Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Setod: riigi teehoiukava on äärealade suhtes ebaõiglane!

Maanteeameti üks suuremaid investeeringuid Kagu-Eesti teedesse on tänavu Raiste-Risti-Osula tee renoveerimine ja Prassi silla ehitus, viimane peaks praeguste plaanide järgi avatama oktoobri lõpuks. Foto: Ülle Harju

Valitsus kinnitas riigiteede hoiukava uuenduse aastateks 2018–2022, setod leiavad, et teede renoveerimise põhimõtted on äärealade suhtes ebaõiglased.

„Riiklik teehoiukava ei tohiks lähtuda ainult liiklustihedusest,” kommenteeris Setomaa vallavolikogu esimees Rein Järvelill, kes osales esmaspäeval riigikogu maaelukomisjoni vastavateemalisel arutelul. „Piiriäärsetel aladel on teede seisukord elutähtis küsimus, kasvama peaks nii riigi- kui kohalike omavalitsuste teede rahastamine.”
Kokkusaamise aluseks oli Setomaalt saadetud rahvapöördumine, milles piiriäärsed inimesed palusid kiirendada Tobrova-Võmmorski kruusatee mustkattega katmist. Praeguste plaanide järgi tee enne 2023. aastat kindlasti mustkatte alla ei saa. See on otsetee Koidula piiripunktist Riia peale. Kuna lähedal asuvast Marinova dolokivikarjäärist käib vilgas killustikuvedu, on tee pidevalt kehvas seisus.
Järvelille hinnangul peaks riik Setomaa kruusateid üleüldse kiiremas tempos mustkattega katma. Setomaa on tema sõnul kultuuriturismipiirkond, mida turistid meelsasti külastada tahavad, küll aga ei taha kitsastel rööpalistel kruusateedel sõita suured turismibussid.
„Piiriäärsetel aladel on liiklus hõre,” märkis Järvelill. „Seetõttu on teehoiukavasse plaanitud summad väikesed. Aga kui läheb piiri väljaehitamiseks, hakkab teedel voorima rasketehnika, mistõttu tuleks teede korrashoiuks ja taastamiseks rohkem raha planeerida.”
Teehoiukava järgi on riigil plaan ehitada tolmuvabad katted kõigile suurema kasutusega (liiklussagedus üle 50 auto ööpäevas) kruusateedele aastaks 2030, arvestades elanike paiknemist ja tee kasutamise intensiivsust. Üle poole Eesti kruusateedest on aga väiksema liiklussagedusega, suur osa neist on Kagu-Eestis.
Riigikogu maaelukomisjonis teehoiukava kohta selgitusi jaganud maanteeameti peadirektor Priit Sauk tõi piiriäärerahvale välja ka ühe positiivse uudise. „Maanteeamet hakkab andma teede tolmuvabaks muutmiseks senisest kaks korda rohkem raha,” edastas Rein Järvelill. „See tähendab, et tolmuvabaks saab rohkem teelõike ja mõnd probleemset lõiku saab aastas ka kaks korda töödelda.”
Vabariigi valitsus kinnitas 13. septembri istungil riigiteede teehoiukava uuenduse aastateks 2018–2022. Uuenduste kohaselt kasvab riigiteede hoiu rahastamise kogumaht aastatel 2018–2020 varasema plaaniga võrreldes ligi 113 miljoni võrra.
Kava esitlenud majandus- ja taristuminister Kadri Simson sõnas pärast kava kinnitamist, et uuenenud teehoiukava suurim kasv jõuab aga Pärnumaale, sest rahastatud saavad esimesed 2+2 lõigud Via Baltica teel Pärnu maakonnas.
Tänavu kulub riigiteede hoiuks ligi 289 miljonit eurot, millest enam kui 159 miljoni eurot läheb teedevõrgu säilitamisele. Teedevõrgu arendamiseks on tänavu planeeritud ligikaudu 102 miljonit eurot.

 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 20/09/2018 10:21:26

Lisa kommentaar