Küsitlus

Kas laseksid end vaktsineerida AstraZenecaga?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Suurlaata peeti esmakordselt ajaloolisel laadaplatsil

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Urvaste koguduse õpetaja Üllar Salumets uuris, kas viinamarjakasvataja Lija Kaska tehtud vein võib armulauajoogiks sobida. Foto: Mari-Anne Leht

Uma Meki suurlaat toimus tänavu esimest korda ajaloolisel Võru turu- ja laadaplatsil. Kauplejaid oli mullusest enamgi, kuid ainult Eestist. Jagus põnevat kaupa ning järelevalvegi oli märgatav.

Läinud laupäeval peale kella üheksat oli kõigil kaubapakkujatel oma toodang laudadel ning uudistajaid ja ostjaid aina lisandus.

Võrreldes spordikooli saaliga, kus varasemad Uma Meki kümme suurlaata on peetud, toimus üheteistkümnes Seminari väljakul, mis on pinnalt seitse-kaheksa korda suurem.

Kõrgemäe talu Lasva kandist oli kohal sõira ja kaheksa erineva juustuga. „Kõige minevam kaup oli köömnetega sõir, mis kadus letilt vähem kui kahe tunniga,” ütles Helger Hirv, talu peremees. Ta ei riskinud rohkem kaasa võtta, sest koroonahirmus ei pruugi ostjaid olla. Läks vastupidi, inimesed ostsid korraga mitu kera sõira. Minule piisas ühest sõirakerast.

Kõrgemäe juustusortidest ostetud kõige rohkem Kreeka pähklitega juustu.

Andrus elab ka Lasva kandis, kuid omakandi mehe kaupa ostis laadalt. „Erinevaid juustutooteid sai kokku poolteist kilo,” sõnas ta.

Hirv on varem laatadel käinud üle 20 korra aastas, Uma Mekk oli tänavu alles kuues.

Kohalikku viinamarja pakkus Pruuli-Kaska viinamarjatalu perenaine Lija Kaska. „Tõin müügiks ligi 60 kilo viinamarju,” ütles perenaine, kelle aias kasvab üle 200 viinamarjasordi.

Mall Kanepist tuligi vaid viinamarju ostma. „Ostsin kaks kilo, sest need on kohalikud ega ole pritsitud,” lisas ta.

EELK Urvaste koguduse õpetaja Üllar Salumets müüs koguduse aia õunu ja neist tehtud õunavurtsu. Vabal hetkel uuris ta Lija Kaska leti ees punase veini pudelit plaaniga see vein armulauaveiniks kirikusse osta.

OÜ Muistne Maitse küpsetab juba seitsmendat aastat karaskeid Võrumaal, kuigi tegija Liina Virolainen elab Tartumaal. „Uma Mekile tegin viit sorti karaskit, üle 150 pätsi,” märkis ta ja tõi näiteks, et mustikakarask on rukki-, kõrvitsakarask aga odrajahuga. Ostsin pätsi magusat moonikaraskit.

Lehmakomme ei olnud, kuid chaga’t küll
Kaupa oli palju: suitsulihast suitsukalade, kalakonservide ja kiludeni, ka küülikuliha pakuti. Silma hakkas palju küüslauku, sibulaid oli vähem ja õunu pakkus vaid paar müüjat. Kapsast ja teisi köögivilju ka nappis.

Oli erinevaid tooteid marjadest, nagu siirupid ja moosid. Kuusevõrsesiirupit olin peaaegu ostmas, aga maitse ületas isegi minu magususetaluvuse piiri ja tehing jäi katki. Ostsin kaks purki Võrumaal valmistatud astelpajujahu.

Suurim soov oli osta lehmakomme, neid õigeid, mida alati Uma Mekilt hankinud olen. Salduses valmistatud komme ja kommikreemi purgis. Saldus asub Lätimaal, sealpool Riiat. „Tänavusel laadal on kauplejad ainult Eestimaalt, me ei saanud ühtegi väljastpoolt tulijat kauplema lubada,” selgitas Marika Parv, taluliidu tegevjuht.

Justkui vastukaaluks hinnatud lehmakommide puudumisele avastasin tumedad pudelid ja nendes oleva Tiidu talu chaga ehk musta pässiku ekstrakti. Mekkisin.

„Iga päev tasub 20 grammi hommikul enne sööki võtta, peale lõunat poole vähem,” selgitas valmistaja ja müüja Tiit Purika, kes soovitas musta pässiku kohta internetist lugeda. „Selleks kulub palju aega, sest materjali on kuhjaga,” märkis ta. Jätsin oma viimase kotis oleva raha chaga-tegijale ja üks 500-grammine chaga-pudel oli minu.

Ah jaa, paaris kohas müüdi ka eetrit. Saksamaal tehtud ehk punase korgiga liitrine pudel maksis 40, sama suures pudelis Tšehhi toodang ehk sinise korgiga kümme eurot odavam. Esimene olla edasimüüjate sõnul puhtam.

Kiludest jõulukinkideni
Igaüks leidis laadalt midagi vajalikku. Edda tuli laadale Põlvast. „Olen igal aastal Uma Mekil käinud ja kuna tänavu on nii vähe üritusi, pidin kindlasti tulema,” sõnas ta. Edda ostis juuretisega seemneleiba, sepikut ja viilu sinki. „Suitsukala oli kallis, jätsin ostmata,” sõnas ta.

Maris elab Võrumaal. „Ostsin kergelt marineeritud Presidendi kilu, mis on siia toodud Põhja-Eestist, Kõrgemäe talu sõira ja leiba,” kirjeldas tema oma oste.

Kõrgemäe talu peremees ostis vorsti ja muud, mida talus ei valmistata, kuid on toidulauale vaja.

Võrulanna Pireti ostukorvi mahtus Mooska talu suitsusaunas suitsutatud liha ja mitu vürtsimoosi purgikest. „Viimased on jõulukingiks,” täpsustas ta.

Muude kaupade sekka ostis jõulukinke ka riigikogulane Ivari Padar. Ta naljatas, et on tark laadaline, sest teeb enne ostmist alale kaks-kolm tiiru peale. „Pean läbi mõtlema, mida vaja, sest toit ei ole suveniir,” rääkis Padar.

„Et on laupäev ja saunapäev ning lapsed tulevad külla, arvestan ostes, mida nad eelistavad süüa,” sõnas poliitik.

Taluliidu esindusauto ja ametnikud
Taluliidu telgi lähedal seisis pilkupüüdev sininevalgemust auto, üle kinnise kasti tõmmatud kate kirjaga „Võromaal süämega tettu süük”.

Justkui selle kinnituseks pakkusid taluliidu naised kartuli-tanguputru, kastmeks rasvakõrned ja palusid autosse sööma minna. Mida sa hing veel rõskel päeval soovid: jahedus on kadumas, autos on soe ja puder ülimaitsev.

Kui auto omanik, Antsla mees Avo Rätsep seltsiks tuli, tutvustas ta sõiduki saamislugu: „1976. aastal valminud Land Rover oli esmalt ühe Inglismaa taluniku tööauto. Siis jõudis masin Soome ning viimased viis aastat sõidan mina selle üheksa inimest mahutava autoga.”

Parv naljatas, et Land Rover on taluliidu esindusauto.

Sel laadal jäid esimest korda silma tumesinises vormis naised, vormil kiri: veterinaar- ja toiduamet. Kohalikust kontorist sain teada, et sel päeval oli kohal kuus ametnikku, ja sedagi, et nad kontrollivad, et toit ei oleks maas, et keegi ei saaks seda näppida jm, sõnaga ohutust.

Hiljem kuulsin kauplejatelt, et kontrollitav peab selle eest ka maksma. Veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna juhtivspetsialist Jaana Oona vastas, et järelevalve tasu määramise põhimõtted on kirjas toiduseaduses. „Selle järgi maksab kohustatud isik tunnitasu järelevalvele kulunud aja eest. Ametniku kulutatud aega arvestatakse tunni täpsusega: iga alustatud tund loetakse täistunniks ning aja sisse arvestatakse ka ametniku ettevalmistus, nagu andmetega tutvumine.”

Kümneminutiline kontroll maksab käitlejale 23.84 eurot, sama palju ka tunnine kontroll, kuid tund ja 10 minutit maksab tootjale 47.86 eurot.

Tootja, eriti väiketootja elu ei ole meil kerge.

Uma Mekk esimest korda ajaloolisel laadaplatsil
Linnapea Anti Allas tõdes, et maarahvas jõudis lõpuks Võru linna ajaloolisele turuplatsile. „Üle 70 aasta tagasi tehti see turuplatsiks, kuhu inimesed tulid igalt poolt oma kaupa müüma ja vahetama,” märkis Allas ja lisas, et toona pakuti kaupa hobuvankritelt.

Ivari Padar tundis heameelt, et laat toimus ja just Seminari väljakul, sest siin on kõigile piisavalt ruumi.

Võrumaa taluliidu juhatuse esimees, Andri-Peedo talu peremees Kermo Rannamäe lisas, et inimesi on küllalt palju käinud, mis näitab, et neilegi sobib koht. „Oluline on seegi, et ostjatel on liikumiseks ja kauba valimiseks rohkem ruumi,” sõnas ta.

Marika Parv ütles, et mullu oli 105, tänavu 120 kauplejat. „Üle poole neist olid Võrumaalt,” täpsustas ta.

Kui palju oli erinevaid tooteid, on Parve sõnul raske täpselt öelda, sest ühel oli kümme, teisel poole rohkem tooteid, kolmandal veelgi enam. „Ligi tuhat erinevat tooteartiklit võis olla,” sõnas ta.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 12/11/2020 11:07:29

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247