Joel Helekivi: lödiburgerite aeg on Eestis möödas

Liivimaa Lihasaaduste Wabriku OÜ tooteportfelli arendaja ja kvaliteedijuhi Joel Helekivi. Foto: erakogu

Liivimaa Lihasaaduste Wabriku OÜ tooteportfelli arendaja ja kvaliteedijuhi Joel Helekivi hinnangul hindavad Eesti tarbijad järjest enam toidu kvaliteeti ning isegi kunagi rämpstoidu alla kvalifitseerunud lödiburgerid on asendumas kvaliteetsest toorainest burgeritega, mille eest on tarbijad valmis maksma ka ausat hinda.

2010. aastal asutas kümmekond lihaveisekasvatajat MTÜ Liivimaa Lihaveis, mida asus eest vedama Võrumaal lihaveiseid kasvatav Katrin Noorkõiv. Hiljem lükkas Noorkõiv käima ka Ahjal tegutseva OÜ Liivimaa Lihasaaduste Wabriku, mille tootearendusega Joel Helekivi tegelebki.

Joel Helekivi sõnul on lihaveiseturg teinud viimase kümne aasta jooksul läbi suure arengu ja paljuski on see olnud ka Liivimaa Lihaveise teene, mis on kliente selle sõna kõige otsesemas mõttes harinud.

„Turg on tunduvalt küpsem kui algusaastatel. Kui tookord ütlesid antrekoot (prantsuse keeles entrecôte ’ribidevaheline’ – veise seljatükist ribikondi vahelt lõigatud steik paksusega umbes 2 cm), siis vaadati, et mis imeloom see on, kuid nüüd juba osatakse küsida,“ rääkis ta.

Siiski on rohumaaveiseliha propageerimisel Eestis teha veel suur töö ning tootejuhi sõnul ponnistavad nad selle nimel, et tarbijad mõistaksid, et ka veiseliha on mahlane ja hea.

Mahetooted lähevad enam hinda

Kuna Eesti rohumaaveised kasvavad liigirikastel aasadel ja luhtadel ning neil pole stressi, nagu on nuumafarmide loomadel, siis ei kasutata nende kasvatamisel ka ravimeid. See omakorda tähendab, et ka nende loomade liha on tunduvalt tervislikum. Samuti on rohumaaveiste kasvatamine märgatavalt väiksema ökoloogilise jalajäljega kui intensiivne loomakasvatus. Kuna tarbijad muutuvad järjest teadlikumaks, on kasvanud ka siinsete lihaveiste liha tarbijate hulk.

Kuid Eesti lihaveiste liha ei jää mitte ainult kohalike tarbijate liudadele, vaid läheb ka muudele turgudele. Nii on Liivimaa Lihasaaduste Wabrik saatnud esimesed proovipartiid Hispaaniasse ja tööstus on saanud halal-sertifikaadi, mis võimaldab minna ka Lähis-Ida turgudele.

Tarbijad hindavad kvaliteeti

Joel Helekivi sõnul hinnatakse Eestis toidu puhul järjest enam kvaliteeti, mistõttu ka kunagisest, kohati õigusega rämpstoidu nime kandnud burgerist on saanud vaata et gurmeetoit. „Võib julgelt öelda, et Eestis ollakse lödiburgeri ajastust välja kasvanud ja nüüd teatakse, et hea burger pole mingi rämpstoit, vaid vastupidi, see võib olla ka gurmeeroog, mis rikastab meie toidulauda,“ ütles ta.

 

Seetõttu tõi ka Liivimaa Lihasaaduste Wabrik turule eelmaitsestatud hakklihamassi, millest saab kerge vaevaga valmistada näiteks kvaliteetseid burgerikotlette. „Saamaks head burgerit, tuleb kõigepealt leida kvaliteetne liha ja see maitsestada, kuid nüüd oleme selle töö ise ära teinud,“ rääkis tootejuht.

Kuidas aga täpselt valmib korralik gurmeeburber, saab lähemalt vaadata eeloleval pühapäeval Võrus Liiva tänaval aset leidval mahelaadal „Mahe on lahe“, kus kell 13 juhendab Joel Helekivi eelmaitsestatud burgerilihast ja eelmaitsestatud kebabilihast grillimise õpitoa. Sellele lisaks räägib Tartus tegutseva Lihuniku äri juht Mari-Liis Somelar seal huvilistele ka rohumaaveisekasvatuse põhialustest ja kontseptsioonist.

 

Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 25/07/2019 09:02:45