Küsitlus

Milline haldusreformi tagajärg paneb enim vanduma?

Ilm täna
Võru
22°
Põlva
21°
Otepää
19°
Tartu
21°
Antsla
19°
Valga
22°
Räpina
21°
Tõrva
20°
Võru
22°
Põlva
21°
Otepää
20°
Tartu
21°
Antsla
21°
Valga
22°
Räpina
21°
Tõrva
21°
Võru
14°
Põlva
14°
Otepää
12°
Tartu
14°
Antsla
13°
Valga
14°
Räpina
13°
Tõrva
13°

Hannes Ots: fantastiline reis, mida ei soovita mitte kellelegi

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Hannes Ots ja tema elukaaslane Jaana Jagomägi Peipsi järve peal. Foto: erakogu

Vastseliina lähedal elav puutöömeister Hannes Ots (37) ja tema elukaaslane Jaana Jagomägi (29) tegid Peipsi järve peal vahetult enne jäämineku algust peadpööritava mootorrattareisi.

Hannesel oli see juba seitsmes niisugune reis, Jaanal aga teine. Kuigi plaan Peipsi peal sõita on neil igal aastal, tuli lõplik otsus minna alles õhtul enne stardipäeva, kui ilmateenistus lubas head ilma. Nad alustasid teed 21. märtsil Räpinast.

Reisiga Peipsi peale ongi Hannese sõnul selline lugu, et minekut pikalt ette planeerida ei saa. Samuti on teekonna valik väga loominguline ja kõik sõltub selles, kust kaudu on üldse võimalik sõita, ja seda näeb alles kohapeal olles. Hannes ütles, et ei ole mõtet seada väga kindlaid eesmärke, kuskilt Värska kandist tuleb alustada ja sihtpunkt oli seekord Vasknarva.

Reisipäev
Sõiduks kaasas oli neil ainult väike varustus – võileivad ja termos. Nad sõitsid Peipsi peal peaaegu pimedani, kindlasti vähem kui kaheksa tundi. Jääs olevaid pragusid märgates tuli Jaana mootorratta pealt maha ja läks vaatama, et olukorda hinnata. Hannes sõitis mootorrattaga üksi praost üle, Jaana kõndis jala.
Kuna reis tehti märtsis ja valget aega oli päeval piisavalt, said Hannes ja Jaana julgelt mootorratta kinni pidada, ringi vaadata ja lihtsalt olla. Näiteks peatusid nad Kallaste panga juures. Hannese sõnul olid nad vahepeal kaldast nii kaugel, et nägid ainult jääd. Lisaks on kohad kuhu, ei tohi väga lähedale sõita, sest seal on õhuke jää. Üks sellistest kohtadest on Emajõe Suursoo.
Teel nähti kahel korral ka piirivalvureid, kes Hannese ja Jaana käest kohe uurima tulid, mis nad jää peal teevad.
Tagasi hakati sõitma järgmise päeva hommikul kella kaheksa paiku ja koju jõuti kahe-kolme ajal päeval. Tagasitee oli Hannese sõnul natuke lihtsam, sest siis oli juba teada, mis seisus jää enam-vähem on, kuigi ka siis võib mõne tunniga olukord muutuda. Näiteks tundus neile Piirissaare juures, et sealt edasi on võimatu saada, sest praod on nii suured, kuigi eelmisel päeval sai seal veel ilusti sõita.

Seitse korda käinud
Millest täpselt tekkis Hannesel mõte minna mootorrattaga Peipsi peale sõitma, praegu ta täpselt enam ei mäleta, kuid kuskilt tuli mõte, et järve peal on hea talviste rehvidega sõita. Seega läheks ja matkaks järve peal ning vaataks, kui kaugele jõuab ning mis seal üldse on.
Mõeldud – tehtud. Olles esimese reisi 2013. aastal ära teinud, järgnesid kohe veebruaris ja märtsis matk Peipsil suuskadega. Suuskadega järve peal sõita on hoopis teine kui niisama suusarajal, kus jäljed on sisse sõidetud.
2014. aasta veebruaris käis Hannes taas Peipsi peal matkamas, sel korral oli tal kaasas elukaaslane Jaana ja sõber Alar ning sõideti ATV ja mootorrattaga. 2015. ja 2016. aastal tuli Peipsi peale minekust loobuda, sest polnud piisavalt sobivat jääd. Uuesti sai matkama minna eelmise aasta veebruaris. Sel aastal on Hannes Peipsi peal jõudnud teha juba kaks reisi, esimese veebruaris sõbra Martiniga ja teise siis Jaanaga.

Peipsi jää ei ole sile pind
Hannese sõnul võib inimestele tunduda oma kodutiigi jääd vaadates, et Peipsi jää on samasugune, kuid see ei ole kaugeltki mitte nii. Seal on mõnikord peaaegu, et möödapääsmatuid takistusi, mille ületamiseks on tihti vaja kümme kilomeetrit siia-sinna sõita, et leida koht, kust edasi saaks sõita. Kõige raskemini läbitav on rüsijää. Lisaks võivad teele jääda avaveega suured praod ning kohad, kus jää on väga õhuke. Jää olukord võib tundidega muutuda. Näiteks kui ühel päeval oli Piirissaare juures jäätee selline, et isegi autod said seal sõita, siis järgmisel päeval lainetas seal ühe koha peal vesi.

Hirm uppuda ja piiri ületada
Peipsi peal sõita on hoopis teistmoodi kui maantee peal. Järve peal on lumi, tühjus ja avarus ning vabadus minna. Suvel ei ole ju võimalik mootorrattaga vee peal sõita ja ainult kaldast saab vaadata. Kuid jää peal sõites ei tohi hulljulgeks muutuda, sest kohati on jää nii õhuke, et võib läbi vajuda. Lihtsalt minna ei saa, kohe, kui jää tundub kahtlane, tuleb seisma jääda ning kontrollida.
Kontrollida saab hästi väikese kirvega ja kui jää on vähemalt kümme sentimeetrit paks, võib hooga julgelt üle sõita. Hannese sõnul on hirm uppumise asemel pigem see, et mootorratas läbi jää vajub.
Ta ütles, et ise saad mootorrattast lahti lasta, end jää peale tagasi tõmmata ning abi kutsuda, kuid masinast on kahju. Peale selle on suurem mure see, et sõites kogemata piiri ei ületaks. Eriti oluline on piiri jälgida siitpoolt minema minnes, sest mõnes kohas on mõlemad kaldad näha.

Käitumine järvel
Enne jääle minekut tuleb piirivalvuritele endast märku anda. Tavaliselt tahavad inimesed jääle minna saanide või ATVdega, mootorratta puhul vangutavad piirivalvurid aga tihti pead, sest nende eeskirjas mootorrataste kohta midagi kirjas ei ole. Järvele tuleb au anda ja käituda eeskujulikult. Näiteks kui tahta kalameestega järve peal rääkida, tuleb mootorratas kõvasti kaugemal kinni pidada. Peipsi järvelt tulles tuleb samuti sellest teada anda ning maa peale tuleb jõuda enne päikeseloojangut.

Reisi ettevalmistus on vaimne
Hannes ütles, et kogu reisi tegelik ettevalmistus käib peas. Enne reisi tuleb seada eesmärk, kuhu välja jõuda tuleb, ja siis lihtsalt mitte alla anda, sest muidu jääks kripeldama. Varustus oleneb sellest, kas on plaanis väliööbida või ei. Riietuses midagi väga erilist ei ole: kaks paari sooja pesu, soojad saapad, püksid ja joped. Siiski on varustuse juures oluline käepidemesoojendus.

Tahe igal aastal uuesti minna
Hannes ütleb, et kuigi jää peal olles mõnikord mõtled, et ma teen sel aastal selle ära ning järgmisel enam ei tule, aga kui jää uuesti tuleb, on ikka vaja minna. Tema sõnul võivad nad suve jooksul ära käia Alpides, Pariisis või ükskõik kus, aga kõige meeldejäävamaks jääb aasta jooksul see väike Peipsi matk. „See on kõige elamusrohkem, ja kuigi seal ei ole midagi, aga midagi seal ikkagi on.”
Hannese sõnul ei ole mootorrattasõit hobi, see on elustiil. Hobi on see, mida pühapäeval natuke tehakse.

 

Autor: Kelli Aia
Viimati muudetud: 12/04/2018 10:06:53

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia