Pikemateks lustisõitudeks Tallinna lahel on purjed heisanud Kajsamoor, mille kapteniks on ajaloolise kuunari Eestisse toonud Herkki Haldre. Foto: Malle Elvet

Tänavused, arvult juba seitsmendad Tallinna merepäevad keskendusid käimasolevale Soome lahe aastale. 

18.–20. juulini kestnud merepidustuste trumpäss oli Lennusadamas ankrus seisev renoveeritud saja-aastane unikaalne aurujäämurdja Suur Tõll, millele sekundeerisid Admiralibasseinis ankru heitnud külalispurjekas, 19. sajandi keskpaiga kaubapurjeka koopia Tre Kroner Rootsist, avamerele lustisõite teinud purjekad, tänavu Vanasadama ja Noblessneri sadama vahet kurseerivad allalastud purjedega purjekad ja kiirpaadid.
Merepäevade sissejuhatuseks peeti Vanasadamas Soome lahe aastale pühendatud konverents „Soome laht kui keskkond, majandusruum ja turismisihtkoht“. Räägiti Läänemere tervisest ning merest kui turismipiirkonnast. Euroopa komisjoni asepeasekretär Henrik Hololei käsitles teemat „ELi Blue Growth 2020 merendusstrateegia ja Soome laht“. Huvilistel oli võimalus TTÜ uurimislaeval Salme tutvuda Tallinna lahest veeproovide võtmise ja analüüsimisega.
Õhtupoolikul avati samas pidulikult merepäevad ning laval astusid esimesena üles elektropoppi viljelev ansambel HU? ja üle-eestiline noorte sümfooniaorkester.
Kirju kultuuriprogrammi naelteks olid Noblessneri sadamas peetud festival Eesti Pops, digiorkestrikontsert ja esimene merepäevade oma öölaulupidu Lennusadama kail, mis tipnes võimsa tulevärgiga öise mere kohal.
Programmist ei puudunud ka puksiirlaevade tants ja lennupäästeõppused. Laatadel oli varasemast rikkalikum kalatoitude valik. Esimest korda toimusid viipekeelega kontserdid ja vaegnägijaile avas uksed Pimekohvik.
 

 

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 24/07/2014 09:35:34