Rein Järvelill. Foto: Arved Breidaks

Rein Järvelillel on korraga mitu rauda tules, olles ühtaegu Meremäe vallavanem, europarlamendi liikme Ivari Padari assistent ja sihtasutuse VEB juhataja ja likvideerija. LõunaLeht küsitles teda seoses viimasel ajal palju kõneainet pakkunud VEB-fondi afääriga, mis on püstitanud kahtluse, et Eesti Pangas võidi kellegi huvides dokumente võltsida ja sel viisil varandusi teenida.

Kui alustada algusest, siis miks ja kuidas loodi viimastel nädalatel palju kõmu tekitanud VEB-fond?
Koos Eesti taasiseseisvumisega taasloodi keskpank ja hakkas kujunema pangandussüsteem. Pangandusega on seotud ka välisarveldused, milleks pangad kasutavad välismaal asuvaid korrespondentkontosid. Eesti Pank tegi välisarveldusi läbi Venemaa Vnešekonompanga (VEB), nagu ka kommertspangad, nende seas Balti Ühispank (UBB). Taasiseseisvumise järel oli see praktiliselt ainus võimalus, sest me olime veel rublatsoonis; VEBis asusid valuutahoiused.

Nõukaaja lõpus hakkasid valuutamaksed venima, sest valuutat oli vähe. Mingist hetkest külmutati need kontod aga täiesti kinni. Välismaalt kanti raha küll Eesti kontodele VEBis, aga sealt edasi raha ei liikunud. Mis VEB selle rahaga tegi, ei oska öelda.

VEBi külmus Eesti hoiustajate raha väärtuses, mis võrdus umbes 800 miljoni krooniga. See oli tollal väga suur raha. Toona olid panganduses keerulised ajad ning mitmed pangad lõpetasid pankroti, liitumise või likvideerimisega.

UBB ja Eesti Panga puhul valiti teistsugune tee. Nii otsustati Eesti Pangast eraldada välisoperatsioonide talitus ning moodustada eraldi pank, Põhja-Eesti Aktsiapank (PEAP), mis võimaldas Eesti Panga sellest probleemist eraldada. Ning PEAPi ja UBBd põhja ei lastud.

UBBs või PEAPis välisvaluuta hoiuseid omanud kontod külmutati Eesti poolel ja tõsteti pankade bilansist välja riiklikku VEB-fondi. Hoiuste asemel anti klientidele sertifikaadid, kuhu märgiti hoiuse suurus. Moodustus riiklik VEB-fond, millest hiljem sai sihtasutus VEB ja mis tegutseb tänini, olles nüüd likvideerimise faasis.

Pangad – PEP ja UBB – küll päästeti, kuid väga pikalt nad ei tegutsenud: PEAPist moodustus Põhja-Eesti Pank (PEP), UBB liideti PEPiga ja PEP osteti üles Eesti Ühispanga poolt, selle ostis omakorda SEB.

Nii see probleem tollal külmutati ja kõikehõlmav lahendus on tänini leidmata. Sertifikaatide maht on aja jooksul vähenenud rohkem kui poole võrra ja selle põhjuseks on Vnešekonompanga 1995. aasta otsus, et Vene residendid saavad oma raha lahti sulatada.

Kuidas sattusid juhtima sihtasutust VEB ja nüüd likvideerima?
Sihtasutuse nõukogu kolmest liikmest kaks määrab Eesti Pank ja ühe rahandusminister. Olin siis rahandusministri nõunik, kui tekkis vajadus nimetada rahandusministri poolt uus nõukogu liige, siis minister nimetas mind. Nii sattusin nõukogu liikmena VEB-fondi juurde.

Nõukogu liikmena soovisin tutvuda sihtasutuse raamatupidamise ja sertifikaatide registriga. Mulle tuli üllatusena, et need kõige olulisemad dokumendid asuvad SEBis, sest VEB-fond oli omal ajal sõlminud lepingu PEPiga, millega PEP kohustus pidama registrit ja raamatupidamist.

Esimene tegevus oli mul nõuda, et kogu dokumentatsioon toodaks sihtasutusse. Kui dokumendid kätte saime, selgus, et neid ei olnud kõige paremini ja korrektsemalt peetud. Tollane juhataja sai ülesandeks register korrastada, aga ta loobus juhatuse liikmeks olekust ja korrastamine jäi minu kui nõukogu liikme teha.

Kui valitsus vahetus, nimetas rahandusminister VEBi nõukokku uue liikme. Kuna ma olin teemas päris sügavalt sees, siis pakuti mulle juhataja kohta.

Millal selgus, et VEB-fondi kaudu võis olla korda saadetud pettus, mis nüüd on tekitanud kahtluse, et Eesti Panga töötajad on võltsinud dokumente, mille tulemusel võis keegi teenida varanduse?
See on paari aasta tagune lugu, mis ilmnes registri korrastamise ja toimikulademe läbilappamise tulemusel. Püüdsin süsteemi korrastada, et igal kandel oleks ka alusdokument juures. Siis tulid välja ka need dokumendid, mis näitasid, kuidas teatud nõudeid Vnešekonompanga vastu oli võimalik rahuldada.

Siiski selgus, et TSL Internationali nime kandev Vene firma teenis Eesti Panga ebatäpsuse tõttu 32 miljonit dollarit.
1995. aasta alguses saatis Vnešekonompank Eesti Pangale järelepärimise ja teavitas, et soovib saada Vene residentide nimekirja, kelle raha on külmutatud Eesti pankades, koos äranäidatud külmutatud summadega.

Mainitud firma puhul olid olemas sertifikaadid ehk külmutatud raha mõnisada tuhat dollarit. TSL International omandas vastava kogusesertifikaate järelturult märgatavalt hiljem. Kui palju TSL sellistelt tehingutelt teenis, ei oska öelda. Selge on aga see, et hetkel, mil Eesti Pank väljastas Vnešekonompangale õiendi, sellel firmal sertifikaate üle 30 miljoni dollari väärtuses kindlasti ei olnud.

On palju spekulatsioone, kes võisid selle raha taskusse pista. Kui palju neist sinu kõrvu on jõudnud?
Eks mina loen ka veebist uudiseid ja lehti. Kui ma poleks sihtasutusega VEB seotud, võiksin avaldada arvamust, mida ma asjast arvan või kuidas mulle tundub. Praegu, mil ma olen SA VEB juhataja ja likvideerija, ei saa ma mingeid spekulatsioone avaldada.

Kui palju oled saanud viimasel ajal kõnesid, kus soovitatakse tungivalt keskenduda eelkõige Meremäe valla juhtimisele?
Kogu see aeg, mis ma olen olnud seotud sihtasutusega VEB, pole ma püüdnud intriigi tekitada, ebaseaduslikku infot lekitada. Ka täna ei süüdista ma kedagi ja ma ei leia põhjust, et võiksin olla kellegi vaenuobjekt. Olen rääkinud faktidest ja mina ei saa neid muuta. Kuna ma pole spekuleerinud, siis ei saa keegi mulle ka midagi öelda või millelegi vihjata. Mind pole keegi kuidagi survestanud.

Kas Eestis on inimesi, kes peaksid end praegu ebamugavalt tundma?
Mitmed probleemid selles asjas on seotud sellega, et sertifikaatide registrit pole päris korrektselt peetud. Ma arvan, et puudutatuna tunnevad end inimesed, kes on tegelenud riikliku VEB-fondi ja sihtasutusega, kuid pole andnud endast parimat, et asju korrektselt vormistada.

Suur summa on ikkagi kadunud ...
Ma ei taha panna külge silte „suur summa on kadunud“, „vargus“ ... See on ajakirjanduslik keel. Minule teadaolevalt on ühele dokumentidest kirjutatud teistsugune konto jääk. Mina ei saa kedagi süüdistada, kas (riigile ja keskpangale kuulunud – toim) sertifikaatide võõrandamine toimus korrektselt, kas hind oli õiglane. Mina seda ei hinda.

Ütlesid, et sa ei saa midagi öelda, kuna oled fondiga seotud. Ühel hetkel saab see seotus läbi, kas siis on oodata ...
... raamatut (naerab). No ma ei tea, ma pole sellele mõelnud, kas mul võiks siis teine arvamus olla ja kas ma võiks seda kõva häälega välja öelda.

VEB-fondiga seotud asjad pole lahendust leidnud ja aeg võib tuua uusi nüansse, hinnanguid. Alates sellest, et riigikohus peab mingisuguse otsuse langetama. Võib-olla selleks ajaks, mil mina pole enam sellega seotud, polegi enam midagi öelda.

Näib, et see asi väga selgeks ei saagi, sest prokuratuur loobus nii vana asja uurimisest ja otsad kaovad vette.
Paljuski sõltub see sellest, millise otsuse langetab riigikohus. Kas sellest saagast tekib praegusele Eesti maksumaksjale kohustusi? Kui kohustused peaksid tekkima ja summad on miljonites, siis avalikkuse huvi saada asjadest täpsem pilt, on suurem. Kui maksumaksjale riigikohtu otsusel kohustusi ei teki, siis võib see asi vaibuda.

Eesti Panga siseaudit saab puudutada panga, mitte sihtasutuse tegevust, mis on juriidiliselt iseseisev isik. Mõnes mõttes tõesti jääb üle poliitiline uurimine riigikogu uurimiskomisjoni kaudu. Sellise asja saab riigikogu algatada, kui neil soovi ja tahtmist on.
 

Autor: ARVED BREIDAKS
Viimati muudetud: 11/10/2012 11:14:14