Värske abielupaar: Heimar Lenk ja Helle Virt-Lenk. Foto: Riho Semm

Riigikogulasest Põlvamaa hoiu-laenuühistu osanikul ja nõukogu liikmel Heimar Lengil (68) on nüüd oma kodupangaga veelgi isiklikum suhe: juunikuus sõlmis ta abielu hoiu-laenuühistu juhi Helle Virdiga (61).

„Täiesti siiralt öeldes me tutvusime Keskerakonna kaudu,” rääkis värske abielumees Heimar Lenk LõunaLehele oma aastatetagusest ja nüüdseks abieluni viinud tutvumisest Helle Virdiga, kes 12. juunist kannab perekonnanime Virt-Lenk. „Proua Helle oli aastaid Põlva organisatsiooni esinaine, käisime koos igasugustel foorumitel ja üld- ja volikogudel ja seal saime tuttavaks. Kuna ühine maailmavaade sidus nii kohvilaua taga kui koosolekutel, siis niimoodi see tekkis. Puhas partei asi oli see, mis meid kokku viis.”

Kui küsida Lengilt, millega praegune abikaasa ta ära võlus, vastab ta, et talle meeldivad naiselikud, soojad, avala naeratusega, heatahtlikud, sõbralikud ja seltskondlikud ning kaasarääkivad naised. Proua Hellel olid kõik need omadused tema sõnul olemas. Ent tähtis on ka sarnane vaade maailma asjadele, arutlemine välispoliitika ja raamatute üle ehk kaasamõtlemine ja soov elu sees olla.

Ent kuidas siiski juhtus nii, et väärikas eas härrasmees otsustas abieluranda sõuda?

„Minu elu on olnud võrdlemisi kirev ja rikkalik, on olnud palju võõrsil elamist ja ringikäimist, maailma on nähtud,” märkis Lenk, seni põliseks poissmehehingeks peetu. „Võib-olla praegu on nii, et kui sa oled need kogemused saanud, siis leiad uusi väärtusi. Sul on ümbritsevast elust ‒ vähemalt oma arvates ‒ täielik pilt välja kujunenud ja sa tahad proovida ka seda tahku, mida sa varem kogenud ei ole. Väga tore on ju ka olla kahekesi koos. Olid ajad, kui meeldis õhtuti välja minna ja baaris olla, nüüd on kuidagi rahu südames: rohkem meeldib õhtul raamatut lugeda või juttu ajada oma kallimaga või luuletusi lugeda, koos süüa teha, punast veini juua.”

Tõmbab lõuna poole
Heimar Lengi emapoolsed juured on Otepääl, seal veetis ta oma lapsepõlve ja ammutas endasse „Lõuna-Eesti tunnetust”. Ent Põlva kant, proua Helle kodupaik, oli talle enne rahvasaadikutööga alustamist suhteliselt võõras. Ajapikku õppis tallinlane aga Põlvast ja Põlvamaast lugu pidama ning tema suureks eeskujuks sai rahvakultuuri arendaja Rein Vill, praeguseks manalamees. Kuid kuigi abielupaari ‒ mille naispool juba töö tõttu tihedalt Põlvaga seotud ‒ ühiseks koduks on proua Helle Põlva maja, ei rutta Heimar Lenk end põlvakaks nimetama.

„Kas just põlvalaseks, aga Kagu-Eesti on jäänud nende aastatega,” märkis Lenk, kel seljataga tosin aastat riigikogus Võru-, Põlva- ja Valgamaa rahvaesindajana. „Olen siin ära harjunud. Mul on Tallinnas korter alles, kodu nii-öelda, aga praegu ikka tõmbab lõuna poole. Siin on poliitikaga tekkinud ka palju mõttekaaslasi ja oma seltskond.”

„Oma seltskonna” number üks on kahtlemata proua Helle. Pärast aastatepikkust teineteist mõistvat suhtlemist palus Heimar Lenk tema kätt. 12. juunil pandi nad Põlva maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas paari ja 19. juunil toimus kiriklik laulatus Otepää kirikus, kohas, kus ligi 80 aastat tagasi abiellusid ka Heimari vanemad. Väikse sündmuse tunnistajateks olid lisaks peategelastele ja kirikuõpetajale Marko Tiirmaale vaid Heimari õde Marika Tuus-Laul ja tema abikaasa Uuno. Järgnesid viimaste korraldatud piknik kirikuaias ning paarikümne osalejaga pulmapidu Põlvas.

„Meie pulmareis oli Lutsu külla Põlvamaal ‒ ise naljaga ütleme, et see oli meie pulmareis. Käisime vaatamas „Rummu Jüri” etendust,” muheles Lenk. Tema sõnul ootab siiski peatselt ettevõtmist ka päris pulmareis, nimelt kinkis õe pere pruutpaarile nädalase spaapaketi.

Toob Rüütleid Rõivale eeskujuks
Meie peaminister on oma lapse emaga juba aastaid elukaaslased. Mida Heimar Lenk värske abielumehena arvab: kas Taavi Rõivas peaks Luisa Värgi ikka ära võtma?

„Minu meelest on see temal kõige esimene samm, mida ta peaks tegema,” leidis Lenk. „Minu meelest peaks peaminister olema luterliku kirikuga riigis kindlasti abielus. Nii nagu on esivanemad olnud, ta peaks eeskuju näitama. Lugesin, et lätlased võtavad vastu seaduse, millega hakatakse koolis andma traditsioonilist perekonnaõpetust. Arvan, et Eestis peaks ka seda tegema.”

„See laulatus, juba küpses eas, jättis mulle unustamatu mulje!” märkis abielumees. „Meie kirikuõpetaja ütles: kui te käite end registreerimas perekonnaseisuametis, siis on see leping kolme osapoole vahel: Helle, Heimar ja riik. Aga kui te tulete kirikusse laulatama, siis olete Looja palge ees paari pandud.”

„Mina arvan, et peaksime Eestis hakkama traditsioonilist perekonda natuke taastama. Ega see moraalitus meid väga kaugele ei vii,” leiab poliitik. „Praegu peaminister elab vabaabielu, presidendist ei tea üldse, kellega ta on ... Kui vaatame Arnold ja Ingrid Rüütlit, siis näeme ikka ühte ilusaimat abielupaari, sellist kuninglikku abielupaari. Nemad peaksid olema eeskujuks Eesti rahvale.”

Poliitika-, ajakirjandus- ja pangandusperekond
Heimar Lenk on teadupärast lisaks pikaajalisele poliitikutööle veelgi staažikam ajakirjanik, muu hulgas tegi ta aastatel 1983–1995 reportaaže Moskva raadio- ja telekanalitele ning oli 1999–2003 Keskerakonna häälekandja Kesknädal peatoimetaja.

Tema värske abikaasa Helle Virt-Lenk on samuti pühendunud keskerakondlane, kuid tuntud pangandusvaldkonnas. 1990ndatel juhtis ta Põlvas kohalikku Rahvapanka, mis hiljem ühines kolme teise pangaga ja hakkas kandma nime Maapank. Virdist sai selle Põlva kontorite juht. Kümnendi lõpus Maapank pankrotistus, saates korstnasse miljoneid rahva ja omavalitsuste raha ning kõigutades tõsiselt usaldust ka pangainstitutsiooni vastu. 2000. aastast tegutseb Helle Virt samal aastal rajatud Põlvamaa hoiu-laenuühistu juhatuse esimehe ja tegevjuhina.

Kui Heimar Lengi õde on samuti tuntud poliitik, siis ka tema värske abikaasa perekonnas leidub staare: Helle Virdi tütar Helena ületas viimati üleriigilise uudistekünnise edukalt Eesti Laulu võistlusel osalenud ansambli Loss Paranoias lauljana.
 

 

 

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 02/07/2015 11:31:53