Küsitlus
Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
-1°
Põlva
-1°
Otepää
-2°
Tartu
-2°
Antsla
Valga
Räpina
-1°
Tõrva
EUROKALKULAATOR

1 EUR = 15.6466 EEK

Politseikapten suurtest muudatustest: „Inimeste arvelt me kokku ei hoia.”

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
„Politseinikul peab olema sära silmis, kui ta tööpostile asub. Politseinik ei saa teisi aidata, kui ta ise abi vajab,” ütles Kagu jaoskonna juht politseikapten Helmer Hallik. Foto: Elina Allas

Juba vähem kui kuu aja pärast, 1. märtsist liidetakse Võru, Põlva ja Valga politseijaoskond üheks Kagu jaoskonnaks, mida hakkab juhtima senine Põlva politseijaoskonna juht, politseikapten Helmer Hallik.

Helmer Hallik valiti Kagu jaoskonna juhiks konkursi korras. Väga suuri muutusi liitmine kaasa ei too, politseiametnike ega patrullide arv ei vähene, kuid kõik politseiametnikud hakkavad teenindama kõiki maakondi. Jaoskonda jääb tööle 180 töötajat.

Kagu jaoskonna tulevase juhi Helmer Halliku sõnul minnakse reformi käigus üle grupipõhisele juhtimisele (nt menetlusgrupid, piirkonnapolitseinike grupid jne), kus ühte 10–15liikmelist gruppi hakkab juhtima üks ametnik. Tänu väiksematele meeskondadele peaks saama juht oma alluvatele rohkem tähelepanu pöörata ja neid paremini töös abistada. Tavainimest puudutab see vaid niipalju, et lootust on edaspidi saada paremat teenust.

Kui politseinik on oma töökohal juhi poolt hästi hoitud, on suurem tõenäosus, et ka tema tööpanus patrullis, piirkonnatöös, süütegude uurimisel või piiri valvamisel on parem,” rääkis Hallik.

Siiani oli juhtimine talitustepõhine, mis võis tähendada seda, et ühel ametnikul oli juhtida ka näiteks 75-liikmeline töötajate rühm.

Muutus iseenesest on alati inimestele raske,” nentis Hallik. „Muutused on paratamatud, sest muidu ei oleks arengut.”

Patrullide piirkonnad laienevad

Kagu-Eesti koondamine ühtse politseijuhtimise alla peaks kaasa tooma paindlikkuse. Nii näiteks võivad Põlva patrullid hakata patrullima vajaduse korral ka Võru- või Valgamaal. Patrulle kasutatakse seal, kus neid parasjagu rohkem vaja on.

Samm sammu haaval üritame kõikide patrullide piirkondi laiendada,” sõnas Helmer Hallik. „Kriitilises olukorras on abivajajani jõudmisel iga minut määrava tähtsusega. Seepärast vaatame pidevalt oma töökorraldust ümber ning otsime võimalusi, kuidas veel paremat abi pakkuda.”

Siiski hakkavad patrullid kõrvalmaakondadesse sõitma vaid erandjuhtudel või suuremate ürituste puhul.

Muutused toovad kaasa ka selle, et osa politseiametnikke saab omale kõrgema ametikoha, osa paraku madalama.

Võru politseijaoskonna senisest juhist Madis Soekaruskist saab patrullitalituse juht. Valga politseijaoskonna senine juht Tiit Allik jätkab samuti tööd politseis. Helmer Hallik ei soovi enda sõnul kedagi koondada – pigem vastupidi. Praegu näiteks otsitakse kolme patrullpolitseinikku. Kuna patrullitöö on raske, siis pole kerge personali leida.

Kolme maakonna peale on kokku 20 patrullsõidukit. Võru saab 1. märtsist kaks patrullautot juurde. Patrullide välijuhtide arv väheneb: nüüdsest hakkab igas maakonnas olema kaks välijuhti. Välijuhtide ülesanne on patrullide juhtimine üle kolme maakonna, nende saatmine operatiivselt vajalikesse kohtadesse jms. Juhtimiskeskus aga asub endiselt Tartus ja sealt jälgitakse, kuidas olukorrad lahendatud saavad.

Patrullikoosseisud peavad saama majast välja tööd tegema,” nentis Hallik. Nimelt kuulub patrullitöö juurde ka paberite täitmine ning kui patrullpolitseinikke pole piisavalt, on neid ka tänavatel-maanteedel vähem.

Arestimaja jääb Valka ja Võrru

Arestimajad, kus asuvad ka kainestuskambrid, jäävad pärast 1. märtsi Valka ja Võrru edasi. Põlvas pole ka siiani arestikambreid olnud, sest Põlva ja Võru vahemaa on lühike. Ka politseimajad jäävad nii Valka, Põlvasse kui ka Võrru alles.

Helmer Hallik rõhutab, et kvootide aeg on läbi ning politsei esimene ülesanne ei ole seadusega pahuksisse sattunud inimest kiirelt trahvida, vaid teda aidata. Näiteks tänapäeval ei viida kõiki purjus isikuid kainerisse, vaid kui saadakse teada tema isikuandmed ja kodune aadress ning ta seisund hinnatakse stabiilseks, viiakse ta oma koju.

Soovime osutada senisest paremat teenust,” loodab Helmer Hallik. „Kogu jaoskond on valmis järjest paremat teenust pakkuma. Korralik suhtlemine klientidega viib meid edasi. Inimestega tuleb rääkida. Politseinikul peab olema sära silmis, kui ta tööpostile asub. Politseinik ei saa teisi aidata, kui ta ise abi vajab.”

Hallik rõhutab, et seoses muudatustega ei jää Kagu-Eesti kindlasti vähem turvaliseks piirkonnaks.

Inimeste arvelt me kokku ei hoia,” sõnas Hallik. „Meil on mitmeid murekohti, millega tõsisemalt juba mõnda aega tegeleme ning millega Kagu jaoskonnas samm-sammult edasi läheme.“

Ta ütles, et kindlasti on üks prioriteete lähisuhtevägivald ning vägivalla ohvritele ja vägivallatsejatele abi andmiseks tuleb jätkuvalt pingutada.

Usun, et Kagu jaoskonna tugev meeskond annab selleks ka senisest paremad võimalused. Ükski naine, ükski laps ei jää vägivallatseja juurde. Samuti on kavas senisest rohkem tähelepanu pöörata vägivallale vanurite vastu,” rääkis Hallik.

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 09/02/2017 10:36:38

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia