Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Soomlaste valik: riik loobub hooldekodudest, mitte ei maksa neile peale

Soome tänavapildis väga tavalist seenioride liikumisabivahendit rulaatorit näeb Eestis haruharva. Foto: Twitter

Eesti hooldekodude olukorrast räägitakse ajakirjanduses õuduslugusid: inimesed piinlevad valudes, neid hooldatakse kehvasti jne. Üks probleemide põhjusi on hooldekoduteenuse krooniline alarahastatus, millele valavad õli tulle poliitikute populistlikud lubadused hakata seda teenust riigi poolt tagama.

Eestis on hooldekodu kohamaks keskmiselt 800 eurot kuus, näiteks Soomes maksab vastav teenus ligikaudu 6000 eurot, Saksamaal 4000 eurot ning USAs 5500 dollarit kuus.
Kuidas on võimalik Eestis viis kuni kümme korda odavamalt hakkama saada? Ilmselt ei olegi. Kuut hooldeasutust haldava Lõuna-Eesti hooldekeskuse uus juht Ülo Tulik on LõunaLehele varem kommenteerinud, et Eestis on hooldekodudes kõige suuremaks puuduseks vajalikele kuludele mittevastav, liialt madal kohamaksumus. Selle tõstmine oleks aga liiga valus löök paljudele peredele, kes niigi peavad omakse hooldekodus pidamiseks kuus mitusada eurot leidma – keskmine pension on Eestis vaid 440 eurot. Samas on Kagu-Eesti hooldekodud puupüsti täis ja vabanevatele kohtadele on järjekord.
Soomes, kus sotsiaalhoolekanne on maailma tipus, ei kata pension samuti hooldekodu maksumust. Kaugel sellest. Kui arvestada, et keskmine pension oli Soomes pensionikeskuse andmetel 2016. aastal 1632 eurot kuus ja hooldekodu maksab 6000 eurot kuus, siis katab pension Soomes vaid neljandiku hooldekodu kuludest. Lisaks peab Soomes seaduse järgi 15 protsenti sissetulekust inimesele kätte jääma. Arvude järgi on olukord Soomes seega mitu korda hullem kui Eestis. Ometi on Soomes vanurid korralikult hoitud ja hooldatud. Kuidas soomlased seda teevad?
Vastus on, et soomlased hoopis loobuvad hooldekodudest, kuna need on väga kallid ja vanuritele eriti ei meeldi. Nii Soomes kui mujal Euroopas käib juba aastaid protsess, kus hooldekodudelt minnakse üle kodu- ja omastehooldusele, mis on odavam ja sobib vanuritele endile rohkem. Tegemist on laiemalt Euroopa Komisjoni välja töötatud strateegiaga, kus erivajadustega inimesed, vanurid, lapsed ja vaimupuudega inimesed tuuakse järk-järgult hooldekodudest välja.
Nimelt leiab Euroopa Komisjon, et füüsiline eraldatus nii ühiskonnast kui pereliikmetest mõjutab inimeste võimet osaleda täiel rinnal kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses. Euroopa tõuke- ja investeerimisfondid pakuvad vajaduse korral tuge, et vältida vaesumist, ära hoida hooldusasutuste laienemist ning toetada üleminekuprotsessi. Euroopa tõuke- ja investeerimisfondide toetusmeetmetest on välja jäetud pikaajalist elamist võimaldavate hooldusasutuste rajamine ja remont (allikas: Euroopa Komisjon).
Nii nagu Eestis, pakutakse Soomes kodus elavatele vanuritele koduhooldust ja -teenuseid. Koduhoolduse eest vastutab sotsiaal- ja terviseministeeriumi info kohaselt kohalik omavalitsus ning see hõlmab toiduvalmistamist, kodukoristust, poes käimist ja muid sarnaseid teenuseid. Vajaduse korral lisandub koduhooldusele omastehooldus, kus lähedasele isikule makstakse vanuri hooldamise eest tasu.
Kodu- ja omastehooldust Soomes kiidetakse, seevastu hooldekodude üle on sealgi pidevat nurinat. Näiteks Tampere ülikooli geriaatria (vanemaealiste haiguste ja ravi) professor Jaakko Valvanne tegi 2016. aasta uurimuse, mille järgi puutusid hooldekodu kliendid probleemidega kokku iga päev (allikas: yle.fi). Põhilised kaebused olid öise liikumise piiramine (lausa voodi külge sidumine) ja kiusamine (vanurit ei aidata tualetti, selle asemel soovitatakse häda mähkmesse teha).
Soome sotsiaalhoolekande eeliseks on lai valikuvõimalus. Koduhoolduse ja hooldekodude vahepeal on nn teenusemajad (palvelutalo), kus seeniorid saavad nii aega veeta, suhelda kui ka vajaduse korral ööbida ja saada hooldusteenuseid (allikas: seniorikodit.fi). Teenusmajade paindlik korraldus võimaldab vanuritel soovi korral teha ise süüa, koristada oma tuba ning pesta ja triikida pesu.
Soome puhul tuleb arvestada lisaks sellega, et erinevalt Eestist on enamikus kortermajades liftid ning bussid madala põhjaga, mistõttu on liikumine ratastooli, käru või rulaatoriga ka üksikul inimesel muretu. Eestis piirab vanurite liikumist asjaolu, et treppidest üles ja alla ratastooli ega rulaatoriga vanur iseseisvalt ei pääse. Seetõttu on liikumispuudega inimestel Eestis hooldekodusse minek sundkäik, et üldse oleks võimalik teiste inimestega suhelda.

Sotsiaaldemokraadid: pensioni eest peab saama hooldekodukoha

Sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu kiitis nädalavahetusel heaks omastehoolduse süsteemi ümberkorralduse selliselt, et tulevikus tagaks pension hooldekodukoha.
Eesti keskmine vanaduspension on praegu umbes 440 eurot, kuid hooldekodu koht maksab keskmiselt 800 eurot kuus. Sotsiaaldemokraatide eesmärk on luua riigi ja kohalike omavalitsustega rahastamissüsteem, mis kataks kõigile hooldekodu kohta vajavatele eakatele selle rahalise vahe ja tagaks vajaliku hooldekoduteenuse mahu kõikjal Eestis. Seejuures peab vähemalt 10 protsenti vanaduspensionist jääma eakale kätte ka hooldekodus elades.
Sotsiaaldemokraatide plaani kohaselt laieneks selle reformi elluviimise korral vastutus omastehoolduse teenuste korraldamisel märgatavalt enam haigekassale ning seeläbi suureneks haigekassa ja kohalike omavalitsuste koostöö ning inimestele, kes elavad hoolekandeasutustes, on tagatud parem meditsiiniline teenindus ja abi.
Praegu on hoolduskoormusega hõivatud enam kui 30 000 naist ja rohkem kui 17 000 meest. Süsteemne lähenemine selle valdkonna kitsaskohtadele annaks praegu oma lähedaste eest hoolt kandvatele inimestele võimaluse naasta kas osalise või täiskoormusega tööle.

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 12/07/2018 08:38:19

Lisa kommentaar