Nelja 25-meetrise rajaga talvine jõebassein Skellefteås. Põhjamaiseid meistrivõistlusi jäises vees jälgis rohkearvuline publik. Fotod: Malle Elvet

Autosõiduks Rootsi pealinnast 775 kilomeetrit põhja poole oli tänavusel lumeta talvel rühmal eestlastel suisa kaks motivaatorit: võiduujumine külmas Skellefteå jõe basseinis Põhjamaade taliujumise tšempionaadil ning soov kogeda ehtsat lumist talve enda ümber.

Paitava adrenaliinilaksu said kõik 22 riigi taliujujad võistlemisest 35 sentimeetri paksusesse jäässe saetud basseinis karge päikeselise taeva all. End maailmas taliujumisrahvana tõestanud eestlased said nüüdki rohkesti Põhjamaade meistrivõistluste medaleid.

Tänavune soe talv on jätnud lumeta ka Lõuna-Rootsi. Stockholmi-lähise saarestiku minisaarte servades oli selgel veebruarihommikul märgata vähest lund. Laeva teekond Läänemerel ja sissesõit sadamasse oli jäävaba, kahe kai vahel oli küll jääd näha. Seitsmekohaline auto keeras kohe Baltic Queenilt mahasõidu järel nina põhja poole.

Ees ootas ligi 800-kilomeetrine teekond Rootsi idarannikul Botnia lahe lähedal kulgeval rahvusvahelisel E4 maanteel, mis viib tuhandeid turiste Skandinaavia poolsaare põhjapoolseimasse tippu, Nordkappi Norras.

Kalendritalvest andis sadade kilomeetrite kaugusel Rootsi pealinnast märku õrn lumekate. Mida põhja poole, seda lumisemaks ja reljeefsemaks muutus loodus. Kohati on teed rajatud läbi kaljude. Ohutuma maanteeliikluse tagamiseks on suunavööndite vahele rajatud tõkkeaiad. Piirete tõttu pole roolis olles võimalik sattuda vastasvööndisse ja metsastel aladel tõkestab piirdeaed ka loomade ootamatut teelejooksu.

Lumised sopilised vaated

Kuigi mõnetunnise sõidu järel muutus maastik lumisemaks, oli kogu tee puhas ja kuiv. Mägisemas piirkonnas vilksatasid autoakende tagant jäätunud Botnia lahe sopid, paadisadamad ja fjordide vahel liikuvad praamlaevad. Lumised sopilised vaated on osa talvisest Rootsi loodusest.

Teeviidad osutasid magistraalilt vasakule, riigi keskossa jäävasse Faluni suusamekasse. Mõned madalamad hüppetrampliinid väiksemates asulates jäid läbisõidul vaateulatusse. Üksikuid suusatajaid oli näha veekogude lumisel jääl.

Suurejooneliselt mõjus üle laia jõe viiv moodne autosild enne Härnösandi linna.

380 kilomeetri kaugusele Sundsvalli linnani oli liiklus teel üsna tõtlik ja tihe. Jõudsime järele mitmele Eesti numbrimärgiga autole, sealhulgas maadlusklubi Korrus 3 embleeme kandvale džiibile. Oli reede ning laupäeval Rootsis algamas MMi autoralli, kust oodati väga head tulemust hetkel Eesti nimekaimalt rallipaarilt Ott Tänak – Martin Järveoja (Põlvamaa juurtega).

Fännid kihutasid Eesti ralliässadele raja ääres kaasa elama. Kui palju mõjutas Tänakut ja Järveoja austajate kohalolek, pole teada, aga mehed tegid Rootsis mehised MMi hõbeda väärilised sõidud.

Olime teel Põhja-Rootsi, varakult hakkas hämarduma. Suurim linn tee ääres on ligi 600 kilomeetri kaugusel Stockholmist asuv 50 000 elanikuga Umeå. Selles linnas asuvas tehases toodab Volvo veoautosid.

Jõenimeline linn Skellefteå

Pisut enam kui üheksatunnise autosõidu järel saabusime sihtpunkti, talveõhtusesse 32 000 elanikuga Skellefteåsse. Oli hiline tund, külmapügalaid juba 13. Reedeõhtune põhjamaa linn oli juba vaikelus. Tõttasime spordikottide hotelli panemise järel paksu lumekate all oleva jõe äärde, kus lillakad prožektorituled valgustasid Põhjamaade taliujumise meistrivõistlusteks jõkke saetud 25 meetri pikkust jääbasseini. Oli harjumatult karge lumine talveõhtu.

Skellefteåle on nime andnud 410 kilomeetri pikkuselt voolav kohati väga kärestikuline jõgi, mis saab alguse Rootsi põhjaosas Norrlandeni mäestikus asuvast Ikesjaure järvest. Jõgi, mida hinnatakse väga maaliliseks, on (hüdro)energiarikas, suubub mere läheduses oleva Skellefteå kohal merelahte. Linn on Västerbotteni lääni Skellefteå valla keskus. 19. sajandil asutatud põhjamaises linnas on sündinud Rootsi ajakirjanik ja kirjanik Stieg Larsson (1954–2004), kriminaalse sisuga „Millenniumi“ triloogia autor.

Kärestikulisel jõel on hüdroelektrijaam. 17 kilomeetri kaugusel linnast on tavatu puidust ehitatud juhtimistorniga lennujaam. Skellefteås on mitmeid staadioneid ja spordihooneid. Tuntust on sellele linnale toonud nii jalgpallurid kui hokimeeskonnad. Põhja piirkonnale omaselt on linnalähistel aladel võimalik teha sõitu põhjapõtradega.

Jõeorus madalamate mägede ja merelahe vahel asuvas Skellefteås on rohkesti puitmaju, nii nimetatakse linna ka puidust linnaks. Linna südame lähedal, jõe naabruses pargis on kontserdi- ja teatrimaja. Skellefteås on mitu kirikut, neist silmatorkavam noolja torni ja paksude müüridega valge püha Olavi kirik. Väljakuid ja platse kaunistavad taiesed, teiste hulgas skulptuurid.

Südalinna väljakul seisis lumest välja tahutud rajatis, kõrgete paksude seintega vabaõhukino. Lumest seinte vahel oli üsna külm. Meile, nadist talvest tulnuile, oli niivõrd populaarne lõbustuskoht üllatuseks. Laupäeva õhtul ei mahtunud krõbedas õuekülmas inimesed „kinosaali” pinkidele ära. Kavas olevaid filme vaadati ka lumemüüril istudes.

Põhjamaine ehedus ka taliujumistšempionaadil

Soov näha põhjamaist kaunist päikesetõusu sai hommikul võitu magusast unest, mis oli meid, meid pikast sõidust väsinuid, õhtul jalust niitnud.

Hommik oli hilisem kui Eestis, sest pöörijoonest ligi 150 kilomeetri kaugusel asuv Skellefteå oli veel veidi polaaröö mõjus. Oli puhkepäev. Neoonvalgused hakkasid tasapisi kustuma.

Jõe kaldalt jääbasseini juurest avanes mere poolt võrratu vaade: punaroosa ja hallisäbrulise pilvevaibaga päikesetõus. Põhjamaine taevas näitas oma toretsevat palet minutiteks, siis pimestas lumelt peegelduv valgus suisa silmi.

Saabumisõhtu hilisel tunnil võistluspaigale pilgu peale heitnud eestlased arvasid, et hommikuks kerkivad selle toredasti valgustatud jääaugu kõrvale ka riietumistelgid ja kaunilt kujundatud kaldapealsele saunad. Kuid võta näpust. Vaid nöörid oli vette pandud, et jagada jääbassein neljaks rajaks.

Linnavalitsuse ette oli toodud kaks uhiuut, kumbki vaid neli inimest mahutavat sauna. Ja võistlejaid pidi 22 riigist tulema ligi 350?!

Eksootika – kohal olid Egiptus, Brasiilia, Austraalia …

Viienda Põhjamaade taliujumise meistrivõistluste, IWSA 5. karikaetapi korraldajad Lars ja Lasse olid veidi nõutud, sest IT-spetsialisti ootamatu töölt lahkumine võistluste künnisel oli materjalid segi paisanud. Nii polnudki eelmisel õhtul täpsemad ujumisajad veel paigas. Ja ujuma tuli minna vanuserühmad läbisegi.

Esmalt tuli valitsushoonest sammuda mööda kiviparkette ja -treppe basseini juurde stardijoonele, umbes 160 meetri kaugusele. Kaldapealse oli vallutanud suurvõistlustel seninägematu publikuhulk.

Ei või olla, et ujusin (seitsmendas stardis) 25 meetrit 25 sekundiga? Aga kõik ujusid Rootsis oma rekordaja. Vool oli jões niivõrd tugev, et rinnuliujumise ajad tulid kõigile üllatuslikult head ehk isiklikud rekordid. See tiivustas! Ja +0,5kraadise jäise vee ja –16kraadise õhu vahe tekitas tunde, nagu oleksime ujunud üsna soojas vees. Ei pakutud veest välja ronimise järel ka kuuma teed või muud jooki.

„Külm ja pime”

Nagu avastartides, nii ka 50 meetri vabaujumises tulid rajal üllatused. Vee vool oli niivõrd tugev, et tuli ergutushüüete saatel korralikult punnida, et jõuda pöördeni. Allavoolu taas kiiresti.

Elevust tekitavad olid ka 4 x 25 meetri tiimiujumised. Külmas vees madistas võidu ujuda üle 30 võistkonna. Rohkesti oli Rootsi tiime, neile seltsiks ka eksootiliste maade tõmmunahalised tudengid. Vääramatu võidu vanemas kategoorias sai eestlaste tiim (üks naine ja kolm meest), kes MMidelt ikka kuldmedaleid noppinud. Korraldajad otsustasid tugeva voolu ja õues olnud külmakraadide tõttu, et 200 meetri asemel ujutakse 100 meetrit.

Hämmastav oli, et suudeti toime tulla kahe väikse saunaga.

Eesti ujujaid oli külmas vees medalijahil 11. Neist vaid kaks ei jõudnud poodiumile. Siinkirjutaja sai oma esimestelt Põhjamaade meistrivõistlustelt nii hõbeda kui pronksi, mille ühel küljel deviis „Külm ja pime”. Eesti oli medalisaagilt kolme edukaima riigi seas.

Ilma- ja lumeolude poolest oli äsjane taliujumisvõistlus tõeliselt talvistes oludes väga elamuslik.

Tagasiteel Stockholmi ristus meie tee pühapäeva hommikul magistraali ületava nelja põhjapõdraga. Ja laevas rallifännidega.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 09/03/2017 08:55:28