Küsitlus

Kas psüühiliste erivajadustega inimeste kodu sobib rahvarohkesse elamurajooni?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Müstiline jääratas hakkas keerlema ka Kagu-Eesti jõel

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Jääratas 21. jaanuaril. Foto: Ruslan Kivešligeti

Vigala jõel jaanuari algul keerlema hakanud müstiline jääratas äratas tähelepanu terves Eestis, nüüd tekkis sarnane keerlev jääring ka Võrumaale Saru küla lähistele Mustjõele.

Jääringi avastas Mõniste noormees Ruslan Kivešligeti 21. jaanuaril. Eile käis ta uuesti vaatamas, mis on jääringist saanud – krõbekülm ilm oli selle vahepeal kinni külmetanud. Noormees märkis, et koht pole maanteest kaugel, aga läbi lume on praegu selle juurde raske sumbata.
„Ma pole ei kuulnud ega näinud, et Mustjõel oleks varem sellist jääratast nähtud,” imestas omapärase loodusnähtuse üle Saru külas elav Endel Vaidre (72). „Aga selle jääratta kohas peaks olema ka hea kalakoht: kala võtab hästi sellises kohas, kus vesi niimoodi keerleb!”
Kagu-Eestis on varem jääratast märgatud 2016. aasta jaanuari algul Antsla vallas Ahelo jõel (PM 14.01.2016).
Raplamaal Vigala mõisapargi tagusel jõekäärul on jääratas lisaks tänavusele pöörelnud ka 2004., 2009., 2013. ja 2016. aastal. Vana-Vigala elanik Ene Jeeser kuulis imelikust jäärattast esimest korda kümme aastat tagasi. „Mina alguses pidasin seda lausa imeks, aga nüüd ma olen püüdnud endale ikka selgeks teha. Alguses on see väiksem ja siis läheb suuremaks ja suuremaks ja kogub enda ümber seda materjali,” selgitas Jeeser ERRile.
Vigala jõel keerelnud üle 24meetrise läbimõõduga jääratas tegi kohalike sõnul täistiiru peale 7 minuti ja 14 sekundiga.
Nähtust vaadelnud füüsikud seletasid ERRile, et jääratas võis tekkida seetõttu, et Vigala jõe käär on sellise huvitava kujuga, et voolukiirus ühes ja teises ääres on erinev.
2016. aastal ilmunud Belgias asuva Liege'i ülikooli teadlaste töö põhjal mõjutab ratta liikumist rohkem jää sulamine. See on energiamahukas, mistõttu langeb seda ümbritseva vee temperatuur. Temperatuurini 4 °C jõudes hakkab vesi langema jõe põhja. Selle mõjul tekkiv veeringlus paneb liikuma ka jääratta.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 24/01/2019 09:35:30

Lisa kommentaar