Küsitlus

Lähen tööle/vahetan töökohta, kui kuupalka pakutakse:

Ilm täna
Võru
12°
Põlva
12°
Otepää
11°
Tartu
11°
Antsla
11°
Valga
11°
Räpina
12°
Tõrva
12°
Võru
21°
Põlva
21°
Otepää
21°
Tartu
21°
Antsla
22°
Valga
22°
Räpina
21°
Tõrva
22°
Võru
19°
Põlva
18°
Otepää
17°
Tartu
17°
Antsla
19°
Valga
19°
Räpina
18°
Tõrva
18°

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kalvi Kõva.

Tasutud teave

Aastavahetus on selleks korraks läbi. Detsembri lõpp ja jaanuari esimesed päevad on nii kokkuvõtete tegemise kui ka tulevikku vaatamise ja soovimise aeg. Enamik meist vaatab üle õla tagasi ja mõtleb sellele, kuidas läks mu perel, lastel ja minul endal, mis õnnestus ja mis võinuks paremini minna. Samuti seatakse sihte uueks aastaks. Nii on ka riigi ja omavalitsuste tasandil. Kui teha väike tagasivaade 2018. aastale, siis laias plaanis oli tegu Eestile hea aastaga. Vaadakem otsa tõsiasjadele. Meie riigi juubeliaastat ilmestasid arvestatav majanduskasv, enamiku perede sissetulekute kasv ja vaesuse vähenemine just lastega peredes. Samuti teeb rõõmu see, et rohkem hakkas sündima kolmandaid lapsi ja eestlaste tagasiränne kodumaale ületab juba pikemat aega väljarännet.
Aga lõppenud aasta jäi meelde ka mitmete vastasseisudega, mida teatud poliitilised jõud oskuslikult suuremaks puhusid. Samuti oli ja on ühiskonnas arvukalt pingeid, paljuski alusetuid hirme ning ootamatut verbaalset kurjust. Mõistagi pole kuhugi kadunud ka mured ja probleemid. Ühtpidi on meil rahvuslikku rikkust rohkem kui kunagi varem, aga see on ühiskonna liikmete vahel õige ebavõrdselt jaotunud. Paljud eakad, üksikemad, puudega inimesed ja nende hooldajad pole Eesti edust osa saanud ning väärivad senisest märksa suuremat riigi tuge.
Siinkohal võtangi jutuks 2019. aasta riigieelarve, mis toob Eestisse juurde jõukust ja hoolivust ning aitab ühiskonna nõrgemaid järele, kuigi vähem, kui tarvis oleks. Tänavune eelarve paneb omamoodi punkti laste- ja peretoetuste reformile, mille sotsiaaldemokraadid 2014. aastal käivitasid. Kui toona maksis riik esimesele ja teisele lapsele toetuseks 19 eurot, siis 1. jaanuarist on selleks summaks 60 eurot. Lisaks on kolme- ja enamalapselise pere toetus kerkinud vahepeal 200 euro võrra ning riigi toel on rohkem lapsi leidnud tee huvihariduse juurde. Eestist on saanud riik, kus palju lapsi ei tähenda vaesusesse langemist. Me oleme lähedal suurele eesmärgile, milleks on, et ükski laps ei tohi kasvada puuduses. Meie teine suur eesmärk on, et peredesse sünniks rohkem lapsi. Veel on vara hõisata, aga positiivseid tendentse on juba näha. Eesti on laste kasvatamiseks suurepärane maa, aga alati saab paremini. Tulevastel valitsustel ja valitsuskoalitsioonidel tuleb edasi pingutada selle nimel, et Eestist saaks veelgi lapsesõbralikum riik. Sotsiaaldemokraatide valimisprogrammis on lapsed kesksel kohal. Me soovime jätkata lastetoetuste järkjärgulise tõusuga, seada sisse igale õpilasele riiklikult rahastatav „kultuuriranits“, mille toel jõuaksid lapsed teatrisse, kontsertidele, muuseumidesse ja näitustele ning vabastada vanemad lasteaiatasu maksmisest.
Eelarve üks nurgakive on palgatõusud, mis puudutavad nii õpetajaid kui neid kultuuritöötajaid, kellele makstakse palka riigi rahakotist. Palgalisa saavad uuel aastal ka sotsiaalhoolekande vallas töötavad inimesed, patrullpolitseinikud ja piirivalvurid. Vabatahtliku päästjana teeb mulle enim rõõmu see, et 2019. aasta tervitas korralik palgakasvuga päästjaid, kelle töötasu oli pikki aastaid lubamatult madal. Viimased sammud on suunatud ka sellele, et elu Eestis oleks turvalisem.

Eelarve omab ka tugevat regionaalpoliitilist mõõdet, aidates edendada elu väiksemates linnades ja maapiirkondades. Näiteks kasvab 2019. aastal kohalike omavalitsuste tulubaas umbes viis protsenti. Maksimaalses mahus on seal arvestatud põllumeeste toetustega, mida meie riik tulenevalt Euroopa ühtsest põllumajanduspoliitikast tohib maksta: maainimeste ja põllumeeste toetuseks laekub kokku üle kahe miljardi euro.

Julgen väita, et eelarve läbivaks jooneks on inimene ja tema heaolu kasv. Tuleval ja ületuleval aastal tuleb samal rajal jätkata ning võtta senisest suurema tähelepanu alla erivajadustega ja eluõhtusse jõudnud inimesed ning nende mured. Meil ei ole kuhugi pääsu hoolekandereformist, mis peab tagama selle, et vajaduse korral on eakale tagatud tema pensioni eest koht hooldekodus. Lisaks tuleb laiendada erinevaid teenuseid, et kõrges eas inimesed saaksid oma kodus edasi elada. Usun, et alanud aasta tuleb eelmisest parem, et meil on rohkem ühtehoidmist ning üksteise toetamist ning vähem kibedust. Lõuna-Eesti inimestel on põhjust lootusrikkalt tulevikku vaadata ja usaldada neid, kes on end tegudega tõestanud.

 

Autor: Kalvi Kõva, Riigikogu SDE fraktsiooni aseesimees
Viimati muudetud: 10/01/2019 09:49:52

Lisa kommentaar