Küsitlus

Mida arvad tasuta loosidest?

Ilm täna
Võru
18°
Põlva
18°
Otepää
18°
Tartu
19°
Antsla
18°
Valga
19°
Räpina
18°
Tõrva
19°
Võru
18°
Põlva
18°
Otepää
18°
Tartu
19°
Antsla
18°
Valga
19°
Räpina
18°
Tõrva
19°
Võru
18°
Põlva
18°
Otepää
13°
Tartu
14°
Antsla
15°
Valga
14°
Räpina
19°
Tõrva
13°

Töövõimereformi müüdid ja tegelikkus

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Piret Kahre. Foto: erakogu

Eestis 2016. aastal käivitunud töövõimereform puudutab eelkõige endisi töövõimetuspensionäre, keda ootab ees töövõime korduvhindamine, ja neid inimesi, kes ei saa oma tervisliku seisundi tõttu senisel ametikohal ja senise koormusega jätkata. Reform puudutab aga ka tööandjaid.
Iga uue reformi käivitumine tekitab alguses palju segadust, tihti ka pahameelt. Endised töövõimetuspensionärid, kes on aastaid vana süsteemiga harjunud, pahandavad, et töötukassa tunnistab neid terveks, võtab neilt raha ära, sunnib töötama jne. Samuti väidetakse, et tööandjad ei ole valmis vähenenud töövõimega inimesi tööle võtma ja tegema mööndusi töötamisega seoses (ei ole pakkuda lihttööd, paindlikku tööaega, töökohta kohandada jne). Töötukassa Võrumaa osakonna juhataja Ene Kerge ja juhtivkonsultant Marve Kõiv selgitavad, kuidas on töövõimereform käivitunud.
Töövõimereformi kõige suurem ja põhimõttelisem muutus seisneb selles, et varem keskenduti inimese töövõimetusele, kuid nüüd räägitakse eelkõige inimese töötamise võimekusest ehk keskendutakse sellele, mida inimene suudab teha. Reformi peamine eesmärk on aidata tööturule tagasi inimesed, kes tervise tõttu on tööturult pikalt eemal olnud.
Töövõime hindamise taotlus (soovi korral koos puude raskusastme määramise taotlusega) tuleb esitada töötukassa osakonda. Seda saab teha töötukassas kohapeal, sel juhul saab aidata juhtumikorraldaja. Lisaks võib seda teha e-töötukassa kaudu või posti teel (e-postiga, töötukassasse kirja teel või tuua taotlus töötukassa osakonna infolauda). Juhtumikorraldaja sisestab taotluse andmed keskkonda, kus need on nähtavad ekspertarstile. Viimane teeb töövõime otsuse lähtudes taotluses kirjeldatud tegutsemispiirangutest ja digiloos märgitud diagnoosidest.
Soovi korral saab inimene oma töövõime hindamise otsust ja ekspertiisi juhtumikorraldajaga ka analüüsida. Kui inimene ei ole otsusega nõus, on tal õigus see vaidlustada või pärast vajalike meditsiiniliste uuringute tegemist esitada uus taotlus.
Kõige sagedasemad põhjused, miks inimesed oma töövõime hindamise otsusega rahul ei ole, tulenevad peamiselt kahest aspektist. Esiteks, taotlus täidetakse liiga üldsõnaliselt, keskendudes ainult diagnoosidele (mul on kõrgvererõhktõbi), mitte tegevuspiirangutele (kuidas kõrgvererõhktõbi minu igapäevaelu ja -tegevusi takistab, häirib, piirab). Teiseks, inimene ei ole viimase poole aasta jooksul arsti poole pöördunud.
Töövõime hindamise tulemusel võib inimene saada otsuse „töövõime ei ole vähenenud“, mis sisuliselt tähendab seda, et inimesel on küll tervisepiirangud, kuid need ei mõjuta oluliselt töötamist. Otsus ei tähenda seda, et inimene on terve! Töövõime hindamise käigus ei hinnata inimese terviseseisundit, vaid töötamise võimekust.
Osalise töövõime otsus tähendab, et inimene ei saa tervislikel põhjustel kõike enam teha ja tal on seetõttu töötamisega seoses vaja mõningaid mööndusi töökohal (vaja on sagedamini arsti juures käia, paindlikku töögraafikut, lühendatud tööaega, tööülesannete lihtsustamist, töökoha kohandamist vms tervist kahjustavate tegurite muutmist).
Puuduva töövõime otsus näitab inimese väga tõsiseid tervisest tulenevaid tegutsemispiiranguid, kuid see inimene võib (ei pea) töötada, kui ta soovib ning leiab endale jõu- ja võimetekohase tegevuse.
Töövõimereform tõi kaasa ka olulise muudatuse raha saamise osas. Vana süsteemiga sai töövõimetuspensionär töövõimetuspensioni. Uues süsteemis on tegemist töövõimetoetusega. Kui inimene saab osalise töövõime otsuse, siis selleks, et tal oleks õigus saada töövõimetoetust, peab ta olema aktiivne: töötama, töötuna arvel olles aktiivselt tööd otsima, hooldama sügava või raske puudega pereliiget vms. (Varem saadi töövõimetuspensioni olenemata sellest, kas inimene oli ühiskonnas aktiivne või mitte.)
Töötukassa roll on koos kohaliku omavalitsuse, tööandja ja töötukassa erinevate teenuste abil leida vähenenud töövõimega inimesele võimetekohane tegevus, et ka temal oleks võimalus ühiskonnas aktiivselt kaasa lüüa.
Töötukassa toetab nii töötajat kui ka tööandjat vajaduse korral koolituste võimaldamise, töötamiseks vajalike abivahendite hankimise, töökoha kohandamise, tugiisikuga töötamise, tööalase rehabilitatsiooni, kaitstud töö jpm teenustega.
Aastatega on Võrumaal (mitte ainult Võru linnas) vähenenud töövõimega inimeste tööle võtmine ja tööl hoidmine kasvanud. Käesoleva aasta kolme kuuga on Võrumaa töötukassas töötuna arvel olnud vähenenud töövõimega klientidest tööle saanud 96 inimest (keskmiselt 32 inimest kuus). Järjest enam võimaldavad tööandjaid osalise koormusega töötamist, võttes ühele ametikohale näiteks kaks vähenenud töövõimega inimest, kumbki näiteks neljatunnise tööajaga. On ka neid tööandjaid, kes spetsiaalselt loovad vähenenud töövõimega inimese jaoks oma ettevõttesse töökoha, kus on võimalik teha lihttööd. Üha enam tööandjaid leiavad kodus töötamise võimaluse liikumisprobleemidega inimestele.
Kogu ühiskonna teadlikkus erivajadustega inimestest ja nende vajadustest paraneb. Töövõimereformi käivitumisega on kindlasti hulk mure- ja kitsaskohti, kuid iga päev tegutsetakse selle nimel, et probleemid saaksid lahendatud ja kõik, kes soovivad tööd teha, leiaksid endale jõukohase töö.
Väljavõte:
Varem keskenduti inimese töövõimetusele, kuid nüüd räägitakse eelkõige inimese töötamise võimekusest ehk keskendutakse sellele, mida inimene suudab teha.

 

 

Autor: Piret Kahre, Eesti Töötukassa Võrumaa osakonna juhtumikorraldaja
Viimati muudetud: 18/04/2019 09:16:04

Lisa kommentaar