Anti Allas, Võru linnapea (SDE).

Kui ma oleksin riigikogu liige, siis ma teeksin endale asjad korralikult selgeks, enne kui hakkaksin hinnanguid andma või õpetussõnu jagama. Olla 101 hulgas, kes kujundavad Eesti, sh Kagu-Eesti piirkonna käekäiku, on suur vastutus. Küsiksin endalt iga päev, mida olen ära teinud, et sellel piirkonnal, kust olen valitud, sealhulgas Võru linnal, võiks hästi minna. Mulle meeldiks kindlasti tegeleda heategevusega ja olla sellega eeskujuks, kuid selle kaudu ennast upitada käiks mulle au pihta.

Mis kõige olulisem – annaksin endale aru, et mõni tuhat eurot heategevuseks on küll tänuväärne, kuid Võru linna eelarve koos investeeringutega on siiski ligi 15 miljonit eurot aastas. Küsiksin endalt, kuidas saaksin aidata kasvatada Võru linna eelarvet, kuidas saavutada, et maakonnakeskuse omavalitsust hakkaks riik ükskord ometi õiglaselt rahastama. Vaat see ülesanne pakuks mulle väljakutset ja oleks mulle selles ametis jõukohane. Õiglase rahastamise tulemusena saaksid kogu piirkonnale teenuseid pakkuvad Võru linna allasutused kümneid tuhandeid eurosid raha juurde ega peaks vaevlema rahapuuduses.

Üleüldse muretseksin ma riigikogu liikmena kõigepealt selle eest, et ka seadusandlikul ja keskvõimu tasandil omavalitsustele pandud ülesanded oleks ikka mõistuspäraselt rakendatavad ning omavalitsused ei peaks kannatama seadusloome puudulikkusest tingitud segaduse all. Tuleksin Võrru ja töötaksin Võru linna sotsiaaltöötajate juures töövarjuna ühe riigikoguvaba nädala või ohverdaksin selle oma pikast istungitevabast suvest. Sotsiaaltöötajatega dialoogi pidades oleksin sügisel tagasi parlamendis eluliste ettepanekute ja mõtetega, kuidas inimesed saaksid Eestis paremini sotsiaalteenuseid ja mida peaks riigi tasandil selleks ette võtma.

Kindlasti võtaksin ma ka aega ja teeksin endale selgeks, mida on Võru linnas viimastel aastatel tehtud ja mis on teoksil. Kuna peagi on algamas kena kevad, siis vastaksin jaatavalt Võru linnapea ettepanekule linn üheskoos jalgrattal läbi sõita, et saaksin tutvuda sellega, kuidas on linnapilt viimastel aastatel muutunud. Ühtlasi näeksin siis ka parajasti ehitatavat Võru linna läbivat viie kilomeetri pikkust kergliiklusteede võrgustikku ja tõenäoliselt ütleksin vähemalt mõttes mõned tunnustussõnad kõigile neile, kes selle nimel suure töö ära on teinud.

Kui ma oleksin riigikogu liige, siis haridusvaldkonda meeldiks mulle ka arendada, kuid siingi teeksin endale selgeks, milline on püti lühim laud ja mida ma riigikogu liikmena saaksin selle pikendamise heaks ära teha. Esmalt suhtleksin kõikide asjaosalistega ja saaksin teada, kuidas on Võru linna koolid viimastel aastatel arenenud ja milliseid teenuseid siin pakutakse. Samuti tänaksin ma kõiki õpetajaid ja teisi asjaosalisi ning jätkaksin konstruktiivset arutelu, kuidas saaks haridusvaldkonnas tulevikus veelgi paremini.

Kui ma oleksin riigikogu liige, siis püüaksin rahva toetust ja austust ära teenida oma töö tulemustega ametis, millesse mind on valitud.

Kahjuks ma ei ole riigikogu liige, vaid olen Võru linnapea, kes püüab oma praeguses ametis anda maksimumi, et Võru linn jõudsasti areneks.

Käesolevale arvamusloole on lisatud linnavalitsuse sotsiaaltööosakonna juhataja Eve Breidaksi selgitus 16. veebruari LõunaLehes ilmunud riigikogu liikme Liina Kersna arvamusartiklis väljendatud etteheidete kohta.

Võrumaalt riigikokku valitud Liina Kersna arvamusloost võib jääda mulje, et Võru linnavalitsuse sotsiaaltööosakond pole linnakodanike abistamiseks täies mahus panustatud. Seda on kurb lugeda, sest sotsiaaltöötajad annavad endast parima linnakodanike abistamiseks, aidates leida parimaid lahendusi nende inimväärse toimetuleku tagamiseks. Sotsiaalvaldkond on väga laiaulatuslik, hõlmab erinevaid teenuseid ja vanuserühmi, tegeleme inimestega sünnist surmani.

2016. aasta tõi kaasa üsna palju segadust seoses uue sotsiaalhoolekande seaduse jõustumisega. Mõnedki küsimused on lahtised praeguseni, sest pole ühtseid juhiseid. Seadust on uuendatud, kuid teenuste kirjeldus on muutmata, abivajaduse hindamiseks puuduvad ühised arusaamad ja omavalitsused leiutavad justkui igaüks oma jalgratast.

Võru linn oli üks esimesi omavalitsusi, kes juba aastaid tagasi hakkas korraldama tugiisikuteenuse osutamist erivajadustega lastele, teenuse vajajatest lähtuvalt loodi koostöös Tartu ülikooli kliinikumi lastefondiga hoiukodu Võru Järve kooli juurde ja hakati osutama lapsehoiuteenust. Võru linna kogemust on seni hinnatud ja arvestatud, linnavalitsuse sotsiaaltöötajaid ja linna allasutuste töötajaid on kaasatud erinevatesse töörühmadesse. Samuti osaleb Võru linn mitmetes sotsiaalvaldkonna juhtprojektides.

Võru linnavalitsus on alati rangelt jälginud tasandus- ja toetusfondi kaudu eraldatud vahendite kasutamist sotsiaalteenuste ja -toetuste eraldamisel. Teenuste arendamisel kasutati varasemate aastate kasutamata jäänud raha ning oli võimalik suurendada puudega laste vanematele makstavaid igakuiseid hooldajatoetusi. Praeguseks on varasemate aastate jääk teenuste osutamiseks kasutatud ja teenuste osutamiseks panustatakse täiendavalt linna eelarvest, võimaluse korral kaasatakse ka tõukefondidest saadavat raha.

Liina Kersna arvamusloos kajastatud nn kasutamata jäänud vahendite osa ei anna tegelikkusest paraku õiget pilti. Antud arvud ei kajasta detsembris osutatud teenuste kulusid, sest nende eest tasuti käesoleva aasta jaanuaris, kui oli selgunud linna kulu. Edaspidiste arusaamatuste vältimiseks oleme nüüdseks leppinud kokku erinevate tegevuste kulude detailsemas kajastamises.

Sotsiaaltöötajad (mitte ainult Võru linna sotsiaaltöötajad) annavad endast pidevalt parima, et reformide tõmbetuules laperdamisest hoolimata aidata inimestel igapäevaeluga toime tulla.

Autor: Anti Allas, Võru linnapea (SDE)
Viimati muudetud: 02/03/2017 08:58:49