Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

Seitsme Kagu-Eesti gümnaasiumi kohale tõuseb sulgemisoht

Värska gümnaasium.

Haridus- ja teadusministeeriumi teatel alustatakse omavalitsustega läbirääkimisi, mille teema on alla 100 õpilasega gümnaasiumiastmesse vastuvõtu lõpetamine. Esimesena võtab ministeerium ette gümnaasiumid, kus õpib alla 40 noore. Kagu-Eestis on neid kolm, kokku aga võiks riigi plaani kohaselt sulgemisele minna seitsme meie kandi kooli gümnaasiumiosa.

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) alustab käesoleval aastal läbirääkimisi omavalitsustega koolivõrgu korrastamise eesmärgil ja nende käigus vaadatakse üle iga konkreetse regiooni koolivõrk.

„Läbirääkimiste teemaks on esmalt nende gümnaasiumiastmete koondamine, kus on alla 40 õpilase, ja järgmise sammuna gümnaasiumide, kus on alla 100 õpilase,” selgitas HTMi üldhariduse peaekspert Kadi Serbak.

Tema sõnul kaalutakse väikeste gümnaasiumide puhul koos omavalitsustega mitut lahendust, arvestades kohalikke olusid ja eripärasid. Kindlasti ei tähenda see Serbaki kinnitusel kõikides gümnaasiumides vastuvõtu lõpetamist: näiteks võib mõnes kohas olla lahenduseks lähestikku asuvate väikeste koolide gümnasistide koondamine ühte kooli. Riik tagab kõigile vastavate piirkondade õppijatele kohad riigikoolides ja aitab kaasa transpordilahenduste korraldamisel, lisaks on võimalik õppima suunduda teistesse munitsipaalgümnaasiumidesse.

Kagu-Eestis on alla 40 õpilasega gümnaasiumid löögi all Värskas, Kanepis ja Vastseliinas. Nende sulgemise korral peaks siis riik kaasa aitama, et Värska noored 40 kilomeetri kaugusele Põlvasse ning Vastseliina ja Kanepi omad mõnekümne kilomeetri kaugusele Võrru kooli saaksid sõita.

Serbak sõnas, et läbirääkimiste ajakavas jäetakse hilisemaks piirkonnad, kust riigikooli või üle 100 gümnaasiumiõpilasega munitsipaalkooli on enam kui 30 kilomeetrit ja kus on võimalik pidada gümnaasiumiastet vähemalt 50 õpilasega. Samuti piirkonnad, kus omavalitsuse pidamisel olevaid gümnaasiumiastmega koole on vaja ajutiselt suureneva eagrupi tõttu: näiteks Tartu maakond, kuna Tartu gümnaasiumidesse on juba praegu suur sissastujate hulk väljastpoolt linna.

„Ka Kagu-Eestist toimub märkimisväärne õpiränne Tartu poole,” märkis HTMi esindaja. „Seetõttu muudatusi, mis suurendavad lähiaastatel veelgi tungi Tartu suunas, peab hoolega läbi analüüsima ning võimalusel tegema siis, kui keskhariduse omandajate vanusegrupp ei ole enam Tartumaal tõusutrendis. Otsused oma koolivõrgu ümberkorralduste kohta teevad omavalitsused koolipidajatena ise, kaaludes ja arvestades erinevaid võimalusi ja kohalikke eripärasid.”

„Koolivõrgu korrastamise läbi on võimalus lahendada murekohti, millest olulisemad on (aine)õpetajate puudus, sellest tingitud ebaühtlane õppe kättesaadavus Eesti maapiirkondades ning piirkonniti suured erinevused õpetaja keskmises töötasus,” lisas ta.

Ka HTMi kommunikatsiooniekspert Liina Pissarev rõhutas omalt poolt: läbirääkimiste eesmärk ei ole koolide sulgemine, vaid koolivõrgu korrastamine, mis ei tähenda ilmtingimata kõigi koolide sulgemist, vaid pigem lahenduste leidmist kohaliku tasandi olusid ja võimalusi arvestades.

HTMi asekantsler Henry Kattago rääkis ERRi teatel ministeeriumi läbirääkimisplaane tutvustades muu hulgas sellestki, et kui mõne kooli kümnendas klassis õpib kaks või kaheksa õpilast, siis on seal kaunis raske korraldada kehalise kasvatuse tundi. „Kuidas mängitakse seal korvpalli, jalgpalli ja teisi võistkonnamänge?” küsis Kattago. „Samamoodi on nimekirjas koole, kus kvalifikatsiooninõuetele mittevastavaid õpetajaid on 43 protsenti.”

Läbirääkimised võiksid HTMi hinnangul saada peetud tänavu ning kõne alla tulevat ERRi teatel nii piits kui präänik. Esimene neist võiks tähendada kooli riigipoolse rahastamise lõpetamist.

Vallavanem: see viiks meilt tulevikukujundajad
Omaaegne Värska ja praegune Setomaa vallavanem Raul Kudre ei kuule riigi mõtetest Värska gümnaasium kinni panna mitte esimest korda.

„Mul on väga nukker kuulda, et minnakse jälle kirvega raiuma või kääridega lõikama ainult õpilaste arvu järgi,” sõnas ta. „Me oleme pidanud Värska (Setomaa) gümnaasiumi säilimist juba mitmeid kordi tõestama ja tõestama ka seda, et suudame anda kvaliteetse hariduse ka Värskas.”

Vallavanem rõhutas, et Setomaa asub piirkonna mõistes vastu Euroopa Liidu piiri ja sinna idast lapsed kooli tulla ei saa.

„See on üks suurim piirang ja ka üks suurimaid põhjendusi, miks peab gümnaasium ka kagunurgas säilima. Kui me viime 40 gümnasisti igapäevaselt Setomaalt välja, siis me oleme juba alla andnud ja leppinud sellega, et neid ägedaid noori, kes kujundavad tulevikku, meil ei ole. Me ei saa leppida sellega!” ütles Kudre. „Parim piirivalvur ja riigi julgeoleku tagaja on kohalik elanik! Kuidas me seda tagame, kui paneme kooli kinni?”

HTMi toodud kehalise kasvatuse pallimängude näite peale sai spordimehest vallavanem tõsiselt pahaseks. Ta tõstis esile, et Värska gümnaasiumist on välja kasvanud suusaorienteerumise mitmekordne maailmameister Daisy Kudre-Schnyder, orienteerumises on saavutatud mitmeid tiitlivõistluse medaleid, hästi toimib koostöö Valgamaa korvpalliklubiga ja setod on Eesti liigas mitmes vanuseseklassis heal tasemel esindatud. Setodel on rahvaliigas kaasa lööv jalgpallivõistkond, Värska gümnaasiumist on välja kasvanud maailmakuulus tasakaalulindil käija Jaan Roose, rõhutas Kudre.

Teise näitena tõi ta välja seto kultuuril põhineva muusika. Ansambel Zetod ja Jalmar Vabarna on välja kasvanud just Värska gümnaasiumist ja toonud Eestisse eripäralist särtsu.

„Me anname Setomaal ellu astumiseks kaasa oskuse endaga hakkama saada, oma südames kanda edasi seto kultuuri, tunnetada kogukonda ja oma erisust, seto keele kõnelemise oskuse, tugeva füüsise, majandusliku mõtlemise läbi tugeva majandusõppe, autojuhi load ja tulevikus ka kunagi ehk väikelaevniku load jne,” ütles Setomaa vallavanem lõpetuseks. „Kokkuvõttes: kogu Eestit ei saa vaadata ühtemoodi, vaid peab väga tõsiselt sisu vaatama.”


Õpilaste arv sulgemisohus Kagu-Eesti gümnaasiumites
Räpina ühisgümnaasium, Räpina vald: 78
Otepää gümnaasium, Otepää vald: 75
Antsla gümnaasium, Antsla vald: 67
Tõrva gümnaasium, Tõrva vald: 66
Värska gümnaasium, Setomaa vald: 37
Vastseliina gümnaasium, Võru vald: 35
Kanepi gümnaasium, Kanepi vald: 31

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 15/02/2024 09:06:14

Lisa kommentaar