Lahinglaskmised Kuperjanovi pataljonis. Foto: mil.ee

Kaitseminister Hanno Pevkuril olid läinud nädalal käed pangaülekannete kinnitamisega tööd täis: muu hulgas maksti tulevast, laiendatud Nursipalu harjutusväljakut ümbritsevatele omavalitsustele 10 miljonit eurot valuraha, seda küll ühekordse toetuse nime all. Lisaks sai hulk harjutusväljade piirkondades tegutsevaid omavalitsusi kamba peale 1,35 miljonit häiringutasu. Mida on aga Võru linnal ja vallal, Rõuge ja Antsla vallal plaanis nende miljonitega rahva heaks ära teha?

Kaitseministeerium maksis läinud nädala kolmapäeval välja 2023. aasta eest häiringutasud 1,35 miljoni euro ulatuses 16 kohalikule omavalitsusele. „Häiringutasu on aegade suurim ja soovime sellega leevendada harjutusväljade mõju elukeskkonnale,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur, kelle sõnul ei ole mõistetavalt võimalik rahaga katta kõiki harjutusväljadega kaasnevaid mõjusid, ent see on oluline abi omavalitsustele, tegemaks kogukondadele vajalikke investeeringuid.

Senisest enam arvestatakse ministeeriumi teatel sellega, kui palju inimesi elab harjutusväljade mõjupiirkonnas ja kui kaugele mõjud ulatuvad. Toetuse eesmärk on aidata omavalitsustel teha investeeringuid ja parandada kohalikku elukeskkonda. „Milleks raha kõige enam vaja on, seda teavad kohalikud omavalitsused – olgu selleks kergliiklustee, koolimaja küttesüsteemi uuendamine või midagi muud,“ sõnas Pevkur.

2019. aastast on üheksale kohalikule omavalitsusele makstud toetust heade kavatsuste leppe kohaselt. Uued kompensatsioonimeetmed omavalitsustele kinnitas valitsus ülemöödunud nädala neljapäeval. Häiringutasu suurenes 1,35 miljoni euroni ning lisaks laienes ka seda saavate omavalitsuste ring üheksalt 16-le.

Häiringutasu maksti 16 kohalikule omavalitsusele: Alutaguse vald, Anija vald, Antsla vald, Kadrina vald, Kiili vald, Kuusalu vald, Lääne-Harju vald, Narva-Jõesuu linn, Pärnu linn, Rõuge vald, Saarde vald, Saku vald, Tapa vald, Toila vald, Võru linn ja Võru vald.

Lisaks maksis kaitseministeerium reedel välja Nursipalu harjutusväljadega otseselt seotud omavalitsustele 10 miljoni euro suuruse ühekordse lisatoetuse. „Lubasime lisatoetust Nursipalu harjutusväljaga otseselt seotud omavalitsustele ja selle lubaduse oleme ka täitnud,“ sõnas kaitseminister Pevkur, kelle sõnul on ühekordse toetuse mõte eelkõige see, et piirkonnad saaksid investeerida elukvaliteeti, mis kompenseeriks harjutusvälja mõju.

Sisulisi piiranguid riik omavalitsustele raha kasutamiseks ei sea. „Kohalikud omavalitsused teavad ise kõige paremini, kuidas seda raha kasutada ja mida kohalikud kõige enam vajavad,“ sõnas Pevkur.

10 miljoni euro suurune toetus on mõeldud ühekordse meetmena neljale laiendamisega seotud kohalikule omavalitsusele elukvaliteedi parandamiseks. Toetusest läks kolm miljonit eurot Võru vallale, kaks miljonit Antsla vallale, kaks miljonit Rõuge vallale ja kolm miljonit eurot Võru linnale. Toetuse kasutamise perioodiks on 2023‒2024, kuid vajadusel on toetuse saajal võimalik taotleda kasutamise pikendamist.

Lasteaiad, koolid ja teed
Võru linnapea Kalvi Kõva ütles LõunaLehele, et ühekordne investeeringutoetus kolm miljonit eurot on plaanis suunata lasteaia Punamütsike uue energiasäästliku hoone ehitamiseks.

„Olen seda ideed arutanud volikogus ja samuti tutvustanud avalikel kohtumistel linna erinevate piirkondade elanikele. See plaan on positiivselt vastu võetud. Lasteaia eeldatav kogumaksumus on ca 7,8 miljonit eurot,” sõnas linnapea.

Häiringutasu 2023. aasta eest sai Võru linn 127 426 eurot.

„Arutelul on, et suuname vahendid kalmistul asuva vabadussamba rekonstrueerimisse ning linnakodanike soove arvestades tänavate ja teede korrashoidu,” kommenteeris linnapea Kõva selle raha arvatavat kasutamist.

Võru vallavanem Kalmer Puusepp ütles, et vald kasutab saadud toetusest 2,5 miljonit Sõmerpalu lasteaia ehituseks ja 500 000 on planeeritud häiringualasse jäävate kruusateede kõvakattega katmiseks.

Juba on kritiseeritud, et esmajoones peaks toetusrahaga seotud tegevused olema suunatud sinna, kus Nursipalus toimuv kõige rohkem inimeste eluolu häirib. Kuidas kommenteerite?

„Olen igati päri arvamusega, et toetus peab jõudma just nende inimesteni, kelle elu saab Nursipalu harjutusvälja tegevustest kõige rohkem häiritud,” nentis Puusepp. „Eraldatud kolm miljonit ja häiringutasu on mõeldud eeskätt avalike teenuste ja avaliku ruumi parendamiseks. Seega suunab Võru vald esmalt need rahad lasteaia ehituseks ja häiringualas paiknevate valla ja erateede kõvakatte alla viimiseks.”

„Kuidas hakkame kasutama iga-aastast häiringutasu, seda vald veel otsustanud ei ole. Üks variant on seda kasutada häiringualas paiknevate majapidamiste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide või tee parendamiseks läbi hajaasustuse programmi omaosaluse katmisega,” lisas Puusepp siinkohal lootustandvalt.

Antsla vallavanem Avo Kirsbaum ütles esmalt, et Nursipalu müra levib soodsate ilmaoludega kuni 25 kilomeetrit, see tähendab, et mingil määral on harjutusväljaku laienemisest mõjutatud terve Võrumaa.

„Ühekordset investeeringutoetust sai Antsla vald kaks miljonit eurot. Suures osas on plaanis see suunata Antsla gümnaasiumi A- ja B-korpuse rekonstrueerimiseks. Ehitustööd lähevad maksma 3 944 619 eurot. Vahendeid koolihoone rekonstrueerimiseks on aastaid otsitud,” rõõmustas vallavanem riigilt tulnud rahasüsti üle.

Gümnaasiumihoone rekonstrueerimiseks on tema sõnul saadud toetust kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmise meetmest 594 000 eurot. Töid alustati käesoleva aasta juulis ning need peavad olema lõpetatud hiljemalt 30. juuniks 2024.

„Kaalume ka mõjualas olevate suurema koormusega kohalike teede rekonstrueerimist,” lisas Kirsbaum.

Häiringutasu maksti Antsla vallale käesoleval aastal 32 503 eurot.

„Selle summa osas veel lahendused puuduvad ning arutelusid pole toimunud,” sõnas Antsla vallavanem. „Ühe võimalusena näen rakendada kaasava eelarve metoodikat Nursipalu harjutusväljaku mõjualas. Kogutakse kokku ideed, mida võiks mõjualas korda saata, ning mõjutatud isikud saavad hääletada, missugune idee ellu viia. Olgu selleks siis mõni teelõik, rahvamaja katus või laste mänguväljak.”

„Väga konkreetseid plaane pole veel paika pandud, küll aga on läbi räägitud mõned printsiibid,” sõnas Rõuge vallavanem Britt Vahter. „Oleme seisukohal, et kasutame Nursipalu ühekordset lisatoetust tegevusteks, mis toetavad riigi poolt vallale pandud põhikohustuste täitmist. Püüame toetust maksimaalselt võimendada, kasutades seda võimalusel omaosalusena ELi toetatud investeeringuprojektides. Projektide ja investeeringute valiku aluseks on valla arengudokumendid, sh lisaks valla arengukava tegevuskavale ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ning soojamajanduse arengukava. Kasutades toetust kaasfinantseeringuna suuremates projektides, saame teha investeeringud, mis aitavad tagada kvaliteetse teenuse, vähendada püsikulusid läbi energiatõhusate lahenduste ja luua eeldusi nutikaks kohanemiseks.”

Vahter täpsustas toetusrahaga seonduvat: laekunud kahe miljoni euroga kaasnes toetusleping, milles sätestatakse, et raha ei tohi kasutada „riigikaitselisest tegevusest tingitud otsese kahju ja sellest tulenevate nõuete hüvitamiseks füüsilistele ja juriidilistele isikutele”. Samas tuleb seda kasutada muu hulgas üldplaneeringuga seotud tegevusteks, mille muutmine on tingitud harjutusvälja laiendamisest.

„Aknaraha” on veel õhus
Kelle koju harjutusväljaku paugud kostavad, need on aastaid lootnud, et riik tuleb appi näiteks müra summutavate akende paigaldamisega. Nüüdki on kohalikud juba kritiseerinud, et näiteks kolmekordsete akende paigaldamiseks ei näi värsket toetusraha kasutatavat.

Võru linnapea Kõva tõi välja, et eluhoonete heli- ja vibratsioonihäiringu leevendamiseks on riigil töös toetus, mida hakatakse maksma otse elanikele. Täpsemad rakendamise tingimused on Kõva sõnul väljatöötamisel.

„„Akende vahetuse“ raha on riik lubanud ja selle jagamiseks ootame riigilt reegleid, kuidas seda teha,” nentis Võru vallavanem Puusepp. „Hetkel akende vahetuse raha jagamise reegleid ega raha vallale laekunud pole. Seega peavad akende vahetust vajavad ja muude mõjuhäiringutega majapidamised veel ootama.”

Ka Antsla vallavanem Kirsbaum sõnas, et nii-öelda akende fond või mürataluvuse kompensatsioonimeede on veel koostamisel ja esialgu on infot vähe.

„Ebaselge on: kes selle meetme välja kuulutab ja läbi viib? Kui suur on täpselt meetme maht? Missugused on meetme tingimused? Kes saavad taotleda? Missugune saab olema omafinantseeringu osa, kas 50% või midagi muud?” loetles vallavanem praegu vastuseta küsimusi.

„See meede (toetus harjutusvälja mõjualas elavatele inimestele oma kinnisvara müra- ja vibratsioonikindlaks muutmiseks) on veel lõpuni välja töötamata, kuid loodan väga, et sellesse kaasatakse ka omavalitsusi ja piiranguvööndisse jäävatele elanikele, kellele tekivad täiendavad kitsendused, on see toetus sajaprotsendiline või ainult sümboolse omaosalusega,” ütles Rõuge vallavanem Vahter.

Kaks miljonit viie tuhande hektari eest
„Harjutusväli jääb siia aastakümneteks, vaatame valda kui tervikut. Näeme seda nii, et ühekordne kahe miljoni eurone lisatoetus on vallale kompensatsiooniks selle eest, et ilma mõjusid hindamata ja kiirendatud korras tehakse ära harjutusala, mis hammustab Rõuge vallast ligi viie tuhande hektari suuruse tüki koos kodude, metsade ja viljaka põllumaaga,” ütles Rõuge vallavanem lõpetuseks kriitiliselt.

„Sinna ei saa enam keegi kolida, seal ettevõtlust arendada ega metsi majandada (vastupidi, riik sunnib inimesi ja ettevõtjaid sealt lahkuma). Vähem maad tähendab vähem elanikke, vähem makse ja väiksemat valla tulubaasi. Seeläbi väheneb meie võimekus pakkuda isegi baasteenuseid ning kannatab kogu vald,” nentis Britt Vahter.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 06/11/2023 08:22:41