Jaanuari keskpaigas said Tõrvas kassiomanikud suure ehmatuse osaliseks, kui avastasid, et koju tulnud lemmikloomal on silm peast välja lastud.

14. jaanuaril ootas õhtul õue lipanud Kerlit halb üllatus. Talle vudis haledalt kräunudes vastu pere aastane kass Kusti. ,,Nägin juba eemalt, et ta vasak silm oli väga imelik," meenutas tüdruk.

Kui kiisu aga Kerli juurde jõudis, tardus laps ehmatusest: kassi silm oli peast väljas. Et Tõrvas loomaarsti pole, helistas tüdruku ema Valga loomakliinikusse, kus loomaarst Jaan Luht, kelle tööpäev oli juba lõppenud, kassi ette võttis.

,,Tõenäoliselt lasti kassi õhupüssist hästi lähedalt otse silma. Sealt läks kuul edasi alalõua poole ning lõpuks vastu lõualuud pooleks," kirjeldas Luht Õhtulehele. Õnneks suutis ta kuulitükid kassi peast välja opereerida, kuid vasakust silmast jäi kiisu siiski igaveseks ilma.

Vapper Kusti elas lõikuse üle ning veel sama päeva õhtul toimetas pere kalli kõutsi koju tagasi. Pere neli last olid võikast juhtumist aga nii sügavas šokis, et järgmisel päeval nad kooli minna ei jaksanud, tunnistas ema. Kustil on eluvaim sees, aga kui siiani käis ta õues omapäi kondamas, siis nüüd on temast saanud toakass – pererahvas ei söanda kõutsi enam üksi välja lasta. Õue pääseb Kusti üksnes siis, kui Kerli ta rihma otsa võtab ja jalutama viib.

Pererahva sõnul on asi politseisse antud. Kuigi pere aimab, kes Kustit võis tulistada, pole neil kindlaid fakte, mistõttu nad enda hinnangul tulistaja tabamisele eriti loota ei saa.

Tõrva konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Riho Valtner selgitas LõunaLehele, et viis päeva pärast juhtunut tuli looma omanik politseisse teatama, et nii on juhtunud. Seepeale algatati kohe ka menetlus.

Loomaarstile saadetud järelepärimisest selgus, et kassi oli lastud õhupüssist. Samuti on konstaabel vestelnud ümbruskonna inimestega. ,,Tänavarahvas arvab, et pole sama tänava elanik, et võib olla kõrvaltänavalt," selgitas Valtner. ,,Omanik seletas ka, et kass on vabakäimisel, et kes teab, kus käinud on," lisas ta.

Juhtivkonstaabli kinnitusel tuleb Tõrva piirkonnas aastas oma paar korda ette vigastatud lemmikloomadega tegelemist. ,,Alati menetleme neid juhtumeid," kinnitas Valtner. ,,See on alati kuum teema."

Ta selgitas, et kuna sellised juhtumid võetakse alati uurimisse, võibki tunduda, nagu oleks loomade väärkohtlemine just nende piirkonnas suureks probleemiks.

Abi politseist ja omavalitsuselt

Mida saavad ette võtta aga inimesed, kelle hoovi võõrad kassid-koerad kipuvad käima? Valtner selgitas, et kuna väikeses kohas inimesed üldjuhul teavad, kelle loomaga tegu võib olla, tasuks pöörduda näiteks loomaomaniku poole.

Abi saab ka kohalikult omavalitsuselt või politseilt, kes vastavad meetmed tarvitusele võtab. ,,Selles osas on raske, et piirkonnas pole oma varjupaika," nentis juhtivkonstaabel. ,,Et kasutatakse Viljandi, Tartu või Valga oma."

Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Heiki Valner selgitas, et võõrale territooriumile tulnud looma saab käsitleda hulkuva loomana ja seaduse järgi peab nendega tegelema omavalitsus. See tähendab, et loom toimetatakse varjupaika. Juhul, kui loomaomanik on teada, siis saab alustada ka väärteomenetlust, kuna enamasti on omavalitsuste kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjas punkt, milles keelatakse looma vaba, ilma peremeheta liikumine.

Et paljudel omavalitsustel pole lepingut varjupaigaga, kutsutakse Valneri sõnul maapiirkonnas probleemi ,,lahendama" jahimees. ,,Näiteks Laheda vallas olla väidetavalt hulkuvast loomast teatanud isikule öeldud, et kutsuge jahimees, kes looma maha laseb," selgitas Valner. ,,See on seadusevastane ja karistada saab süü tõendamisel nii omavalitsust kui jahimeest," lisas ta.

Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liikme hinnangul on Eestis levinud ka praktika, et aeda sattunud võõras loom hukatakse lihtsalt koha peal, mis on samuti seadusevastane. Kui inimese aeda satub võõras kass või koer, siis igal juhul ei tohi seda looma vigastada või tappa, välja arvatud enesekaitseks.

Kuna hulkuvate loomadega peab seaduse järgi tegelema omavalitsus, tulekski hulkuvast oomast teavitada valla- või linnavalitsust, kes omakorda peab korraldama looma toimetamise varjupaika.

Loomaomanikku saab trahvida kasside ja koerte pidamise eeskirja alusel, kui see on kehtestatud. Samuti peab loomaomanik tasuma omavalitsusele looma varjupaigas pidamise kulud.

Rohkem sallivust!

,,Sellist asja ei saagi tulla, et loodus tiksub meie rütmis," selgitas mees, viidates asjaolule, et aeda tikkuvad võõrad loomad tuleks lihtsalt ära taluda. ,,Linnud lendavad üle, lasevad ära. Loomad liiguvad samamoodi," lisas ta. ,,Me ei saa loomi kontrollida."

Kui võtta seadus aluseks, siis eramaa on püha. Valner selgitas, et samas käivad poisid aias õunaraksus. Kui selle karistuseks oleks surm, siis oleks ju päris kohutav.

Loomakaitseseltsi esindaja nentis, et Eestis on sallivusega üldse halvasti. Poeski, kui laps jookseb ringi ja rikub ära kellegi puhtad riided, saab lapse ema ilmselt sõimata. Neljajalgsete puhulgi hakatakse omakohut mõistma.

Valneri hinnangul on loomade väärkohtlemine probleemiks just eeskätt linnades. Maapiirkondades ollakse palju tolerantsemad.

Autor: MARI SÕRMUS
Viimati muudetud: 05/02/2009 12:26:50