Just selline näeb välja Laitila vanadekodu õdus rõdu. Foto: Elina Allas

Võru sõpruslinn Laitila Soomes kutsub igal aastal juunis Võrust oma aasta suursündmuse Munamarkkinate ajaks Võrust külalisi. Seekord tutvustasid sõpruslinna juhid võrokestele sotsiaalsüsteemi.

Laitila linnas elab veidi üle 8500 elaniku. Erinevatel andmetel elab seal ka 200–300 eestlast ning 150–200 pagulast. Eestlasi on linnapildis märgata ja eriti küll kuulda palju rohkem kui tumedama nahavärviga inimesi.

60 protsenti linna eelarvest kulub sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile – see teeb ligi 31,8 miljonit eurot. Kõige rohkem raha sellest ehk üle 11 miljoni kulub õendus- ja raviteenuste peale. Aga ka näiteks lastega peredele pakutavate psühholoogiliste teenuste peale kulutatakse üle miljoni euro aastas. Olgu lisatud, et mitmeid teenuseid pakutakse koostöös ümberkaudsete omavalitsustega.

Linnas on 130 lastekaitseklienti ja 60 sotsiaalhoolekandeklienti. Nende arv suureneb iga aastaga. Toimetulekutoetus on 400 eurot kuus, kuid neil, kes riigile on makse maksnud, on võimalik saada veel mitmesuguseid toetusi sõltuvalt abivajadusest.

Samas aga on Laitilas tööpuudus väike. Töötuid on vaid kuus protsenti tööealisest elanikkonnast ja see on väikseim maakonnas, Vakka-Suomi alampiirkonnas. Samal ajal on töökohti pakkuda 102,6 protsendile linna elanikest, mistõttu töötegijaid sõidab Laitilasse kohale kaugemaltki.

Ringkäigul Laitila sotsiaalteenuste paikadesse jäi mulje, et rahul on nii kliendid kui ka töötajad.

Tervisekeskus pakub laia valikut teenuseid

Laitila tervisekeskusesse on paigutatud hulk teenusliike: selles majas asub vanadekodu, töötavad arstid ja hambaarstid, samuti töötervishoiuosakond, füsioteraapia, töötute tervishoiuosakond ning haiglalaadne põetusosakond.

Viimane neist meenutab haiglat koos palatitega, kuhu tulevad kliendid näiteks pärast operatsiooni, kopsupõletikku läbi põdema, tilgutite all olema või paraku ka viimases staadiumis vähiga. Osakonnas töötab üks arst, neli põetajat ja üks meditsiiniõde. Kohti jagub 20 patsiendile. Patsientidel on võimalus jääda osakonda näiteks üks päev kauemaks, kui nad seda soovivad, kuigi arsti arvates võiksid juba koju minna.

Põetusosakonnas kohtab jutukat eestlannat Tiinat, kes on pärit Tapalt, elanud mitu aastat Soomes ning nüüd on viis nädalat harjutanud põetajaametit, mida ta samal ajal Soomes ka õpib. Õppima pääses ta Soome n-ö töötukassa ehk töö- ja ettevõtlusbüroo (TE-büroo) kaudu. Ta on nii eluga Soomes kui ka põetajatööga väga rahul. Vahetus kestab kaheksa tundi.

Olgu lisatud, et töötud saavad KELA (Kansaneläkelaitos ehk rahvapensioniamet) kaudu nii töötu põhipäevaraha, tööturutoetust kui ka kuluhüvitist, aga seda ainult juhul, kui nad otsivad tööd. Päevaraha võib olla nii varasema palga põhine kui ka mitte, viimasel juhul on päevaraha suurus 32,80 eurot päevas viie tööpäeva kohta nädalas.

Palgapõhist päevaraha on võimalik saada aga näiteks siis, kui varem on töötatud organisatsioonis, mis kuulub ametiliitu. Ametiliitudel on sageli oma töötukassa. Tööturutoetust makstakse neile, kes töötu abiraha saama ei kvalifitseeru. Süsteem on keeruline ja sõltub paljudest asjaoludest, kuid põhireegel on see, et mida rohkem on töötatud, seda suuremat abi on hätta jäämise korral võimalik saada.

Vanadekodus on igal kliendil oma tuba

Laitila vanadekodu-hooldekodu tutvustab rõõmsa olemisega noor meessoost meditsiiniõde Jani Silvasti, kes on teinud seda tööd viis aastat. Ta räägib, et neil on praegu 19 klienti, kellest vanim on 95-aastane. Päeval on tööl kolm õde, öösel üks. Kaks töötajat on pärit Eestist. Korra nädalas käib kliente üle vaatamas arst. Igal kliendil on oma tuba, vaid ühed kunded elavad omal soovil kaheses toas.

Sellises vanade- ja hooldekodus saab elada igaüks sõltumata oma pensioni suurusest. Eestlased teevad tähelepaneku, et ruumides pole Eesti hooldekodudele omast spetsiifilist lõhna.

„Püüame hoida klientide elukvaliteeti nii hästi kui võimalik,” lausus Jani Silvasti. Samas majas on peale n-ö perearstide ametis viis hambaarsti, kuus hambaarstiabilist ja kaks suuhügienisti. Alaealised ja töötud kutsutakse iga kahe aasta tagant hammaste kontrolli. Samuti kutsutakse hambaid kontrollima rasedaid naisi ja ka tulevaste laste isasid.

Tööinimeste tervis kontrolli all

Töötervishoiuosakondki samas majas on muljetavaldav. Tööfüsioterapeudi Kirsi Yli-Karro sõnul aitavad tööinimestel tervisega järje peale saada kolm arsti, üks psühholoog ja kaks füsioterapeuti. Osakonnas tehakse nii mitmesuguseid teste kui ka harjutusi ning nõustatakse inimesi, kuidas nad saaksid tööd teha nii, et oma tervisele liiga ei teeks.

Vanuritele ja pensionäridele aitab vajaminevad teenused leida Laitila eakate nõukogu. Selleks, et õigeid teenuseid pakkuda ja probleemidele lahendus leida, selgitatakse kõigepealt välja igaühe vajadused.

Üha enam eakaid eelistab elada oma kodus nii kaua kui võimalik, sest omavalitsusest pakutakse neile koduhoiu tugiteenust, mille hulka võib kuuluda nii abi söögivalmistamisel, riietehooldus, poeskäik, pesemine kui ka turvatelefoniteenus. Abi on võimalik saada neilgi, kes jäävad ise hätta omastehooldusega – selgi juhul on võimalik koju leida abiline eakat esivanemat hooldama.

Puuetega inimeste moodne töökeskus

Laitilas saavad rakendust ka puudega inimesed, kes käivad n-ö päevakeskuses mitmesuguseid töid tegemas: osa pakib näiteks kirjaümbrikuid või kaarte jaokaupa kottidesse, osa koob vaipu, meisterdab ehteid, puukaste jms. Hoones on ka õppeköök.

Keskuse juhataja Anita Keskitalo sõnul on puuetega inimeste teenuskeskus PALKE tegutsenud 40 aastat, kuid praegune moodne ja valgusrikas keskusehoone sai valmis kolm aastat tagasi. Majas on neli osakonda ning igaühes neist käib päevahoius ja tööd tegemas 10–15 intellektipuudega inimest. Iga kümne inimese kohta on üks abistaja.

Tööpäev lõpeb neil kell 14, misjärel viib korraldatud ühissõiduk nad koju. Koduks on neil kas oma kodu või toetatud eluase. Lisaks töötegemisele saavad nad keskuses süüa ning füsioteraapiateenust. Oma töö eest teenivad nad taskuraha ning see summa ei sõltu sellest, kui tulemuslik on nende töö.

See, et Soomes nii rohkelt kõikvõimalikke teenuseid pakutakse, tähendab ühtlasi seda, et on palju töölisi, kes maksavad riigile makse. Näiteks selleks, et Soome minev eestlane hakkaks saama toetusi, peab ta olema neli kuud Soomes täiskohaga tööd teinud ja makse maksnud.

Kahe-kolme aasta pärast peaks plaanide kohaselt Soomes sotsiaalteenuste seadus muutuma.

Pärast seda hakkab pakkuma sotsiaalseid eriteenuseid maakond ning klient peab pöörduma SOTE-keskusse (sotsiaal- ja tervishoiukeskus), kus pakutakse talle kogu vajaminev sotsiaalteenuste pakett.

Laitilalased ise ei pea uut süsteemi heaks, sest arvavad, et sellega tahab riik eelkõige raha kokku hoida. Mis aga juhtuma hakkab, ei tea praegu veel keegi.

„Praegu pole kindel, kuidas tuleb klient tulevikus teenuseid saama,” sõnas Laitila linnavalitsuse sotsiaal- ja tervisejuhataja Marika Polso.

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 30/06/2016 08:06:24