Küsitlus

Kas mõni su lemmiktoode on hiljuti müügilt kadunud?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
10°
Valga
Räpina
Tõrva
10°
Võru
12°
Põlva
11°
Otepää
10°
Tartu
10°
Antsla
12°
Valga
13°
Räpina
10°
Tõrva
12°
Võru
11°
Põlva
11°
Otepää
10°
Tartu
12°
Antsla
11°
Valga
12°
Räpina
12°
Tõrva
11°

Tugila ulatab sõbrakäe: 2000 noort on tagasi tööl või koolis

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Eestis oli 2015. aastal ligi 30 000 koolist või tööturult eemale jäänud 15–26-aastast noort, kelle toetamiseks loodud noorte tugila programm on aastaga aidanud üle 2000 noorel suunduda tagasi tööle või kooli.

2017. aasta veebruarini on suurem osa tugilas saanud noortest jõudnud tööturule (60%) või (tagasi) haridusse (22%), mehi oli mõlemal juhul rohkem kui naisi, teatas MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Hiljuti pöördus tugila poole oma tuleviku heaks abi ja nõu saamiseks juba 2000. noor. Iga päev lisandub noorte tugila juhi Heidi Paaborti sõnul keskmiselt viis noort.

Tulemuse taga on suur hulk noori, kes on olnud valmis võtma vastu uusi suundi oma elus, ja kõikide noortega töötavate asutuste koostöövõime,” ütles Paabort. „Teiseks jälgime, et pakutav tugi peab olema võimalikult efektiivne ka kõige kaugemates Eesti nurkades. Võimaluste erinevus Eestis on meile kõikidele suureks väljakutseks.”

Mis on noorte tugila?

Noorte tugila keskus on 137 omavalitsuses ning nende eesmärk on leida Eestis üles kõik need noored, kes ühel või teisel põhjusel ei tööta, on kirjas mittetulundusühingu kodulehel.

Igale tugilasse jõudnud noorele pakuvad sealsed noorsootööspetsialistid just sellist abi, mida noor vajab. Näiteks esmanõustamist, noorsootööga seotud tegevustesse kaasamist, koostööpartnerite kaudu psühholoogilist tuge, tööpraktikat, koolitusi ning vajaduse korral ka tööandjatega suhtlemist.

Tugila kogemus näitab, et vahel piisab ainult ühest konsultatsioonist või heast sõnast, et noorel tekiks julgus minna tööle või uuesti kooli. Vahel vajab noor aga pikemat tegelemist ja nõustamist. Programmi edukust jälgitakse noore puhul kuus kuud pärast programmi lõppu.

Tugila teised tähtsad märksõnad, mis tõusevad toetatud noorte statistikast positiivselt esile, on nende töövõimaluste avaldumine, positiivsete kogemuste saamine ja oma soovide teadvustamine.

Miks noored ei tööta ega õpi?

Peamised põhjused, miks paljud 15–26-aastased noored vajasid tugila abi ega olnud ise tööd leidnud, olid lõpetamata haridustee (590 noort) ja elamine maapiirkonnas (514), kus tööandjaid on vähe või sobivaid töökohti ei jagu isegi kvalifitseeritud tööjõule või puudub näiteks transpordivõimalus.

Kolmandaks, miks tugila abi vajati, oli erivajadus (132 juhul, nt seotud tervisega), mis ei võimaldanud noortel omal jõul leida sobivat tööd või asuda õppima. Takistusena on välja toodud ka lapsega kodune olemine (90) või üksikvanema staatus, kus võib puududa vajalik tugivõrgustik.

Kuidas jõutakse noorteni?

Kõige rohkem jõuti noorteni kohaliku tasandi võrgustikutöö kaudu (668 noort), teiseks efektiivsemaks teeks oli mobiilne kontaktnoorsootöö (495 noort) ja kolmandaks teavituskampaaniate korraldamine (200 noort). See tähendab, et noorteni püütakse jõuda kas teiste noorte või asutuste kaudu, samuti lähevad noorsootöötajad sinna, kus noortel meeldib käia või koguneda, ehk noorele tagatakse võimalus kohtuda temale sobilikus avalikus ruumis ja kodukohale võimalikult lähedal.

Üha rohkem noori jõuab ka noorte tugilasse lapsevanemate, sõprade või nende noorte soovitusel, kes on juba tugilast abi saanud.

 

LISALUGU

Mis seis on Kagu-Eestis?

Näiteks Rõuge vallas oli eelmisel aastal koolist või tööturult eemale jäänud 15–26-aastaseid noori 34. See arv võib tegelikkuses olla veidi suurem, kuna kõikide noorte hõivatusest või mittehõivatusest pole võimalik sajaprotsendilist ülevaadet saada, ütles noorte tugila spetsialist Merilyn Viin Rõuge avatud noortekeskusest.

Arv 34 on kogu 2016. aasta peale kokku. Aasta jooksul on mõned mittehõivatud noored suundunud tagasi õpingutele, samal ajal on mõni noor leidnud, et sügisel valitud eriala ei osutunud paraku õigeks ning seetõttu on ta koolist ja tööturult ajutiselt eemale jäänud. Seega on noorte mittehõivatute arv pidevalt muutuv ning aasta jooksul on vallas mittehõivatuid noori hinnanguliselt 30–40, rääkis Viin LõunaLehele.

2016. aastal oli Võrumaal töötuse määr 7,7% (alates 16 a kuni pensioniealised). Statistikast lähtudes on Rõuge vallas mittehõivatud 15–26-aastaste noorte arv kogu 2016. aasta läbilõikes normaalne, kuna noored vahetavad tihti eriala ja elukohta ning kohe pärast õpingute lõpetamist ei leia sobivat töökohta, lisas spetsialist. Teadaolevalt on 2016. aastal mittehõivatud 34 noorest tööturule või õpingute juurde naasnud 27 noort.

Sotsiaalministeeriumi tööhõiveosakond on umbkaudu arvestanud, et Võru linnas ja Võru vallas on selliseid noori 325. Noori on programmis 72, neist 41 on juba suundunud kas tööle või õppima, ütles Võru noortekeskuse noorte tugila töötaja Marina Piirisild.

Põlva on tugila programmis osalenud vähem kui pool aastat. Selle aja vältel on tugila spetsialistid tegelenud ligi 30 noorega ning positiivse lahendi on saanud umbes pooled juhtumitest.

Autor: Virge Rüga
Viimati muudetud: 23/03/2017 06:51:16

Lisa kommentaar