Messisaalis oli toodangut seinast seina: suitsusaunasingist kaunilt köidetud külalisraamatuteni. Foto: Mari-Anne Leht

Pilkupüüdva, kuigi esmapilgul ehk kahemõttelise pealkirja panid põlvakad oma esimesele väikeettevõtjate seminarile ja kontaktmessile, mis toimus nädal tagasi Põlvas eesmärgiga viia ettevõtjad kokku.

Ürituse pealkirjast tasub vaid tegudele kutsuvat ning heas mõttes kadestamist väärivat otsida. Need ligi 30 väikeettevõtjat, kes oma toodetega messile tulid ja selle ajal ka loenguid kuulasid, on tegemistest ja koostööst rõõmu tundnud ja teistelegi seda valmistanud.

Tegijatele on oluline tegelda südamelähedaste asjadega, mitte elukoht. Tiia Kivesti on kogu elu Mikitamäel elanud. Kolm aastat tagasi hakkas ta õuntest-marjadest püreesid tegema. Püree kuivatab ta spetsiaalses kuivatis üle kümne tunni, siis lõikab ribadeks või tükkideks ning asetab paberkotikestesse müügiks. Praegu teeb Kivesti juba üle kümne sordi marjarulle alates aedmaasikatest ning lõpetades õunte ja arooniatega. Mustikad ostab, jõhvikal käib ise, ülejäänu toorme saab koduaiast.

„Koduaias hakkas marju ja õunu üle jääma ja et neid mitte raisata, tekkiski mõte neist midagi maitsvat ja omapärast teha,” meenutas ta idee algust. Pensionipõlve pidav osaühingu Marjarull perenaine lisas, et tänu marjarullide tegemisele on vaba aeg sisustatud ja leivakõrvane laual.

Kaks ühes: riidenagi ja pudeliavaja

Heivi Kurg tuli Räpinasse elama Tallinnast. Messile tõi ta kootud padjakatteid, kotte, salle, ehtekotikesi ja teisi riideesemeid. Huvilised said näha ka Jaapanist toodud saori kangastelgi, millel naine koob.

Kurg kiitis saori telgi: „Need on kvaliteetsed, neil telgedel kootud esemete igast defektist saab efekt, teljed on kerged, lahtivõetavad ja mahuvad sõiduautosse.” Ta lisas, et koob palju taaskasutusse läinud puuvillasest ja villasest materjalist.

Iia Timmi on Taevaskojas asuva OÜ Metsakoda turismijuht. Messile tõi ta erinevas suuruses jalutuskeppe ning Taevaskoja ja jäälinnu pildiga šokolaadi, mis on tehtud Kõllestes. Et Metsakoda müüb lähinaabrite tooteid, näitab, et nad oskavad koostööd teha.

„Mullu avasime infokeskuse, kust külastajad küsisid Taevaskoja kepikesi, mida mõnedki mäletavad lapsepõlvest. Et soovijad saaksid neid osta, pöördusime Maarja küla poole ja tänu neile saavadki külastajad osta nii ehtsaid jalutuskeppe kui ka pastakana kasutatavaid kepikesi. Kõlleste šokolaadimeistrid pakendavad osa šokolaadist nii Taevaskoja kui ka jäälinnu pildiga ümbrisesse,” tutvustas Timmi.

Orava vallas elav sepp Raivo Jänesmägi näitas eriilmelisi ja mitmeks otstarbeks kasutatavaid sepiseid. Näiteks saab esmapilgul riidenagina tunduva sepisega ka õllepudeli avada. „Mul läheb hästi, messil oli piisavalt huvilisi,” oli ta optimistlik.

Noortel on mõistlik alustada lihtsamate toodetega.

Noored ja naabrid

Põlva kooli noored just lihtsa eseme tegemisest alustasidki. „Alustasime majandustunnis tootega, mille lõplikuks valmimiseks kulus kaks nädalat. Seejärel läksime sellega kooli laadale,” kõneles Markus Villako, Põlva kooli 7. klassi õpilane. Ta ütles, et nende firma Puujuurikas valmistab lehtpuust pastapliiatseid, mille tühjaks saanud südamiku asemele saab uue panna. Messil oldi esimest korda ja Villako nimetas seda põnevaks kogemuseks.

Naabrite juurest Sõmerpalust Võrumaalt oli toodetega messil osaühing Stilus Lingua, milles valmistatakse mitmesuguseid küünlaid.

Mullu mais sündis Agur Piirisillal ja Reimo Anil idee ja täpselt aasta hiljem hakkasid nad käsitsi küünlaid tegema. „Meie küünlad erinevad teistest selle poolest, et nad põlevad puhta ja ereda leegiga, seega ei tahma, põlevad kauem ning põledes moodustub ümber küünla võre,” selgitas Agur Piirisild. Ta täpsustas, et nad kasutavad küünalde tegemiseks taimset steariini ehk palmivaha, mille toovad Malaisiast.

Steariinist küünalde kõrval valmistavad nad ka sojavahast ja muust materjalist küünlaid.

Kohaliku tähtsusega kuurort

Pikemalt tegutsenud firma juhtidel on, mida teistega jagada, ja seda Värska sanatooriumi juhataja Vello Saar tegigi.

Ravimuda, mineraalvesi ja looduslik keskkond on need kolm asja, mis on Värska sanatooriumi teinud tuntuks. „Meile tullakse tervist ravima ka piirkonnas valitseva vaikuse ja rahu pärast,” ütles juhataja. Ta lisas, et Värska piirkonna areng algas ravimuda ja mineraalvee leidmise järel 1960. aastate lõpul.

Mõni aasta hiljem kuulutati Värska kohaliku tähtsusega kuurordiks ja sealt on kestnud piirkonna areng. Üheksa aastat tagasi avati sanatooriumi lähedal veekeskus.

Saar märkis, et kaks aastat tagasi mõisteti Värskas, et konkurentsis püsimiseks on vaja tõsine eesmärk püstitada. „Soovime kuurortravi ettevõttest areneda balneoloogiakeskuseks,” märkis juhataja ja täpsustas, et selleni jõudmiseks tehakse koos teadlastega rakendusuuringuid, mis pakuvad huvi mõlemale poolele.

Ühe uurimissuunana nimetas Saar looduslikust mineraalveest nina- ja kurguaerosooli tootmist, teisena uue ravimeetodi juurutamist. Viimase juurutamise eel on vaja uurida, kui pikalt peab inimene vannis olema lihastelt koormuse vähendamise nimel. Koos teadlastega soovitakse ka selgitada, milliste parameetrite juures on mudaravi kõige tõhusam.

„Koostöö teadlastega suurendab meil pakutavate teenuste usaldusväärsust ja kvaliteeti,” märkis Vello Saar.

Maavanem Igor Taro leidis, et sanatooriumi taristut tasub laiendada nii, et läheduses asuks mitu mineraalvee joogikohta, samuti terviserajad ja atraktsioonid.

Värska sanatooriumis töötab ligi 140 inimest, kümme aastat tagasi oli neid ligi 60. Mullu ravis seal tervist 215 000 inimest. Sanatoorium on viimase kümne aastaga piirkonda investeerinud üheksa miljonit eurot.

Üksteist tuleb toetada

Räpinas elav, kuid juulist Tartu tervishoiu kõrgkooli rektorina töötav eelmine maavanem Ulla Preeden oli ürituse ettevalmistuse juures. „Messi üks eesmärke ongi pakkuda väikeettevõtjatele võimalust saada omavahel tuttavaks. Ürituse kajastuste kaudu saavad ka teised teada, kes millega piirkonnas tegeleb,” rääkis ta.

Preeden tunnustas kõiki tegijad maakonnas, seda enam, et Põlvamaal ei ole lihtne tegutseda. „Ühel pool on idapiir, teisel pool Tartu. Vahel tekib küsimus, et kas ülikoolilinn on ikkagi piisavalt suur toodete realiseerimiseks,” kõneles ta.

Preeden soovitas väikeettevõtjatele teha omavahel tihedat koostööd, sest see kergendab nende tegemisi. „Inimesi, kes väikeettevõtjaid kohapeal nõustavad ja on neile toeks, tuleb ka teistel toetada, sest kui neil energia lõpeb, võivad väikeettevõtjad üksi jääda,” lisas ta.

Koostöö heaks näiteks on see, et juba mitu aastat saab Põlva tarbijate ühistu poodidest osta Põlvamaa rohelise märgi omanike toodangut.

Päeva ettevalmistused algasid üle poole aasta tagasi. Sellega tegelesid peamiselt maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Rutt Riitsaar ning maakonna arenduskeskuse konsultant Tiiu Marran. Korraldajad ütlesid, et kontaktmess ja seminari ettekanded olid ettevõtjatele enesetäiendamise võimaluseks. Ühisüritused toovad ettevõtjad kodust välja, nad leiavad kaubale ostjaid, tunnustust kolleegidelt ja külastajailt, samuti koostööpartnereid ja saavad üksteisega tuttavamaks, rääkisid nad.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 13/10/2016 09:21:23