Allikas: maa-amet

Keskkonnaamet algatas keskkonnamõjude hindamise dolokivikarjääride rajamiseks Võrumaale Mõniste valda.

Kaevandamislubasid taotletakse seni suuremast inimmõjust puutumata alale Eestimaa lõunanurgas Karisöödi külas. Mõju hindamine peab andma vastuse, kas ja kuidas dolokivi kaevandamine neis karjäärides on võimalik.

Keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Kalle sõnul on Keskkonnaameti soov kõiki teavitada ja kaasata juba menetluse alguses. „Tegemist on suure kaevandusalaga ja piirkond on tundlik, seega ootame väga, et lisaks erialaekspertidele räägiksid kaasa ka kõik huvilised. Vahetult teavitame veel maaomanikke, aga oma ettepaneku või vastuväite võib esitada iga loodushuviline,” kinnitas Kalle. 

Kuna mõju on piiriülene, kaasatakse keskkonnamõju hindamisse ka Läti.

Naha kaevandamisloa taotluse esitas AS Kiirkandur ning Kalkahju kaevandamisloa taotluse Aigren Kaevandus OÜ. Kaevandatud dolokivist valmistatud killustikku soovitakse kasutada ehituses ja teedeehituses.

Naha dolokivikarjääris taotletakse kaevandamiseks luba 23,5 hektarile. Ümber karjääri on planeeritud ka teenindusmaa ning ühtekokku on ala suurus 37,7 hektarit. Kalkahju dolokivikarjääri planeeritakse 77,6 hektarile ning koos teenindusmaaga on karjääri suuruseks 101,9 hektarit. Mõlemat luba taotletakse 25 aastaks ning keskmiselt planeeritakse Naha karjääris aasta jooksul kaevandada 70 000 ja Kalkahju karjääris 160 000 kuupmeetrit dolokivi.

Mõlema karjääri dolokivi lasund ning enamik katendist jääb põhjaveetasemest allapoole, seetõttu planeeritakse mõlemast karjäärist vett hakata välja pumpama ning vesi on kavas juhtida Peetri jõkke. Peetri jõgi kuulub Natura 2000 loodusalade hulka.

Keskkonnaameti maavarade spetsialisti Reet Nemliheri sõnul on järgmiseks sammuks keskkonnamõju hindamise programmi koostamine, kus lepitakse kokku, milliseid küsimusi käsitletakse ja millises mahus mõju hinnatakse. Ajaliselt jääb programmi koostamine ja avalikustamine hilissügisesse, seega on kõigil piisavalt aega taotlusega tutvuda ja küsimused ette valmistada. 

Järgneb mõjude hindamine, mille esmased tulemused võivad selguda järgmisel aastal. Kui ekspertide töö tulemusel selgub, et tegevus ei ole võimalik, lõpetatakse kaevandamisloa taotluse menetlemine ning lubasid ei väljastata. Kui mõju hindamine peab taotletavat võimalikuks, jätkatakse kaevandamislubade menetlemisega ning koostatakse loa eelnõud, milles on arvestatud keskkonnamõju hindamise tulemusi. 

„Kindlasti võib öelda, et juhul kui luba antakse, kaasneb sellega mahukas keskkonnanõuete pakett,“ kinnitas Nemliher.

Luba saab anda ainult kohaliku omavalitsuse nõusolekul.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 04/09/2013 08:50:03