Küsitlus

Kas sa kasutad autoga sõites navigatsiooniseadmeid?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
10°
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
10°
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
10°
Antsla
Valga
10°
Räpina
Tõrva

Kas kagueestlastel on kiire interneti toetusest mingit kasu?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Tavaline antennipaigaldus näeb välja selline. Foto: Imre Kuus

LõunaLeht on varem korduvalt kirjutanud, et (Kagu-Eesti) maapiirkondade elanikel ei pruugi 70 miljoni euro eest rajatud üleriigilise interneti põhivõrgu valguskaablist mingit kasu olla, sest kiire interneti ühenduse nn viimase miili või isegi viimaste meetrite ehitamine on liialt kallis. Nüüd pakub riik maapiirkondades internetiühenduse rajamiseks 300-eurost toetust – aga ükski programmiga liitunud sideettevõtja ei nimeta oma tegevuspiirkonnana Võru- ega Põlvamaad. Kas ka sedakorda peame kiirest internetist suu puhtaks pühkima? Mitte tingimata.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) annab toetust kiire internetiühendusega liitumiseks. Era- või juriidiline isik saab taotleda programmis osaleva sideettevõtte kaudu toetust internetiühenduseks vajalike seadmete ja siderajatiste ostuks ning paigaldamiseks. Samuti saab taotleda toetust liini ehitamiseks.

Toetust võib taotleda nii kaabliga kui ka raadiolahendusega püsiühendustega liitumiseks juhul, kui on täidetud järgmised peamised tingimused. Esiteks, taotlejal puudub hetkel kiire, üle 30 Mbit/s kiirusega interneti püsiühendus. Teiseks, ta elab abikõlblikul aadressil, mida saab kontrollida veebilehel ttja.ee/et/toetus olevast aadressipäringust. Kolmandaks, taotlejale teeb liitumispakkumuse mõni toetusprogrammis osalev sideettevõtja, nende nimed leiab samalt veebilehelt. Aja jooksul võib sinna sideettevõtteid veelgi lisanduda. Neljandaks, taotleja ei ole töötuna arvel töötukassas või kui ta on juriidiline isik ja tal puuduvad 12. märtsi seisuga riiklike maksude maksuvõlad.

TTJA peadirektor Kaur Kajak märkis, et tegu on nii mõneski mõttes unikaalse toetusega. „Eestis on küll seni toetatud näiteks sidevõrkude rajamist, kuid see toetus on just mõeldud selleks, et innustada meie inimesi ja ettevõtteid kiire internetiühendusega liituma,” sõnas ta. „Kiired ja hästi kättesaadavad ühendused on kõigile Eesti inimestele hädavajalikud nii õppimiseks kui töötamiseks.“

Toetuse summa arvatakse maha sideettevõtja poolt liitumiseks tehtavatest kulutustest. Toetuse avalduste esitamise viimane tähtpäev on 30. november. Toetusmeetme kogumaht on 9 miljonit eurot.

LõunaLeht leidis, et ajakirjaniku koduaadress Põlvamaa maakohas osutus abikõlblikuks küll – aga toetusprogrammis osaleb praeguse seisuga viis sideettevõtjat, kellest kaks on oma tegevuspiirkonnana märkinud Valgamaa: Kernel ja Sonictest. Põlva- ja Võrumaad ei leia ühegi ettevõtja tegevuspiirkondade nimistust.

Kas see tähendab, et praeguse seisuga polegi neis maakondades võimalik toetust ega ka internetti saada?

„Aitäh küsimast ning on küll nii, et kui lõppkasutaja elupiirkonnas ükski ettevõte teenuseid ei paku, siis osa nimekirjas olevatest ettevõtetest pakuvad siiski ka 4G püsiühenduse lahendusi üle Eesti, küll peab selleks teie piirkonnas olema hea levi,” vastas TTJA kommunikatsioonijuht Airi Ilisson. „Samas on toetusprogrammi iga nädal jooksvalt lisandumas ettevõtteid. Seega tasub jälgida veebilehte.”

Kerneli esindaja Epp Rünkla kinnitas LõunaLehele, et 4G ühendusi saab ettevõte pakkuda üle Eesti. „Keerulisemad ehk metsaga ja mägised kohad vaatame üle, kas ja millise hinnaga on võimalik ühendus luua,” lisas ta. „Kindlasti on kohti, kus ühendust tekitada mõistliku hinnaga pole võimalik, ja ka kohti, kus saab küll ühenduse, kuid aeglasema kui 30 Mbit.”

 

Sidefirma: üldiselt on suures osas Eestis kiire internet enam-vähem igal pool olemas

Tartumaal Laevas registreeritud sidefirma OÜ Sonictest juhataja Imre Kuus ei pidanud paljuks LõunaLehe küsimustele pikalt ja põhjalikult vastata ning ka ühe näite varal asja puust ja punaseks ette teha.

Kas tehniliselt suudate ühendust pakkuda kogu Valgamaal, ilma eranditeta?
Kindlasti suudame. Küsimus on vaid kliendi poolt liitumisühenduse ja tööde eest toetusele lisaks makstavas hinnas, seda nii sideehituse kui kuutasu mõttes.

Kasutame kõiki võimalikke vahendeid, et kiire, vähemalt 30 Mbit internet tuua võimalikult paljude seda soovivate klientideni. Kasutame selleks 1800‒2100 MHz sagedusel töötavat 4G-d, 5 GHz wifit, VSAT-i ja fiiberoptikat.

Üldiselt on suures osas Eestis kiire internet enam-vähem igal pool olemas, kuid selle püüdmiseks on vaja vaid spetsiaalseid integreeritud välitingimuste antenne või siis raha valguskaabli lähima ELASA muhvini ehitamiseks.

Oleme Läti firma MikroTikls SIA toodete ametlik maaletooja. Näiteks LHG LTE antenn on unikaalne toode, mis on toodetud spetsiaalselt viimase miili interneti jaoks.

Probleem seisneb selles, et nii Kagu-Eestis kui Vooremaal on maapind väga künklik ja lohus asuva maja katusel pole kõrgema sagedusega kiire 4G interneti saamiseks võimalik antenni piisavalt kõrgele paigaldada. Kui ikka masti suunas maapind tõuseb üle 20 meetri, siis on kõigile arusaadav, et tavalise eramaja katusele me ei saa 20 meetri pikkust antennitoru panna, et antenn üle künka vaataks. Sama on ka maja lähedal asuva tiheda metsaga.

Soovijatele olen teinud plaani, kus on näidatud, millisesse asukohta kinnistul saab antenni panna, et siht mastile küngastest ja metsast võimalikult mööda läheks ja et kiire internet ikka võimalikult madala toruga kätte saada.

Kuna MikroTik toodab võrgukaablitele ka signaalivõimendeid, siis on võimalik antenn majast veidi eemale viia ja maksimaalne kaabli pikkus antennini võib olla 300 meetrit. Kindlasti ei saa seda teha ilma piksekaitsmete ja maandusteta, mis kõik tähendab veidi lisakulusid.

Kui ka siis ei ole võimalik saada piisavat signaali, et 30 Mbit kätte saada, on järgmine samm kas VSATi või fiiberoptika ehitus.

VSATi puhul on probleemiks kasutustasu hind, mis algab 40 eurost, ja on mahupiirangud.

Fiiberoptikaga liitumise puhul on kliendile probleemiks projekteerimise ja ehituse maksumus.

Või mõnes piirkonnas on ühenduse rajamine ikkagi keerukas või lausa võimatu?
Võimatut pole midagi. Me suudame ehitada nii fiiberoptikat, satelliitsidet kui raadiolingilahendusi. Oleme ehitanud ka kergeid alumiiniumist sidemaste.

Kuid kui liitumistoetus on 300, siis see eriti ei aita kliendile kaasa, kui kiire internetiga liitumise projekt ja ehitus kokku maksab 25 000 eurot.

Näites toodud 25 000 on tavaline olukord, kui liitumine ELASA valguskaabliga on 1,5 kilomeetri kaugusel, kuid sidekaev, kus on muhv, asub veel ligi kaks kilomeetrit piki trassi edasi.

Toetusega, mis on 300 eurot, saab sel juhul vaid ELASA tehnilised tingimused, maanteeametist ja vallast projekteerimistingimused, ning kui hästi läheb, siis ka geoaluse ühele kinnistule, mida see kaabel läbib. Kõik ülejäänud projekteerimis- ja ehitustööd ja ELASA tasud tuleb kliendil omast taskust maksta.

Kui raadiolahenduste puhul signaal on piisav alles 20 meetri kõrgusel maapinnast, on samuti küsitav selliste mastide ehitamine iga lohus asuva kinnistu peale.

Kas Võru- ja Põlvamaal on teie ettevõttel võimalik mingitel tingimustel internetiühendus luua või pole see praegu üldse võimalik?
Soodsaima kuutasu tagavad 4G ühendused on siiski paljudes kohtades ka meie poolt võimalikud, kuid alati teeme taustakontrolli, et määruse nõuded oleks täidetud.

Oluline on, et kliendi poole vaatab kõrgema sagedusalaga B1 või B3 sektorantenn ning seal vahel pole olulisi looduslikke segavaid asjaolusid.

Samuti on oluline kontrollida, kas mobiilimastini on ELASA valguskaabel ehitatud.

Toon näited: Ristipalo küla Räpina vallas Põlvamaal, Mikitamäe küla Setomaa vallas Võrumaal.
Vaja oleks täpset aadressi, siis saab kiire 4G võimalikkust kontrollida, sest võimaldab uurida masti ja maja vahelist maastikku (maapinna kõrguse andmeid, metsa olemasolu).

Saatja, mis neid külasid teenindab, asub Toomasmäel.

Selle mastini on olemas ELASA valguskaabel ning mastis on kõrgema sagedusala B1 saatjad, seega eeldused kiireks internetiks võiks olla täidetud.

Peaks näiteks veel üle küsima, kas mobiilioperaator sinna optikat ka ELASA käest rendib? Kui mastis lingiantenne enam pole, siis ilmselt on seal kasutusel optika.

Kõnealuses mastis on aerofoto tegemise ajal üks lingiantenn suunaga lõunasse. Teame, et sealt poolt internet masti ei tule ... ja see antenn on mingi lõuna pool asuva masti (ilmselt Väike-Rõsna) selle mastiga ühendamiseks.

Cellmapperi kaardil on punasega tähistatud autodest teedel mõõdetud madal signaalitase ning seal lähiümbruses võib olla leviprobleeme maapinna kõrgusel. See aga ei tähenda, et levi pole näiteks 10 meetri kõrgusel piisavalt.

Kõik see, mille baasilt on võimalik eeldada 4G sidekiirust, on avalik info ning veebist vabalt kõigile kättesaadav, kui osata seda kasutada.

Valguskaablite ehitamiseks on TTJA-s avatud teine meede (MKM määrus 53), aga kuna seal on raha saamisel ainuke kriteerium ühe ühenduse ehituse hind, siis ilmselt sellised 25 000-eurosed projektid ei kvalifitseeru raha saamiseks. Küll aga on võimalikud kogukonna koostööprojektid, kus 1 ELASA liitumise külge ehitatakse 10 maja korraga ja kõik ise aitavad kaasa.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 15/10/2020 09:57:46

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247