Beresje küla Mikitamäe vallas.

Eesti vanimad kinnisvaramagnaadid ehk kirikud hangivad ja hooldavad kinnisvara ja vanu kirikuid üle Eesti. Uusi pühakodasid ehitatakse vanade rohkuse tõttu pigem vähe. Aga Põlvamaal küpseb kloostri rajamise plaan edasi.

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik pöördus aprillis rahandusministeeriumi poole palvega võõrandada kirikule tasuta kolm Põlvamaal Lüübnitsa hoiualal asuvat kinnistut mungakloostri rajamiseks.

Mikitamäe valla Beresje küla kolm kinnistut on kokku 24,5 hektarit ja nende sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Kaks väiksemat kinnistut on plaanitud karjakasvatamiseks.

Mungakloostri rajamisest Mikitamäe valda Beresje külla on huvitatud nii Põlva maavalitsus kui ka Mikitamäe vald. Kloostri rajamise eesmärgil on Mikitamäe vald 2013. aastal juba samas külas võõrandanud kirikule 3009-ruutmeetrise maaüksuse.

Karjamaa ja kloostrihoonestiku tarvis on maad üsna heldelt kingitud: sinna mahuksid ligi nelja Lõunakeskuse kaubanduspinnad, Kagukeskuseid mahuks sinna 32. Domus Kinnisvara OÜ eksperdihinnangu järgi on kolme kinnistu turuväärtus 33 400 eurot.

Klooster meelitaks turiste ligi

Kohalikud juhid leiavad, et kloostri rajamine Mikitamäe valda aktiveerib sealset elanikkonda ja aitab hoida elukeskkonda, kuna muudab piirkonna ligitõmbavamaks. See omakorda annab võimaluse turismipiirkonna arenguks.

Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku rajatavas kloostris saab tulevikus omandada konfessionaalset haridust, klooster hakkab tegelema nii teoloogia kui teadusega. Klooster osutab ka usulist sotsiaalteenust, võttes vastu palverändureid ja andes hingehoidu.

Vallavanem Aare Poolak ütles 2013. aastal, peale esimese kinnistu andmist, et vallas oldi kloostri rajamisest väga huvitatud, sest seni on Mikitamäe vald Setomaal ainus, kus ei ole veel oma pühakoda. Atraktiivsust suurendab seegi, et Eestis pole ühtegi mungakloostrit juba 1945. aastast, mil Petserimaa läks Vene NFSV Pihkva oblasti koosseisu.

„Iga inimene, iga küla, iga vald on rikas, kui tal on oma tsässon [õigeusu külakabel Setomaal] ja kui tal on oma kirik. See on väga tähtis, et meie valda tulevad nii klooster kui kirik,” ütles Poolak LõunaLehe autorile kinnistu võõrandamise järel kirikule.

Vallavanema sõnul annab klooster külale väga palju juurde. Et Eestis mungakloostrit kusagil mujal ei ole, on seda vaja nii Mikitamäe vallale, Põlvamaale kui ka kogu Eestile. Samuti usub vallajuht, et klooster meelitab väikesesse Beresje külla rohkelt turiste.

Usuelu aspektist on Beresje küla kloostri jaoks omamoodi asukoht, sest see on Setomaa ja Põlvamaa ainus küla, kus elavad vanausulised. Mungakloostri valmimiseni läheb metropoliit Stefanuse sõnul aega ja kindlat tärminit, millal klooster piirkonnas toimima hakkab, oli tal mõni aasta tagasi keeruline öelda.

Riigil on õigus nõuda kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist, mittesihtotstarbelise kasutamise korral on õigus nõuda leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti vara väärtusest selle üleandmise hetkel. Võõrandamislepingus sätestatakse tingimus leppetrahvi maksmiseks vara mittesihtotstarbelise kasutamise korral 50 protsendi ulatuses vara harilikust väärtusest selle võõrandamise hetkel. Põlva maavalitsus on tuvastanud, et eelnõus nimetatud kinnistud ei ole vajalikud teistele riigivara valitsejatele riigivõimu teostamiseks.

Mungad tuleksid Kreekast ja Ukrainast?

Metropoliit on olnud tänulik Setomaa õigeusklikele, kes on tema sõnul alati väljendanud soovi ja valmisolekut oma piirkonnas kloostrit näha. „Põhiline on olemas – koht looduskaunis kohas ja iseäranis lahked külaelanikud. Nüüd saab hakata tegema kloostri rajamiseks edasisi samme,“ ütles metropoliit Stefanus.

Munkade kloostrisse toomiseks on metropoliit vaadanud mitu aastat Kreeka, aga ka Ukraina poole. Kolme aasta taguse hinnangu põhjal oleksid esimesed mungad pidanud kohale jõudma 2015. aastaks, aga ka kloostrit, kuhu tulla, veel pole. „On selge, et kloostrit ei ehita pädevate, kloostritraditsiooni tundvate inimeste abita. Meil on plaan tuua Beresjesse munkasid, samamoodi nagu Saaremaa skiita (esimene taasiseseisvumise ajal rajatud õigeusu nunnaklooster Saaremaal, kuhu nunnad toodi Kreeka kloostrist – toim) puhul.”

Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus on ka ise väljastpoolt tulnud: kodanikunimega Christakis Charalambides on Belgia Kongos sündinud kreeklane.

Eestisse tulevatel munkadel tuleb esmajärjekorras ära õppida kohalik keel. „Muus osas teavad nad ise väga hästi, kuidas hakkama saada. Esialgu oleks mõistlik kloostrisse tuua neli-viis munka, kuid kas see arv võiks tulevikus kasvada või hoopis kahaneda, ei tea praegu keegi. Kloostri areng on ettearvamatu,“ on metropoliit arvanud. Eestis hakkavad mungad endale elatist teenima tööga: maad harima ja loomi pidama.

Ettearvamatu on ka rahastus, mille tõttu on soiku jäänud Põlvasse kloostri rajamine. Kloostri rajamisest on siinkandis juttu olnud varemgi. Juba 1990. aastate lõpus räägiti kloostri ehitusest Põlvasse. 2006. aastal kirjutas LõunaLeht, kuidas Eesti Karismaatilise Osaduskiriku Põlva Püha Peetri koguduse loojal patriarh Benjamin Georg Lillemäel on tõsine plaan jätkata aastate eest alustatud kloostri ehitust, mis oli viibinud rahatoetuste puuduse tõttu. Kirikud peavad paljuski ootama suurannetajaid, kelle toel kulukaid ehitustöid teha.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 13/10/2016 09:45:57