Küsitlus

Kas psüühiliste erivajadustega inimeste kodu sobib rahvarohkesse elamurajooni?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Võrumaa talupidajate liit tähistab 30. tegevusaastat

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Võrumaa toidupiirkonna avamisel lõikasid lindi läbi Marika Parv (vasakul), Uma Meki projektijuht Esta Frosch ja taluliidu juhatuse esimees Kermo Rannamäe. Foto: Ülle Harju

Homme kogunevad Võrumaa talupidajate liidu liikmed, et pidada meeleolukas pidu, millega tähistatakse nii liidu 30. sünnipäeva kui ka järjekordse tööaasta lõppemist.

Võrumaa talupidajate liitu (VTL) 11. aastat eestvedav tegevjuht Marika Parv ütles, et liiduta vaevalt oleks maakonda tulnud nii palju aasta talu, aasta noortaluniku ja parima alternatiivtalu tiitleid. Eestimaa talupidajate keskliit (ETKL) on tublisid tootmistalunikke, alternatiiv- ja noortalunikke tunnustanud 2005. aastast, mil aasta tootmistaluks kuulutati Nopri talu.
„Tänavu tunnistati parimaks tootmistaluks Roosu talu ja alternatiivtaludest Uue-Saaluse veinitalu,” märkis Parv. 14 aasta jooksul on tema sõnul Võrumaale tulnud üle 20 tiitli, parimaks tootmistaluks on nimetatute kõrval tunnistatud veel Ivaski, Tuuma ja Koolitare talu. Vaid 2008. aastal jäi Võrumaa tühjade kätega.
„Meie talunike pidev tiitlite võitmine näitab, et nad on väga tublid,” tunnustas tegevjuht. Ta lisas, et mõistagi ei koonerda taluliit oma liikmete esitamisega, sest liidu soov on, et maakonna talunikke märgatakse.
Kiireim kuu on taluliidus mai, kui maaomanikud peavad oma põllumaa deklareerima PRIAs. „Pooled deklareerijatest, kellest enamik ei ole liidu liikmedki, tulevad just meie juurde nõu küsima,” märkis Parv ja täpsustas, et viimaseid on ligi 700.
Ta tunnistas, et muutunud oludes on paraku ka liidu liikmete arv kahanenud. Liidu loomisele järgnenud aastatel oli isegi 600 liiget, kuid aastaid on see arv püsinud 170 piires, praegu on 140 liiget.
„Osa endistest liikmetest on talupidamise lõpetanud, väike hulk tegijatest ei ole kunagi liikmed olnud ja üksikud on ka juurde tulnud,” rääkis tegevjuht ja lisas, et kahjuks ei ole liikmete arvu kasvu silmapiiril. Mitmed veise- ja lambakasvatajad on tegevuse lõpetanud, kuna kauba müügihind on madal ning suur turg Võrumaast kaugel.

Vahelüli talunike ja Tallinna vahel

Taluliit teeb mõistagi tihedat koostööd ETKLiga. „Praegu seisame koos hea selle eest, et sinine kütus jääks kõigile talunikele kättesaadavaks,” tõi Parv näite.
Teine valdkond, mille eest ühiselt seistakse, on pindalatoetuste suurenemine kasvõi ligilähedalegi sellele, mida saavad põllumehed vanades Euroopa Liidu maades. ”Meil on lubatud jõuda ükskord 75 protsendini vanade Euroopa maade toetustest,” sõnas ta.
Parv on kindlalt seda meelt, et toetusi tuleb maksta tootjatele, mitte maa omanikele ja endistele põllumeestele. Kuni meie põllumeeste toetused jäävad väga palju alla vanade Euroopa Liidu maade põllumeeste toetustele, ei saa meie tootjad teistega turul võrdselt konkureerida.
„Uute toetuste programmperioodi ehk siis 2020.–2027. aastate toetuste väljatöötamine lõpeb Eestis peagi,” lausus Parv.
Maailmaturg aga dikteerib vilja, piima ja teiste toodete müügihinnad.
„Võrumaa ja teiste Tallinnast kaugemate piirkondade talunikud peavad tänavu rohkem tasuma vilja- ja rapsikoormate veo eest Tallinna sadamasse, mis tähendab, et võrreldes näiteks Harjumaa teraviljakasvatajaga saavad Võrumaa ja teiste kaugemate kantide vilja- ja rapsikasvatajad lõppeval aastal koorma müügist kätte vähem, sest nende saagi veokulu on suurem,” rääkis Parv. Ta täpsustas, et pea kümme protsenti vilja müügihinnast peab meie piirkonna talunik tasuma veokuluks, sest vahemaa Võrumaalt Tallinna on pikem kui näiteks Ardu kandist pealinna.
Selline vahetegemine Eesti eri piirkondades elavate ja tegutsevate tootjate vahel paneb Parve küsima, kas Eestis ikka on regionaalpoliitikat. Tema sõnul tuleks ka Eestis regionaalseid ettevõtlustoetusi maksta.

Kerli Ats, Eestimaa talupidajate keskliidu juhatuse liige:

Eestis on kümme taluliitu. Võrumaa talupidajate liit on meile konstruktiivne koostööpartner. Liidu tegevjuht Marika Parv on aktiivne ETKLi nõukogu liige ja võtab meie tööst igapäevaselt osa.
Võrumaalased on edumeelsed kõiges, mida ette võtavad, eelkõige väikeettevõtjad, kes on viimasel ajal hakanud üha rohkem oma toodangut väärindama nii kvaliteetsema toidu, põnevate maitsete kui ka kõrgema hinna saamise nimel.
Maakonna taluliidu eestvedamisel hoitakse aus traditsioonilisi toidukultuure, mille üheks edulooks oli talunike koostöös valminud Eesti suurim sõir suvel.
Võrumaa talupidajad rikastavad Eesti maaelu nii kitsede kasvatamise, lamba- ja veiseliha tootmise, piima tootmise ja töötlemise kui ka köögi- ja teravilja kasvatamisega.
Talunike üks suurimaid väljakutseid on see, et me peame oma eksistentsi põhjendama, sest toidutootmine on muutunud anonüümseks, seda toodetakse enamasti suurtes agrotööstuskompleksides. Selle tulemusena on ostjate teadlikkus toidu päritolust vähenenud.
Võrumaa talunikud väärivad tunnustust, sest nad teevad tänuväärset tööd ka selles, et tutvustavad toidu tootmist pereväärtusi hoidvate talude kaudu. Oluline ei ole mitte see, kas talu on väike või suur, vaid see, et talu on pere omandis ning toidu tootmise peamised küsimused otsustatakse peres.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 14/11/2019 09:24:39

Lisa kommentaar