MTA teenindusosakonna Võru büroojuht Katrin Truup selgitas õpilastele, miks tuleb makse maksta. Fotod: Maarius Suviste

Riiklikke makse kogub MTA, kohalikke makse kogub omavalitsus, selgitas MTA teenindusosakonna Võru büroojuht Katrin Truup Võrumaa keskraamatukogu lasteosakonnas Võru Kesklinna kooli 4.c klassile.

„Käibemaksu olete ka teie maksnud,” pöördus Truup õpilaste poole. Viimased imestasid, et kuidas siis. Näiteks, kui ostate poest limonaadi – osa hinnast moodustab käibemaks, tõi ta näite.

Otsesed maksud on näiteks tulumaks (20%), sotsiaalmaks (33%) ja maamaks. Kaudsed maksud on käibemaks (20% ja 9%), hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid (näiteks kütuseaktsiis).

Linn või vald kogub kohalikke makse: müügi-, paadi-, reklaami-, lõbustus-, mootorsõiduki- ja loomapidamismaks ning parkimistasu.

Katrin Truup lisas, et MTA kogub ka kogumispensioni makset ja töötuskindlustusmakset. Rohkem huvitas õpilasi kogumispensioni teema.

„Miks see palgast kinni peetakse?” tundis üks poiss huvi selle vastu, et palgast võetakse kaks protsenti maha.

„See on seadusest tulenev kohustus,” vastas Truup. „Kui teie alustate tööinimese elu, kui teie lähete tööle, siis teie palgast peetakse kaks protsenti kinni. See on tulevikuks teie pensioni jaoks vajalik.”

„Aga kellele me makse maksame?” viskas maksuametnik õhku järgmise küsimuse. Ja vastas ise, et MTA kogub makse ja annab selle Eesti riigile: „Me kõik olemegi riik. Ükski riik ei saa ilma maksudeta toimida.”

Jutuks tuli seegi, et maksud on rahalised kohustused ja need on kehtestatud seadusega ning et maksude maksmine on loomulik tegevus. „Puudub otsene vastutasu, kuigi ühiskonnahüvesid tarbime kogu aeg meie kõik,” ütles Katrin Truup.

Ta näitas hulga slaide selgitamaks, kust raha tuleb, kuhu läheb, kuidas moodustub riigieelarve jms. Selle peale küsis üks tähelepanelik poiss: „Kui riigil on nii palju raha, miks siis seda kogu aeg juurde on vaja?”

Kohe seejärel tõstis üks teine poiss käe ja tundis huvi: „Mis siis saab, kui ei maksa makse?”

„Väga hea küsimus!” kiitis maksuametnik. Ta rääkis, et ei ole ju nii, et enne päästjad kustutama ei hakka, kui päästjad välja kutsunud inimene näiteks sada eurot maksab. Või et enne kiirabi appi ei tule, kui abipaluja ei ole uksel raha üle andnud.

Lihtsustatult öeldes saame maksude eest arstiabi, kiirabi, haigushüvitise, politsei, päästeameti, kaitseväe, koolid, lasteaiad, spordirajatised, teatrid, muuseumid, rahvamajad jpm. Niisamuti ka raamatukogu, kus lugemisrõõmu saab.

„Kas te teate, mis on ümbrikupalk?” küsis Katrin Truup lastelt.

Vastustest võis aimu saada, et teatakse küll. „Sularaha,” ütles üks. Ja üks vastus kõlas ka niimoodi: „Raha päris elus.”

„Ümbrikupalk on see, mille pealt ei ole makse makstud,” selgitas maksuametnik. Ta tõi elulise näite: kui tööandja ütleb, et 300 eurot maksab palgast ametlikult ja 200 eurot ümbrikupalgana, aga siis kui töötaja haigeks jääb ja haigushüvitist vaja, arvutatakse hüvitis selle summa pealt, mis on ametlikult töötasuna makstud. Ehk siis kõnealusel juhul 300 euro pealt.

„Mis teile meelde jäi? Milleks on vaja makse maksta?” küsis õpetaja pärast MTA ametnike maksuhariduse andmist.

Ja maksuharitud õpilased vastasid kordamööda. Siin vaid kolm vastust:

„Et saaks toetusi, näiteks lastetoetusi.”

„Et oleks koolimaja olemas, et saaks koolis käia.”

„Et oleks kiirabi, politsei, päästjad ja saaks raamatukogust raamatuid.”

Kel on huvi sellesarnase ürituse korraldamiseks, siis MTA inimesed on hea meelega valmis kohtuma, ja oma soovist saab Katrin Truubile märku anda.

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 11/05/2017 06:06:57