Küsitlus
Ilm täna
Võru
16°
Põlva
15°
Otepää
15°
Tartu
16°
Antsla
14°
Valga
13°
Räpina
14°
Tõrva
12°
Võru
22°
Põlva
22°
Otepää
21°
Tartu
22°
Antsla
22°
Valga
22°
Räpina
22°
Tõrva
22°
Võru
22°
Põlva
22°
Otepää
21°
Tartu
22°
Antsla
22°
Valga
23°
Räpina
21°
Tõrva
23°

Omapärane amet: millega tegeleb Võrumaal heaolu arendusnõunik?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kadri Kangro. Foto: Elina Allas

Võrumaa arenduskeskuse koduleheküljelt torkab silma üks huvitav ametinimetus – heaolu arendusnõunik. Kadri Kangro (39) selgitas meelsasti, mis peitub tema salapärase ametinimetuse taga.

Omapärane ametinimetus on toortõlge ingliskeelsest sõnast welfare, mis tähendab muu hulgas heaolu ja hoolekannet. Kui veel maavalitsused eksisteerisid, tegid seal enam-vähem sama tööd terviseedenduse spetsialistid. Ent heaolu arendusnõunikul on laiem töövaldkond – kodanike sotsiaalne heaolu üldisemalt.
Kangro lisas, et segadus valdkonna sisu määratlemisel on veel päris suur ja väga oluline roll on iseendal sisustada see ametikoht Võru maakonna vajadustest lähtuvalt.
“Eesmärk on hoida pildis ja arengus inimeste heaoluvaadet sotsiaalses mõttes praktilisema majandusarengu kõrval,” selgitas Kangro.
Valdkonnad, millega heaolu arendusnõunik tegeleb, on rahvatervise edendamine, elanikkonna kaitse alase koostöö tugevdamine maakonnas – kuidas kogukonnad saaksid hakkama kriisiolukordades. Kangro sõnul on viimane tegevusala siiski paljude teiste organisatsioonide poolt kaetud (omavalitsused, kaitseliit, politsei- ja päästeamet).

Tugiisikute projekt õnnestus
Lisaks tegeleb heaolu eestvedaja sotsiaalhoolekande arendusprojektidega, milleks tuleb raha peamiselt Euroopa Liidust, aga ka Eesti riigilt. Näiteks on nüüdseks lõpule viidud täiskasvanute tugiisikuteenuse käivitamine. Tugiisikute töö on aidata elus hätta jäänud inimestel ühiskonda naasta, andes kliendile oma tööga n-ö kala asemel õnge. Pooleteise aasta jooksul sai teenust ligi 130 raskustes inimest, neist 75 protsendi toimetulek paranes, nad jõudsid tööle või aktiivseteks tööotsijateks. Täiskasvanute tugiisikutega tegelevad praegu pärast projekti lõppu edasi omavalitsused.
Kadri Kangro nentis, et paljusid projekte tasubki teha maakonnaüleselt, sest enamasti on omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad igapäevaste probleemidega üle koormatud ning arendamist vajavad teemad on igal pool sarnased. Mõnes kriitilises sotsiaalses olukorras saab heaolu arendusnõunik olla neutraalne diplomaatiline osapool, kes juhtumit ametiasutuste vahel koordineerib. Näiteks aitas ta kokku tuua riigiametite, ministeeriumi, omavalitsuste ja perearstide esindajad, kui talvel lahvatas tuline probleem Meremäel perearsti nimistu sulgemise ümber.

Kuid miks ikkagi on ametinimetus sees ka sõna arendus?
Kangro vastas: “Sotsiaalvaldkond on väga tugev arendusvaldkond. See vajab innovatsiooni ja tugevat juhtimist. Et initsiatiivid kohapeal tekiksid, on vaja panustada arengusse.”
Kangro lisas, et kuna rahvastiku profiili poolest on Võrumaa, nagu ka kogu Kagu-Eesti, siiski vananenum ja vaesem piirkond, on just siin võimalik arendada täiesti uusi projekte ja ideid. Alati ei pea kõik tulema Tallinnast, vaid Võrumaa saab ise olla teerajajaks riigi sotsiaalsele arengule. Seetõttu osaletakse ka rahvusvahelistes teaduslikes projektides, millega kaasneb põhjalik tulemuste analüüs.
“Tahame olla eesliinil siis, kui töötatakse välja uusi lahendusi,” kinnitas Kangro. “Meil on võimalus katsetada, kuidas toime tulla vananeva ühiskonnaga ja välja töötada ühiskondlikud lahendused. Meil on siin hea koht, kus uusi arendusi ja ideid ellu viia.”
Ta lisas, et statistika järgi on Kagu-Eestis tervena elatud aastate arv väiksem kui mujal ning eesmärk on seda suurendada, sest inimeste tervise mõju majandusarengule on suur. Väga suureks sotsiaalseks probleemiks peab ta aga kõrgharitud inimeste töövõimaluste vähesust, mistõttu liiguvad haritud inimesed piirkonnast ära ning elanikkonna üldine haridustase on seetõttu ka madalam. Haridusel ja tervisel on väga otsene seos, haridus aitab tagada paremat elujärge ja kiiremini kohaneda elus toimuvate muutustega.
“Haridus on lahendus enamikule probleemidele ka sotsiaalvaldkonnas,” sõnas Kangro.
Teine suur ja valus teema Võrumaal on meie inimeste vaesus, kõige tõhusam meede selle vastu on töötamine. See, et meil on samal ajal tööpuudus ja tööjõupuudus, on väga terav olukord.
Kangro ütles, et kõige suurem heaolufaktor on toredad ja usalduslikud sotsiaalsed suhted. Kui inimene jääb üksinda, siis sealt kõik hädad algavadki.
Üksinda on just paljud eakad. Kangro tõstis esile, et üks probleeme on ka suhtumine eakatesse kui ühtlasesse halli massi – tegelikult on nad kõik väga erinevate vajadustega.

Aladiagnoositud, kuid tuhandete elu pärssiv dementsus
Suur hall ala on Kagu-Eestis ka dementsuse probleem, mistõttu algatati nüüd vastav projekt probleemi teadvustamiseks. Tegu on aladiagnoositud haigusega.
“Dementsuse diagnoosi levimus maailmas on uuringuandmete põhjal üle 65aastaste seas ligi 6–8%,” rääkis Kangro. “Kuna meil on ligi 7900 inimest vanuses 65+, peaks Võrumaal olema ligi 500 dementsusega inimest. Kui arvestame juurde, et igal inimesel on kolm-neli lähikondset, keda haigus mõjutab, siis saamegi tulemuseks, et maakonnas mõjutab see haigus otseselt 1500–2000 inimest.”
Häid tugiteenuseid peredele pole, kuigi neile saaks pakkuda tegevusteraapiaid, nõustamisi jms. Probleemiga on asunud juba tegelema dementsete inimeste lähedasi esindav MTÜ Elu Dementsusega koos MTÜga Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus, kus näiteks korraldatakse tugirühmi lähedastele, sest pidevalt kedagi hooldav inimene võib stressi ja ülekoormuse tõttu ise abivajajaks muutuda. Kangro hinnangul võiks selle asutuse juurde koonduda ka siinne vastav kompetentsikeskus.
Et heaolu arengukäikudest Võrumaal veelgi põhjalikumalt teada saada, kutsub Kadri Kangro kõiki huvilisi 15. novembril kultuurimajas Kannel toimuvale heaolufoorumile. Erinevad huvirühmad on kohale oodatud välja käima lahendust vajavaid probleemistikke nii rahvatervise, turvalisuse kui ka muudes valdkondades. Foorumi eesmärk on aidata luua konkreetsete teemade juurde toimivaid koostöörühmi, kes saavad lisaks probleemidest rääkimisele ka koos midagi ette võtta, et jõuda lahenduste ja tegudeni, ütles Kangro. 


Võru maakonna heaoluprofiil 2019. aastal
Rahvaarv: 36 133 (01.02.2018 seisuga)
Võrreldes Eesti keskmisega on kõrgharituid 14% vähem ja keskharituid 9% rohkem.
Meeste keskmine eluiga: 73 a*, sh tervena elatud 48,5 a**.
Naiste keskmine eluiga: 83 a, sh tervena elatud 48,8 a.
Tööga hõivatud inimeste protsent: 57,1 (aastaga suurenenud 8%)
Naised teenivad 20,9 protsenti vähem kui mehed.
Vaesuses elab 15% ehk ligi 5400 võrumaalast.
Puuetega inimeste osakaal: 22,4% (poole suurem kui Eestis keskmiselt).
Puuetega lapsi: 8% (Eestis keskmiselt 5,2%).
Üksindus: 5,3 protsendil elanikest pole sugulasi, sõpru või lähedasi.
Surma põhjuste esiviisik: vereringeelundkonna haigused, pahaloomulised kasvajad, südameisheemiatõbi, vigastused ja traumad, peaajuveresoonte haigused.
Ülekaaluliste osakaal Lõuna-Eestis: 56%.
Igapäevased kooliõpilastest suitsetajad: 11%.

* Kogu riigis on meeste keskmine eluiga 73,7 aastat ja naistel 82,3 aastat.
** Kogu riigis on meeste tervena elatud aastate arv 54,5 ja naistel 59. Seega elab Võrumaa mees keskmiselt 9 aastat vähem tervena kui keskmine Eesti mees.

Allikas: “Võru maakonna heaoluprofiil aastal 2019”, kinnitanud SA Võrumaa Arenduskeskuse nõukogu.

 

Autor: Elina Allas
Viimati muudetud: 08/08/2019 09:58:31

Lisa kommentaar