Küsitlus

Kui palju on plaanis kulutada raha jõulukinkidele?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Uma Mekk kui kohaliku toidu suur pidu

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Aire Hallap Kanepist oli laadale toonud ka kingitusi isadepäevaks, mida soovijad said temalt osta. Foto: Ülle Harju

Laupäeval Võrus toimunud järjekorras juba kümnendal Uma Meki suurlaadal oli kauba valik väga lai: erinevad leivad, juustud, sõirad, maiustused, marineeritud köögiviljad, jahud, suitsuliha …

OÜ Kõlleste Garlic Kanepi vallast oli Uma Mekil neljandat korda. „Laat on kõik need aastad hästi sujunud, kuid ostjad on muutunud,” sõnas Vaike Soosaar, osaühingu perenaine, ja täpsustas, et järjest enam inimesi mõistab, et kohalikku toitu tasub väärtustada.
„Inimesed tulevad ja ütlevad, et mullu ostsin teie käest marineeritud küüslauku ja tänavu soovin ka,” märkis Soosaar. Tänavu võttis ta 330grammilisi marineeritud küüslaugupurke kaasa koguni 70, sest need olid mullu väga minev kaup. „Menukas on ka liharoogade kõrvale sobiv „Magus särtsatus”, milles on rohelised küüslauguvõrsed koos meega,” sõnas Soosaar. Tänavusele laadale tõi ta kümme erinevat toodet.
Leib peab meil laual olema ning leiba oli piisavalt ka suurlaadal. Aire Hallap Kanepist ütles, et võttis kaasa seda, mis erineb teistest toodetest, nagu roosakas sinep ja kukeseentega leib. „Sinepile lisasin tooni muutmiseks veidi pohli,” sõnas ta ja täpsustas, et erineva maitsega sinepit saab, kui lisada sinepile näiteks porgandit, kõrvitsat või punapeeti. „Koolis töötades olen märganud, et lapsed söövad vähe leiba, kuid siin neile leib maitseb,” ütles Hallap laste toitumisharjumuste kohta.
Tiia Kokmann-Konsap Zerna ökotalust Räpina vallast tõi laadale erinevaid helbeid, tangaineid ja jahu. „Tatrajahu ja rukkihelbed said ruttu otsa, rukkijahu osteti isegi kastiga ehk korraga kümme kilo,” märkis ta ja lisas, et kõige paremini osteti helvestest odrahelbeid.

Väiketootjad teevad imelisi tooteid

Egle Vään Põlva vallast pakkus omatehtud maiuseid Uma Mekil esimest korda. „Räägiti, et on tore üritus, ja see laat seda ka on, kuna siin kaupleb palju väiketootjaid Põlva- ja Võrumaalt,” märkis Vään. Ta lisas, et teab, millise hoole ja armastusega väiketootjad kõike teevad ning kui palju tööd ja vaeva neil kulub.
Vään pakkus kolme toorkakaomaiust: pipramündi, tšilli ja kookose. „Lastele maitseb kõige rohkem kookosega maius, kuna see on mahedam,” märkis ta ja lisas, et maiused on gluteiini- ja suhkruvabad. Vään sõnas, et müües saab ta alati palju positiivseid emotsioone, mis innustavad teda tooteid edasi valmistama.
Lõunanaabrid olid lehmakommidega Võrus juba viiendat korda. „Meie firma Skrīveru pārtikas kombināts maiustused tuletavad paljudele meelde ju lapsepõlve maitseid, sest lehmakomme hakati Lätis valmistama juba 1957. aastal,” rääkis komme müünud Ivars.
Ta kiitis nii eestlasi kui ka Uma Mekki. „Eestlased on kõige paremad meie toodete ostjad Sigulda lillelaadal kevadel,” meenutas Ivars ja lisas, et enne Uma Mekki käisid nad ka Lindora laadal. Riia ja Daugavpilsi vahel asuvast firmast on Võrru 233 kilomeetrit. Kui neil kagunurgas äri kehvasti läheks, vaevalt nad ligi 500kilomeetrist sõitu laupäevasel päeval ette võtaksid.
Suu sai magusaks ka Võrumaa kutsehariduskeskuse toitlustusteeninduse kolmanda kursuse õpilaste valmistatu mekkimisel. Nad pakkusid peedikreemiga tatraküpsiseid, kõrvitsapräänikuid ja kamapallimaiuseid, millest esimesed maitsenud kutseõpetaja Viibeke Turba sõnul enamikule, teisi eelistanud rohkem lapsed.
Kuna nende tooted olid n-ö ühes tükis maitsmiseks, küsinud osa uudistajaid tüki hinda. „Me ei müü midagi, tulime laadale oma tehtud tooteid pakkuma,” ütles Turba. Ta märkis, et õpilased omandavad laadal nii toidu pakkumise kui ka suhtlemise oskust.


Seebid, viinamarjad, juustud

Laadad on kohad, kus erinevad tooted on kenasti kõrvuti – maiustused ilutoodete või leib seebiga – ning keegi ei krimpsuta nina, isegi kontrollretke juubelilaadale teinud veterinaarametnikud mitte.
Karurasvaseebid Tõrva vallast Valgamaalt on Uma Mekil samuti oodatud kaup.
„Pakume siin seepe kuuendat korda, enamik varasematest ostjatest ostis seepe tänagi,” rääkis Pille Jaama, kelle abikaasa Aare teeb kodus Eestimaal kütitud karude rasvast ja kuusevaigust seepi.
Jaama selgitas, et ühe koguse ehk 60 kilo seebi keetmiseks kulub kaheksa tundi. „See on aeg, mil segu pajas elava tule all valmib,” sõnas ta. Ühe tükiga, mis kaalub 100–150 grammi ringis, saab kaua aega pesta ning loodusliku tootena ei kuivata karurasvaseep nahka, selgitas ta. Jaamad tulevad laadale alati hea meelega, sest seebid lähevad hästi ning ostjad ja korraldajad on sõbralikud.
Kuigi kodumaised viinamarjad ei ole ammu enam üllatus, oli neid laadal rõõm näha, mis sest, et kilohind viis eurot, kuid maitsesid sama hästi nagu mõni nädal tagasi ühes istanduses Georgiaski.
„Võtsin viit sorti viinamarja kaasa, kokku ligi sada kilo,” ütles Lija Kaska, kes koos abikaasa Jüriga on Pruuli-Kaska talus Sõmerpalu kandis viinamarju aastakümneid kasvatanud. „Väga hästi ostetakse, isegi kolm kilo korraga,” märkis Kaska. Tema sõnul näitab kallima, kuid kodumaise toote ostmine, et inimesed on hakanud kohalikku viinamarja väärtustama.
OÜ Juustupoisid müügijuht Kaido Piiri ütles veidi peale keskpäeva, et paraku on sõir juba ära müüdud. Ostjad said valida kuue erineva juustu vahel. „Juba mullusel laadal osteti sõira hästi ja nüüd võtsin poole rohkem kaasa, kuid ikkagi tuli puudus,” rääkis Piiri ja naljatas, et „ju siis tuli sõir hästi välja”.

Üks eesmärke on tutvustada kohalikke tooteid

Milvi Räpinast oli laadal esimest korda: „Sõbranna kutsus ja jäin väga rahule, seda enam, et mind üllatas meeldivalt, kui palju põnevaid tooteid meie inimesed teha oskavad, kõiki neid ei oska küsidagi.” Ta ostis seekord vaid hapukapsast ja suitsuliha. „Maitstud leibadest soovisin porgandileiba osta, kuid kui leti juurde tagasi jõudsin, oli see juba otsas,” sõnas ta.
Helgi Parksepast oli laadal kolmandat korda ja rääkis: „Otsin juustu, karaskit, leiba, kala, Urvaste rukkikama ja teisi tervislikke tooteid, mida meedikuna eelistan.”
Osa küsitletutest arvas, et Uma Mekk võiks aastas kaks korda toimuda, sest siis saab kohalikke tooteid enam tutvustada. „Kui Uma Mekk toimuks mitu korda aastas, kaoks erilisus ja see muutuks tavaliseks laadaks,” põhjendas Kaido Piiri oma vastuseisu kevadel korraldatavale Uma Mekile.
Uma Meki projektijuht Esta Frosch sõnas, et juba kaks kevadet järjest on Võru kesklinna väljakul pakutud kohalikke tooteid Euroopa päeval ja seda tehakse ka tuleval kevadel. Tootjaid on seal väga napilt.
„Suurlaada peamine eesmärk on propageerida kohalikke tooteid ja loodan, et üritus andis sellele oma panuse,” sõnas Frosch ja lisas, et juba tükk aega enne laadapäeva kuulnud ta inimesi laadast kõnelemas. „Usun, et ka edaspidi leiavad kohaliku toidu eelistajad meie tootjate tehtu üles,” märkis ta.
Frosch sõnas, et püüdis nii palju kui võimalik leti taha toote valmistajaid kutsuda, mis pea täielikult õnnestus. Nukraks tegi teda aga, et üle kümne tootja ütles sõna otseses mõttes viimasel minutil ära ja nende asemele tuli ruttu põnevate toodete tegijad leida.
Laadal pakkus kaupa 105 tootjat. Kui palju oli erinevaid tooteid, on keeruline oletada, ehk üle kahe-kolmesaja. Laadalisi võis Froschi sõnul käia 5000 ringis.

Vaadati tagasi

Aire Hallap meenutas esimest Uma Mekki. ”Täna peab kõigi müüjate ettevõtlikkust tunnustama, kuid esimesel laadal oli dekoratsioone sama palju kui kaupa ning ostjatele sobis kõik, mida pakuti.” Ta lisas, et nüüd küsib osa ostjatest, kas leivatainas on pärmi või juuretisega kergitatud, seega nad on teadlikumad.
Võrumaa talupidajate liit korraldas suurlaata kolmandat korda ja sel puhul tänas liidu tegevjuht Marika Parv asja alguse juures olijaid ja koostööpartnereid. Kõik müüjad said kingituseks äsja taluliidu poolt välja antud retseptiraamatu „Võrumaa parimad palad”.
Kui üle kümne aasta tagasi üritust käima lükati ja ka nime otsiti, käis Võru linnapea Anti Allas, kes siis maavalitsuse töötajana osales laata ettevalmistavas töörühmas, välja sõnapaari Uma Mekk.
„Linnal on hea meel, et selline laat on olemas, seda enam, et sadu aastaid on tuldud maalt linna oma kaupa müüma,” ütles Allas.
Kagunurga väiketootjate toodete üle rõõmustab ka Tartus Lõunakeskuses oleva taluturu tegevjuht Merle Vall. „Taluturul olnuks Uma Mekita raskem alustada, sest siinsete väiketootjate toetus on meile väga oluline,” tunnustas ta.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 14/11/2019 09:20:06

Lisa kommentaar