E-riik uputab põllumehed bürokraatiasse

Euroopa põllumehed tulid suurlinnade tänavatele meelt avaldama.

Euroopa põllumehed on juba mõnda aega sõitnud protestiks traktoritega linnade tänavatele, et avaldada vastumeelsust liigse bürokraatia, rohepöördega seonduva, kolmandate riikide toodangu sisseveo ja teistegi normaalset tööd takistavate tegurite vastu. Esmaspäeval tulid 16 linnas tänavatele ka Läti põllumehed. LõunaLeht uuris, mida arvavad põllumajanduses vohavast bürokraatiast ja Euroopa talunike streigist põllumajandusega seotud tegijad kagunurgas.

Põlvamaa põllumehi nõustav konsulent Ulvi Ajalik ütles, et bürokraatia on kohati läinud liiga suureks. Ta tõi näiteks toetuste taotlemise, mille järelepärimistel esitatakse küsimusi ka valdkonnast, mis ei ole nõutud toetuse taotlemise määrusega. PRIA-l on õigus alati küsida lisaküsimusi, kuid vahel pole need lisaküsimused asjakohased.

„Taotluse järelepärimisega esitatud küsimustele vastamine võtab aega nii põllumeestelt kui ka nõustajatelt. Kaks-kolm aastat tagasi räägiti, et toetuste taotlemine muutub lihtsamaks, kuid lihtsamaks läks see ainult PRIA ametnikele, mitte taotlejatele. Taotlejad teevad nüüd ka ametnike eest töö ära,” sõnas ta.

Ajalik märkis, et osast nõuetest on talunikel raske aru saada, nagu HPK8 ehk maa ja elementide tootmisest kõrvalejätmise nõuete täitmise variandid.

Põllumeeste pindalapõhiste toetuste nõustamine, mida varem rahastas riik kahe tunni ulatuses, on nüüd taotleja enda kanda. See tähendab, et konsulendi juures pindalatoetuste nõustamine on alates sellest aastast tasuline, sest riik seda ei kompenseeri. Pindalatoetuste nõustamine oli põllumeeste poolt enim nõutud nõustamisteenus.

„Tasuta teenuse saab põllumees küll PRIAst, kuid viimane on juhendav, mitte nõustav asutus,” sõnas Ajalik. Tal on jäänud mulje, et meil justkui ei arvestata seaduste arutelude ajal tehtavate ettepanekutega, võetakse seadus vastu ja alles hiljem, kui leitakse vead, hakatakse muudatusi tegema.

Valgamaa põllumeeste liidu juhatuse esimees Kaupo Kutsar märkis, et toetuste taotlemine on põllumeestele läinud keerulisemaks: „Tihti muudetakse toetuste saamise tingimusi ja määrusi.”

Andri-Peedo kitsekasvatustalu Rõuge vallas Võrumaal on väiketalu. Peremees Kermo Rannamäe märkis, et bürokraatiat on palju. Ta nõustub, et kehtestatud reeglid peavad kehtima kõigile ning nende järgimist tuleb kontrollida, sest nõuete eesmärk on ju tagada, et tootmine vastab kehtestatud standarditele, kuid kurvaks teeb küllaltki tihe kontrollimine, millega kaasneb mahukas dokumentatsioon.

„Meie talus käib aastas seitse kuni üheksa erinevat ametnikku kontrollimas ning viimastel viimastel aastatel tuleb ettevõttel ehk siis Andri-Peedol ka need riigi tehtavad kontrollkäigud ise kinni maksta,” tõdes kitsekasvataja. Iga kontrollkäiguga kaasneb mahukas dokumentatsioon, lisaks tuleb iga kuu aruanne esitada.

Rannamäe sõnul tuleb uusi nõudeid igal aastal juurde ning e-riik ei ole ka selles osas kuigi suureks abiks. „Kogu paberimajandusega tegelemine, mis on Andri-Peedol pererahva õlgadel, võtab meilt palju väärtuslikku aega ning me peame kursis olema kõigi meie töid puudutavate määruste ja nõuetega, mis paraku tihti muutuvad,” rääkis talunik.

Euroopa põllumeeste streigil oma osa sõjaga seonduval
Euroopa riikide põllumeeste streigi kohta arvas Rannamäe, et ükski põllumees tõsiste põhjusteta streikima ei hakka.

„Põhjused, miks põllumehed Euroopa riikides streigivad, on riigiti natuke erinevad tulenevalt iga riigi nõuetest, kuid olulised streigi põhjused on kõigil samad. Näiteks surve toota aina kõrgema kvaliteediga toodet madala hinnaga ei ole jätkusuutlik, nii nagu ka konkureerimine kolmandate riikide odavate toodetega, sest viimaste tootmiseks ei ole nõudmised samaväärsed, mis Euroopa Liidu tootjatele,” ütles Andri-Peedo talu peremees.

Kutsar ei pea samuti õigeks, et Euroopa Liitu tuuakse toiduaineid kolmandatest riikidest, nagu Ladina-Ameerika riigid, sest seal kehtivad põllumeestele palju leebemad reeglid kui Euroopa riikides.

Koka talu perenaine Karin Sepp on põllumajandusega seotud üle 20 aasta. Suurema osa tööelust on ta tegev olnud oma talus, seitse aastat oli Sepp ka Põlvamaa põllumajandustootjate eesotsas.

Euroopa põllumeeste streigi põhjustest tõi ta välja rohepöördega seonduva: „Näiteks Hollandi valitsus on hakanud suurlinnade lähedasi talusid riigile ostma. Talud lammutatakse, et riigi elanikele elamispinda ehitada. Kohalikud Hollandi farmerid ei soovi oma tööd lõpetada, kuid elanikkonna suurenemine ja riigi poliitika panevad olukorrale otsa vaatama. Lisaks on seal väga intensiivne põllumajandus, kus püsirohumaade hulk on minimaalne, kuid rohepöörde üks eesmärke on suurendada püsirohumaade hulka, millega tagatakse loodushoiu tasakaalu.”

Hollandi pindala on üle 41 543, Eesti pindala üle 45 000 ruutkilomeetri. Hollandis elas 2022. aasta lõpus ligi 18 miljonit inimest, meie elanike arv on üle 1,3 miljoni.

Aastaid viidi Eestist Hollandisse pullvasikaid, kuid juba mõnda aega ei saa meie talunikud sinna neid enam müüa. „Sealsed talunikud pidid tegema valiku, kas toota piima või liha, sest mõlemad tootmissuunad enam riigi niigi väikesele põllumajanduspinnale ära ei mahu. Valik tehti piimatootmise kasuks, sest sealne piimatootmine on Euroopa tipp,” ütles Sepp.

Oma osa streigil Euroopas on ka Ukrainas toimuval sõjal, sest praegused eurooplased ei ole sõjaga harjunud, tõdes ta. „Sõda muutis vajalike toorainete – gaas, nafta, väetised – hindasid väga drastiliselt. Lisaks väga suure raha lihtsalt pommidena õhku paiskamine, naftaterminalide põlengud ja muud põlengud saastavad meeletult loodust.”

Sepp lisas, et mullune teraviljasaak saadi väga kõrgete sisendhindade arvelt, samas ka ilmastik ei soosinud väga head saaki Eestis ja teravilja kokkuostuhinnadki maailmaturul kukkusid kolinal. Naaberriikide põllumeestele on probleemiks olnud Ukraina vilja liikumisega seonduv.

Kuna Koka talus on olulised investeeringud tehtud, ei ole neil põhjust investeeringutoetusi taotleda. „Kui midagi on vaja ehitada, teeme selle ise valmis, sest omal jõul ehitades ei ole tähtaegadest kinni pidamise kohutust ehk meil on vabadus ehitada siis, kui on aega ja võimalust,” sõnas Sepp.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 08/02/2024 09:15:20