Helmen Kütt.

Hea meel on tõdeda, et tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on valitsusele esitanud ettepanekud, kuidas järgmise aasta 1. juulist seni kehtinud korda muuta ning hakata aitama neid, kel läheb tuge kõige enam vaja.

Algatuseks tuleb mainida, et ega keegi täpselt tea, kui viletsas seisus Eesti inimeste hambad on, sest teaduslikult pädevaid uuringuid paraku pole. TNS Emori mulluse uuringu järgi käis 2015. aastal hambaarsti vastuvõtul vaid 37 protsenti Eesti 15–74-aastastest elanikest. Kõige vähem käivad hambaarsti juures mehed.

Enamikule on arstile mineku suurimaks takistuseks majanduslikud põhjused. Teisena tuuakse välja, et kuna kaebusi pole, siis pole põhjust sagedamini käia. Majanduslikel põhjustel hambaarsti regulaarsest külastusest hoidujaid on enim naiste ja 20–39-aastaste seas.

Ja samas ei vaidle keegi vastu, et hammaste ja kogu organismi tervise vahel on tugevad seosed. Katkised hambad kahjustavad arstide sõnul maksa, neere ja südant ning hammaste halb seisund võib olla märk väga tõsistest haigustest.

Praegu on hambaravi Eestis tasuta vaid alla 19-aastastele ning täiskasvanutele tasub haigekassa vältimatu hambaravi eest mitterahalise hüvitisena ilma patsiendi omaosalust rakendamata. Rahalist hüvitist saavad praegu pensionärid ja töövõimetud aastas 19,18 eurot. Rasedate ja alla aastase lapsega emade hüvitis on 28,77 eurot. Mõlemad summad tegelikku ravi ei kata. Proteese hüvitab haigekassa 255,65 euro ulatuses kolme aasta jooksul.

Kõiki neid hüvitisi tuleb taotleda avalduse alusel, ise see summa enne tasuda ning hiljem kannab haigekassa ülaltoodud napid summad inimeste arvetele tagasi.

Praegu ei tasu riik täiskasvanud kindlustatud isikute hambaravi eest sentigi.

Mis muutub järgmisel aastal?

Oluliseks erinevuseks on see, et tulevikus ei pea inimesed enam hüvitisi ise taotlema, kogu arveldus käib haigekassa ja arstide vahel.

Midagi ei muutu alla 19-aastaste kindlustatud isikute hambaravis ja ravikindlustatud täiskasvanute vältimatus abis ehk senised hüved lastele ja vältimatus abis ei kao, ühtlasi ei rakendu neile ka omaosalus.

Küll aga hakkab riik toetama isikuid, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetus- või vanaduspension. Samuti neid, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, ja üle 63-aastaseid haigekassakindlustusega isikuid. Nende inimeste hambaravihüvitise suuruseks saab 85 eurot aastas. Ehk haigekassa maksab kinni 85 protsenti nendest raviarvetest arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületaks esialgu 100 eurot aastas ja patsiendi omaosalus on 15 protsenti. Suuremate arvete korral jääb riigi toetatav summa ikka 85 eurot aastas ja omaosalus suureneb. Kui mõelda, et enne oli haigekassa osalus 19,18 eurot, siis tõus 85 eurole peaks kindlasti paljusid innustama arstile minema. Alles jääb ka hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale.

Rasedate, alla üheaastaste laste emade ja eriti suure ravivajadusega inimeste hambaravihüvitis suureneb seniselt 28,77 eurolt samuti 85 eurole aastas samal põhimõttel, et 100-eurosest raviarvest 15 protsenti ehk 15 eurot on omaosalus.

Täiskasvanute eest, kellel praegu toetust pole, hakkab haigekassa tasuma 30 eurot ehk 50 protsenti 60-eurosest raviarvest aastas. Ega see suurt osa kuludest, mis hambaarstil käies tulevad, ei kata, kuid veidi siiski.

Mis aga kõige tähtsam!

Uue hambaravihüvitise korraga hakkab riik viimaks ometi tasuma ka üldnarkoosis hambaravi eest juhul, kui see on täiskasvanule meditsiiniliselt näidustatud. Esmapilgul võib see muudatus tunduda vähetähtsana, kuid on hindamatu abi kõigile neile, kes kannatavad psüühika- ja käitumishäirete ning närvisüsteemihaiguste käes või kellel on raske füüsiline puue.

Lõpuks on võimalik traumaatiline protseduur või ulatuslik hambaravi läbi viia ühekorraga. Enamgi veel – kui praegu saavad sügava vaimupuudega inimesed üldanesteesiaga hambaravi vaid Tartus, siis nüüd on alanud läbirääkimised Tallinna haiglatega, et samasugust teenust hakataks uuel aastal pakkuma ka Põhja-Eestis.

Muidugi oleme realistid, need muudatused ei too veel kõigile Eesti inimestele säravvalget naeratust, kuid on kindlasti samm õiges ja olulises suunas. Ei maksa unustada sedagi, et kava kohaselt peaksid hambaravihüvitised hakkama aasta-aastalt suurenema.

Ning muidugi ärgitan ma kõiki lapsevanemaid oma võsukesi, aga miks mitte ka perearste, saatma oma nimistusse kuuluvaid alla 19-aastasi lapsi aktiivsemalt hambaarsti juurde, et täiskasvanueas oleks hammastest tingitud vaevusi minimaalselt.

Autor: HELMEN KÜTT, riigikogu liige (SDE)
Viimati muudetud: 18/08/2016 07:26:59