Kalmer Kähri oleks soovinud, et tema elamise ümber jäänuks alles kasvõi hektarine väike metsatukk, et elukeskkonna muutumine poleks korraga nii suur. Foto: Ülle Harju

Kuna raieküpset vana metsa jääb üha vähemaks, metsafirmad soovivad aga vähemalt samas tempos metsa mahavõtmist jätkata, kasvab psühholoogiline müügisurve väikestele metsaomanikele, kes on soovinud seni metsa hoida ja/või ise vaikselt hooldada-majandada.

„Oleks võinud jääda kasvõi üks hektar metsa maja juurde, olnuks õueala kõrval muutus väiksem ja tulevikus küttepuude võimaluski,” ohkas Võrumaal Sänna kandis elav Kalmer Kähri (36) maja taga müttavat harvestrit põrnitsedes. Novembri alguses võttis metsafirma maha viimased kolm hektarit algselt kümnehektarisest metsavarust. Raiesmiku ja elumaja vahele jäid püsti vaid mõned üksikud puud. Kalmer on käinud ise raietöölisekoolitusel ja oleks õueala kõrval eelistanud hooldusraiet.
Kui Eestis seataks lageraietele mingid pindalapiirangud (näiteks kaks hektarit), poleks tema hinnangul elukeskkonna muutused nii suured, eriti elumajade läheduses.
Kähri elab koos elukaaslasega vaarisa talus, metsaomanik on tema isa. Tegu oli 70–80aastase kuuse- ja männimetsaga, mahavõetud metsatükilt saadud puidu rahaline väärtus on 30 000 – 40 000 eurot.
„Metsaraiujate survele anti järele, ilma et pereliikmed omavahel oleks korralikult enne kokku leppinud,” selgitas Kalmer Kähri juhtunut. Enda sõnul üritas ta isa veenda kogu metsa mitte ära müüma, aga kuna teistel pereliikmetel panid suured rahanumbrid pea ringi käima ja metsafirma käis peale, siis andis isa lõpuks survele järele.
„Mulle pakuti ka raha, aga olin nii šokis, et ütlesin esimese hooga, et ei taha sellest kuuldagi,” ohkas Kalmer Kähri. „Sellest metsast oleks osa võinud jääda edaspidiseks majandamiseks.” Ta sätib esivanemate talu vaikselt korda ja ei soovi erinevalt paljudest teistest noortest kolida elama linna või välismaale.
Sarnane asjade käik on praegu Kagu-Eestis tavaline. Kui perest keegi soovib metsa rahaks teha, siis ei jõua metsa säilitada soovivad pereliikmed tema osa n-ö välja osta, sest metsamaterjali hind on kerkinud viimaste aastatega krõbedaks. Samal põhjusel jäävad nii-öelda lageda peale need pered, kelle elamine asub võõra metsa ääres – ostaks metsa ära, aga hind käib üle jõu.
Lisaks ahvatlevad ja veenavad metsafirmad intensiivselt metsaomanikke oma metsa ära müüma, osavad müügimehed suudavad lobeda jutuga ümber sõrme keerata eriti vanemaid ja lihtsameelsemaid metsaomanikke. Pensionäridest metsaomanike kättesaamiseks ja ärarääkimiseks kasutatakse kõikvõimalikke nippe kuni naabrite „abini” välja.
Juba mitu aastat on metsaomanikud kahtlustanud massiivset infoleket metsaregistrist: metsaomanike nimed ja salastatud telefoninumbrid on sattunud metsaärikate kätte. Pärast möödunudaastast suuremat skandaali ja registri uuendamist on see probleem väiksemaks jäänud, kuid varem kättesaadud andmete põhjal jätkavad metsafirmad ikka metsaomanike telefoni teel pommitamist.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 29/11/2018 09:53:02