Künnivõistlusel vuras põllule ka poole sajandi vanune masin

Enn Raudsep kündis nõukogudeaegse, 1960. aastatest pärineva DT-20ga, mis tõmbas liialdamata kõikide tähelepanu. Foto: Heino Laiapea

Eelmisel nädalal peeti Võrumaal maakonna taluliidu eestvõttel järjekordne künnivõistlus, kus suhteliselt savisel pinnal panid oma oskused proovile kuus kohalikku kündjat ja külaline Eestimaa teisest otsast.

Künnivõistlus käis Väikemetsa talu maadel Sõmerpalu vallas. Seekordsel võistlusel oli varasematega võrreldes napimalt kündjaid, kuigi varem oli lubanuid rohkem. Vennad Mart ja Enn Raudsep, kes töötavad Väikemetsa talus, vanim võistleja ja Tuti talu peremees Ilmar Käär Sõmerpalust, Kaimar Aasa ja Sven Räim Võru vallast, Egeri Lagovits Sõmerpalu vallast ning Priit Puuorg Raplamaalt.

Väikemetsa talu peremees Taavi Serv oli võistlejate tarvis eraldanud kaks hektarit maad, millest osa savisem, teine osa kergem ehk liivasavine pinnas. „Kellel on loosiga õnne, saab kergema, kellel mitte, sellele jääb savisem pinnas künda,” märkis Serv.

Saja meetri pikkune künniplats oli loomulikult kiilukujuline, ühest otsast 24, teisest 16 meetrit lai. Kohtunikud andsid selle kündmiseks aega kolm tundi ja soovitasid seda nii jaotada, et lõpuvao juures ei tuleks kiirustada, ning panid meestele südamele, et nad ühesuguse sügavusega künnaksid. Veel toonitasid hindajad, et avavagu peab ikka sirge saama, sest see mõjutab ka lõpuvagu.

Võrus elav Mart Raudsep oli enne eelmise nädala reedest võistluskündi osalenud seitsmel võistlusel ja kõigil neist jõudnud esikolmikusse, pooled võitnud. Ta tunnistas, et võistluste eel on tal alati väike ärevustunne, sest kõik kündjad tulevad ju võitma.

Ainus tavaadraga kündja oli Mardi vend Enn Raudsep. Noor mees tõmbas tähelepanu veel sellega, et ta kündis nõukogudeaegse, 1960. aastatest pärineva DT-20ga. „Vana masinaga kündmine teeb võistluse põnevamaks ja ka nooremad näevad, milliste masinatega nõukogude ajal töötati. Kodus künnan sellega aiamaad, Väikemetsa talu maadel töötan Valtraga,” selgitas Raudsep.

Teised kündsid pöördadraga, Raplamaa mees Priit Puuorg Eesti tuntud künnimeistri Kaspar Järvala kes ka ise oli kohal – võistlusadraga.

Kündmise ajal ütles Eesti mullune noorte künnimeister Pille-Riin Reinaus, et kõik kündjad võivad julgelt osaleda Eesti meistrivõitluste avatud klassis, sest nad künnavad hästi. Reinaus ise jäi sellelt võistluselt kõrvale viga saanud käe tõttu.

 

Kui on eestvedajad, on ka võistlused

Kui savine pind lõpuks ümber keeratud, ütles Mart Raudsep, et ei jäänud vao otstega rahule ja paaris kohas oli ka heinakõrsi väljas. „Künni üks eesmärke on, et umbrohi ei saa paksu mullakihi alt ruttu läbi tulla ja künniga luuakse tingimused seemne mahakülvamiseks,” lausus ta. Rahulolev naeratus tuli mehe näole peale seda, kui ta võitjaks kuulutati. Kui kõik läheb soovitud rada, sõidab Mart Raudsep sügisel Kehtnasse võistlema.

Sellise savise pinnase peal on raske ilusat kündi teha, eriti pika soolikaga otsi. Kõik võistlejad olid väga tublid,” kiitis peakohtunik Taavi Võsa. Võsa on Eesti taimekasvatuse instituudi agrotehnoloogia osakonna teadur.

Siinsed kündjad võivad kõik Kehtnasse Kaspar Järvala ja Eesti künniseltsi poolt sügisel korraldatavale künnivõistlusele minna,” märkis Võsa.

Veel kiitis peakohtunik Võrumaa taluliidu juhte, juhatuse esimeest Ivar Rosenbergi ja tegevjuhti Marika Parve, sest tänu neile on Võru ainus maakond Eestis, kus peetakse piirkondlikke künnivõistlusi ja seda järjepidevalt juba 18 aastat. „Kui on eestvedajad, toimuvad ka võistlused,” lisas Võsa.

Kõik võistlejad said auhinnaks igapäevaelus vajalikud asjad – töökombinesoonidest saunalinadeni. Võistlustel oli kuraditosin sponsorit, kellest enamik toetas millegagi kündjaid, teised aitasid päeva kordaminekule kaasa, lausus Parv. Seekordne päev oli kaheosaline, kus esimesel poolel jagati kõigile künnitarkusi.

 

Ader hävitab umbrohtu mahedalt

Vaid üksikud küsitletud ütlesid, et põhitõed on neile ammu teada, enamikul oli, mida kõrva taha panna.

Olen siiani peamiselt müügimeestele seletanud, et atra ei asenda miski ja et ader ei talla maad ära ega hävita vihmausse, sest ta keerab ju suure viilu ümber. Adraga kündmine tähendab ka umbrohu mahedat hävitamist,” ütles Taavi Serv, kes sai oma seisukohtadele kinnitust.

OÜ Saka Talu peremees Andres Sakk Lasva vallast pani kõrva taha adraterade kitsuse. „Varemgi on räägitud, et tuleks kitsamaid adraterasid kasutada, siis ei teki künni alla vett mitteläbilaskvat kihti ehk tihest,” selgitas ta ja lisas, et sai teisigi igapäevatöös vajalikke nüansse teada. Sakk pidas oluliseks ka päeva praktilise poole ehk künni oma silmaga nägemist.

Seekordsetelt võistlustelt jäi ootamatult ja tõsistel põhjustel eemale kaks võistlejat.

Künnipäeval käis enam kui 150 huvilist.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 21/07/2016 07:27:02