Küsitlus

Mida arvad tasuta loosidest?

Ilm täna
Võru
14°
Põlva
14°
Otepää
13°
Tartu
16°
Antsla
15°
Valga
14°
Räpina
15°
Tõrva
15°
Võru
14°
Põlva
14°
Otepää
13°
Tartu
16°
Antsla
15°
Valga
14°
Räpina
15°
Tõrva
15°
Võru
16°
Põlva
15°
Otepää
15°
Tartu
16°
Antsla
16°
Valga
17°
Räpina
15°
Tõrva
16°

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kohalik kurk Leedu Maximas.

Mõned kuud tagasi jahmatas avalikkust teade, et Läti Rimis müüakse Luunja kurki kolm korda odavamalt kui Eestis. Leedus on kohalik kurk samuti kolm korda odavam kui Eestis.

Leedu Maximas müüakse kohalikku Leedu kurki hinnaga 1,6 eurot kilo. Eestis on aga kohaliku Luunja kurgi hind ligi 4,5 eurot kilo. Lätis müüdi Luunja kurki hinnaga 1,3 eurot kilo.
Eestis on kallimad ka mitmed puuviljad. Näiteks Leedu Maximas müüakse pirni Conference hinnaga 48 senti kilo. Eestis on selle pirni kilohind ligi 1 euro. Banaani müüakse Leedu Maximas hinnaga 79 senti kilo, Eestis on hind üle 1 euro. Kaks kilo apelsine saab Leedu Maximast kätte ligi 1 euro eest, ehk kilohind jääb alla 50 sendi. Eesti Maximas on apelsinid müügil praegu soodushinnaga 75 senti kilo, tavahind on 99 senti.

Eesti aiandus kiratseb

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja üleeilsel aasta aiandusfoorumil Viljandimaal Pollis arutleti Eesti aiasaaduste kokkuostu, turustuse ja väärindamise parandamist. Aiandus on Eestis väga suures osas väiketootmine, suurtootjaid võib üles lugeda ühe käe sõrmedel.
„Põllumajanduskoda ootab uuelt valitsuselt, et nii aianduses kui toiduainete sektoris laiemalt rakendatakse meetmeid toiduainete tarneahela tasakaalustamiseks ja Eesti isevarustatuse tagamiseks põhitoiduainetega läbi strateegiliselt suunatud investeeringutoetuste, ühistegevuse soodustamise ja ebaausate kauplemistavade tõkestamise,“ sõnas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Eesti aianduses on kasvupinnad taasiseseisvumise järgsel ajal märgatavalt vähenenud ning isevarustatuse tase oluliselt madalam, kui klimaatilised tingimused seda võimaldaksid. Statistikaameti andmetel ületas Eestis 2017. aastal köögivilja tarbimine üle kahe korra kohalikku tootmist. Puuvilju ja marju tarbisid eestimaalased peaaegu 13 korda kohaliku tootmise mahust rohkem.
Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatati 2018. aastal avamaaköögivilja kokku 3084 ha, sellest rohelist kapsast 381 ha, hernest 376 ha, porgandit 353 ha, söögipeeti 212 ha, kurki 81 ha, küüslauku 56 ha, kaalikat 41 ha, mugulsibulat 22 ha ning muud köögivilja kokku 498 ha. Katmikalal kasvatati köögivilja kokku 21 ha, sellest kurki 11 ha, tomatit 4 ha ja muud köögivilja 6 ha.
2017. aastal oli viljapuu- ja marjaaedade üldpind kokku 7021 ha. Viljapuudest kasvatati õuna- ja pirnipuid 689 ha, ploomipuid 22 ha ja kirsipuid 8 ha. Marjakultuuridest kasvatati maasikaid 531 ha, mustsõstraid 366 ha, vaarikaid 124 ha ning punaseid ja valgeid sõstraid 53 ha. Muid puuvilju ja marju kasvatati kokku 2031 ha.

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 21/03/2019 09:23:50

Lisa kommentaar