Foto: internet

Statistika järgi on kuritegevuse registreerimine enim kasvanud just Valgamaal, mis on kohutanud paljusid maakonna elanikke ning pannud neid esitama küsimusi: miks see küll ometi nii on ning vahest on tegu eksitusega? Justiitsministeerium selgitab kurba statistikat.

Eelmise nädala LõunaLehes avaldasime veeru-uudise sellest, et justiitsministeeriumi koostatud kuritegevuse baromeetri järgi langes kuritegevus Eestis aasta esimeses pooles kaheksa protsenti. Maakondadest vähenes registreeritud kuritegude arv enim Tartumaal (26 protsenti). Kuritegude registreerimine on kasvanud aga enim Valgamaal – 20 protsenti. Võrumaal suurenes üks protsent ja Põlvamaal vähenes kaheksa protsenti.

Kui eelmise aasta kuue kuu jooksul pandi Valgamaal toime 284, siis tänavu sama ajaga 341 kuritegu.

See, et statistika järgi kasvas kuritegude registreerimine kõige rohkem just Valgamaal, üllatas paljusid maakonna elanikke. „See ei saa nii olla,” helistas murelik valgalane toimetusse ja kahtles, kas statistikat saab ikka usaldada. „Meil on tublid politseinikud, nad teevad head tööd – meie maakond ei ole mingi kuritegevuse kants.”

Üks teine murelik lehelugeja pakkus välja, et võib-olla on asi selles, et inimesed on hakanud rohkem politseid usaldama ning nüüd antakse teada ka nendest vägitegudest, millesarnaste peale varem ei hakatud politseisse helistama.

Justiitsministeeriumi kõneisik Maria-Elisa Tuulik ütles Valgamaa kurva statistika kohta selgituseks, et registreeritud kuritegude üldarvu kasv on tingitud eeskätt kehalise väärkohtlemise juhtumite ja avaliku korra raskete rikkumiste registreerimise kasvust. Langus ilmnes varavastaste kuritegude arvus.

„Kuritegude üldarvu muutumise põhjal ei tasu teha järeldusi kuritegevuse taseme tegelikust muutumisest,” märkis Tuulik. Näiteks võivad poolaasta kui suhteliselt lühikese perioodi andmeid märgatavalt mõjutada üksikud kriminaalasjad, kus ühekorraga võidakse avastada ja arvele võtta hulk sarnaseid kuritegusid, mis võivad olla toime pandud ka eelmistel aastatel. „Samuti on tegemist siiski suhteliselt väikeste arvudega,” lisas ta.

Vaadates täpsemalt üle Valgamaa vägivallajuhtumid, andis ministeeriumi esindaja teada, et rohkem on perevägivalda, kuid kõige enam siiski olmetülisid üksteist tundvate vahel: ühine alkoholitarbimine, varasemate konfliktide lahendamine jms.

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 21/07/2016 08:03:52