.

Nii volikogudesse kandideerinud kui neid valinud inimesed oletasid, et senine unine tiksumine käib edasi ka järgnevad neli aastat.

Mäletan, kuidas käis toona otsustamine, kas kandideerida või mitte. Erakond kutsus kandideerima: «Teie külast pole kedagi volikogus, pange no oma inimene välja!» Külarahvas sai kokku ja arutas asja, pakuti välja üks ja teine tegus inimene. Ükski neist polnud aga nõus volikogutööd tegema. «Jaga prillitoetusi ja mässa mingite teehoiukavadega! Ajaga on parematki teha!» oli üks tüüpilistest vastustest.

Siis tuli aga nagu pauk luuavarrest: haldusreform olgu tehtud! Lisaks majanduslikult mõtlevatele tegudeinimestele olnuks hädasti vaja abiks analüüsivõimelisi visionääre ja osavaid läbirääkijaid.

Et neid nappis, on tulemusest näha. Samuti tekitab muret, mida toob endaga kaasa see, et valimistel kandideerivad peibutuspardid riigikogust ja töö kaotavad maavanemad. Tuntud näod saavad arvatavasti mitme mandaadi jagu hääli. Kui palju riigikogulased ise jõuavad oma kodukandi elus kaasa rääkida? Kelle nad veel endaga volikokku kaasa tõmbavad ja kas need inimesed suudavad kohalikku elu hästi juhtida?

Tänase Lõunalehe avaloos avavad suuremad poliitilised jõud ja tuntumad poliitnäod küll oma plaane seoses valimistega, kuid uusi tegusaid eestvedajaid on silmapiiril vähe.

Keerulisel ajal, kui peab uued omavalitsused üles ehitama ja toimima panema, on väga vaja appi oma peaga mõtlevaid tegusaid inimesi. Kellele oma kodukoha tulevik on tähtis, on veel aega otsustada, kas valimistel kaasa lüüa ja panna oma kodukoha elu korraldamisele õlg alla.

 

Autor: Ülle Harju, LõunaLehe vanemtoimetaja, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 08/06/2017 10:52:15