„Väljasaatmise põhjus – isa oli sotsiaalselt ebakindel element”, sai Võrumaalt Veetka talust seitsmekuusena koos vanematega Siberisse saadetud Liis-Ingrid Madsen (neiuna Märtmaa) nüüd teada. Fotod: Malle Elvet

Nädala eest kolmapäeval oli tuhandetele eestlastele olulises uudistevoos tähtsaim sõnum see, et Tartus ülikooli teaduslinnakus Nooruse tänavas avati uhiuus riigiarhiivi hoone Noora.

1920. aasta märtsist Eestis tegutsemist alustanud arhiivi uues kuuekorruselises tumeda siluetiga peahoones on ligi üheksa miljonit säilikut 13.–21. sajandini. Euroopa ühte modernseimasse arhiivihoonesse koliti ka seni Tallinnas Tõnismäel parteiarhiivis hoitud dokumendid, millele ligipääs aitab teada saada oma pere saatust ja „süütegusid” külmale maale saatmiseks.

Noora valmimine lõi nüüdisaegsed tingimused uurimis- ja teadustööks ning võimaldab kõigil huvilistel tegeleda suguvõsauuringutega. Noora töötajad, keda on üle 80, usuvad, et uurija tunneb end uue maja moodsas õdusas uurimissaalis nagu kuninga kass.

Kõigil huvilistel, eelkõige lõunaeestlastel, on nüüd käepärane võimalus tutvuda ka ennast või peret puudutavate Nõukogude perioodi parteiarhiivis säilitatud toimikutega.

Vastvalminud Noorasse, Eesti tähtsasse mäluasutusse, koondati 1921. aastast 2016. aasta aprilli lõpuni Toomemäe taga Liivi tänavas, 1904. aastal algselt tudengitele ehitatud ühiselamus tegutsenud ajalooarhiivi materjalid. Samuti koliti Noorasse Saare- ja Läänemaa arhiivide materjalid ning nn parteiarhiivi materjalid Tallinnast Tõnismäelt. Arhiivimaterjalid on nüüdisaegses vormis, digiteeritud.

Vanim arhivaal aastast 1240

Arhiivi pidulikul avamisel 1. veebruaril ei lõigatud tavakohast linti. Seda tseremooniat asendas torupillimuusika.

„Arhiiv on kiretu, külm ja kuiv koht, kust me leiame vastuse kõikidele neile küsimustele, mis meid mineviku sündmuste kohta huvitab,” ütles president Kersti Kaljulaid Noora avamisel.

Moodsates hoidlates, kus on 43 kilomeetrit riiuleid, eristavad ruume ka värvitoonid – sinised, lillad, rohelised. Kergelt avanevate riiulibokside taga on reas pappkarbid, kus hoitakse süstematiseeritud säilikuid. Digiteeritud materjalide jaoks on eraldi digihoidla.

Vanim Nooras säilitatav arhivaal on pärit 1240. aastast. See on Taani kuninga Erik IV kiri kümniskohustuseks Eestimaal. Seda dokumenti näevad Noora külastajad uurimissaali vitriinis.

Põlva-, Valga- ja Võrumaa materjale alates 1917. aastast hoitakse Valga arhiivis, Virumaa materjalid on Rakvere arhiivis.

Noora lahtiste uste päevadel said huvilised uudistada uusi ruume, osaleda töötubades ja kuulata ajaloolaste loenguid. Ringkäigud arhivaaride saatel viisid uudistajad ka hoidlatesse. Vaid neil päevil olid hoidlate uksed huvilistele avatud.

„Isa oli sotsiaalselt ebakindel element”

Ainuüksi võimalus näha väljast mustrilise (must-valge, kus domineerib must) trükikangaga kaetud hoonet seestpoolt tõi sadu huvilisi kohale. Nende seas oli palju hõbepäiseid väärikas eas külalisi.

Paljudel keerulisel sõja ajal sündinuil ja lapseeas koos vanematega Siberisse saadetuil oli konkreetne soov näha oma silmaga oma peret puudutavaid väljasaatmistoimikuid. Need on nüüd Nooras ja soovijatel võimalus näha oma silmaga toimikuid, karmide sündmuste tagamaid, mis muutsid totaalselt elusid ja saatusi. Inimene saab teda puudutavaid toimikumaterjale, millel pole jälgimise piirangut, avalduse alusel arhiivis tutvumiseks.

„Ma tulen siia varsti tagasi. Kasvasin lastekodus ja hea juhuse tahtel sain ajalehest noore neiuna teada, et mu isa on elus. Leidsin juhtumisi kuuekümnendate alguses Sakalast ema-isa lahutuse teate. Isa elas siis peale vangilaagrit Kasahstanis. Varsti saime seal kokku, kuid isa palju oma minevikust ei rääkinud. Teismelisena taas emaga kokku saades ei rääkinud ema mulle üldse midagi isast – kes ta oli või kus ta on. Seda üllatavam oli mul leida isa üles. Nüüd saan arhiivist uurida oma isa kohta, miks ta vangilaagrisse viidi,” rääkis sõja lõpuaastal lastekodusse sattunud ja sugulastega sidemed kaotanud 72-aastane Aino, kel on suur soov näha parteiarhiivis hoitavat isa toimikut.

„Täna oli mul hea võimalus näha oma silmaga isa Richard Märtmaa väljasaatmise toimikut ja ülekuulamise materjale,” ütles 76-aastane Liis-Ingrid Madsen (neiuna Märtmaa), kes uuris märgatava erutusega parteiarhiivi sinistel riiulitel hoitavat toimikut oma isa kohta.

„Meid saadeti 1941. aasta 14. juunil kogu perega Võrumaalt Karulast Veetka talust Siberisse, Tomski kanti. Mina olin viielapselise pere noorim laps, seitsmekuine. Vanim laps oli siis kuueaastane. Isa oli vaesest perest pärit, kuid oli saanud hea põllumajandusliku hariduse Kuremaal. Oma talu tal polnud, kuid ta rentis endale nüüd Metsamoori taluna tuntud Veetka talu, kus pere elas ja kus minagi sündisin. Samuti rentis isa ettevõtliku inimesena maid, kasutas maatöödeks tööjõudu ja kodus Veetkal olid enne riigipööret emale teenijad abiks. Isa oli suurrentnik,” jutustas vanaproua Madsen.

Richard Märtmaa suri Sosva vangilaagris, pere jõudis Hruštšovi sula ajal kodumaale tagasi. „Olin juba 17, olin käinud vene koolis. Tagasi kodus olles lõpetasin venekeelse keskkooli ja õppisin kaugõppes Moskvas toiduainete tehnoloogiks, töötasin Tartus konservitehases,” lisas Liis-Ingrid Madsen. „Nüüd siis lugesin toimikust, et suurrentnikust isa oli sotsiaalselt ebakindel element, kes ekspluateeris töölisi,” vajus represseeritu Madsen mõtteisse.

Tuntud eestlaste toimikud

„Nii põnev on oma silmaga näha mahlakas lõunaeesti murdes 1708. aastal Puhja pastori poolt käsitsi kirjutatud Käsu Hansu nutulaulu „Oh, ma vaene Tarto liin”. Seda õpetati meile ka USAs Baltimore'is koolis. Siin on aga originaal,” kõneles viie aasta eest USAst Eestisse asunud Aili Monika Vahtla.

Lahtiste uste päevadel said huvilised hoidlates näha mitmete tuntud eestlaste toimikuid: maletaja Paul Keres, helilooja Arvo Pärt, kunstiajaloolane Mai Levin jt. Tallinnas Tõnismäe parteiarhiivis direktorina töötanud teadur Valdur Ohman näitas huvilistele ka toimikut, mille vahel sini-must-valge lipp, mille Tõrva koolipoisid 1962. aasta 1. mail olid heisanud Tõrvas täitevkomitee hoone katusele.

Juurdepääs arhiividokumentidele, isikutoimikutele on piiratud, toiminguid saab teha vastavalt kehtivatele seadustele. Näiteks võib toimiku materjalid teha kõigile huvilistele kättesaadavaks 30 aastat peale isiku surma, kuid toimiku omaniku loal võib tema materjalidele olla ligipääs ka tema eluajal.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 09/02/2017 09:50:52