Räpina valla Võõpsu aleviku elanikud ei ole rahul sellega, kuidas vallavalitsus nende ebakvaliteetse joogivee muret lahendab. Vallavalitsus teavitas õiguskantslerit, et asub reostusallikat välja selgitama, lisaks paigaldati asulasse veemahuti. Selle sisu suhtes on kohalikud aga juba kahtlevaks muutunud. Õiguskantsleri kantseleist on antud vallavalitsusele teada, et inimeste hirmutamine on lubamatu.

LõunaLeht kirjutas Võõpsu rahva veemurest viimati septembri lõpus loos „Õiguskantsler veehädas alevikurahvast: omavalitsus peab tagama inimestele puhta joogivee”. Lühidalt: 145 elanikuga Võõpsu alevikus avastati vähemalt ühest kaevust liigselt nitraati, mangaani ja soolebaktereid. Mõned kohalikud inimesed läksid üle poeveele ning küsisid vallast selle hüvitamiseks kompensatsiooni. Vald andis teada, et joodav vesi tuleb neil siiski oma rahakoti toel muretseda. Õiguskantsler leidis aga, et elanikele puhta joogivee tagamine on vallavalitsuse ülesanne – ja inimestele tuleks teada anda, kuidas seda on plaanis teha. Vallavalitsus on kohalike murest teadlik ning püüab lahendusi leida. Koostatud on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniprojekt, ent selle eeldatav 2,5 miljoni euro suurune maksumus käib ilmselt vallal üle jõu.

„Võõpsu alevikus on puhas joogivesi kättesaamatu mitmetele inimestele, see ei ole ühe perekonna probleem,” viitas õiguskantsler Ülle Madise ajakirjanduses ilmunud infole. „Seda tuleb kohalikul omavalitsusel mure lahendamisel arvestada. Samuti tuleb silmas pidada, et joogivees olev nitraat, kui selle sisaldus ületab joogiveele kehtestatud nõudeid, on tervisele ohtlik ning see ei kao veest näiteks keetmisel.”

„Räpina vald on astunud samme selgitamaks välja kaevuvee saastuse põhjused. Vald
on pöördunud keskkonnaameti poole, saamaks abi võimaliku saastuse põhjuse väljaselgitamiseks
Võõpsu alevikus. Probleemi põhjuste väljaselgitamise järgselt saab vald astuda edasisi samme
elanike varustamiseks puhta joogiveega,” andis Räpina abivallavanem Riho Luht õiguskantslerile teada päev enne vastamiseks seatud tähtaega.

13. oktoobril teatas vallavalitsus, et puhast joogivett on võimalik võtta Võõpsu kaupluse kõrval parklas olevast veemahutist ja kui kohalikud kahtlustavad, et nende kaevus olev vesi on saastunud, siis tuleks sellest käimasoleva töönädala jooksul teada anda.

Saastunud vee probleemi tõstatanud pereema teatas kohalikus grupis, et palub terviseametil kontrollida, kas tünnis vee hoiustamise tingimused vastavad nõuetele ja kust vesi pärineb. „Praegu lisandub iga päev reostunud kaevudega kinnistuid ja sulaselgelt soovitan kõigil oma kaevuvett kontrollida,” lisas ta.

Teine kohalik naisterahvas reageeris tünni paigaldamisele emotsionaalse postitusega, kus muu hulgas leidis, et veesaaga muutub juba kummaliseks, ja küsis, kes annaks oma soolepõletikus lapsele sellisest tünnist võetud vett. „Vald ei vasta meie kirjadele ja toredad inimesed on pöördunud õiguskantsleri jutule. Esimeses kirjas palus õiguskantsler, et vald annaks inimestele KOHE vett. Vald ignoreeris ja vastas, et nad ei anna vett enne, kui on selgunud saaste põhjus,” kirjeldas ta. „Saastet taheti hakata uurima MEIE krundilt ehk valla plaanid olid üpris selged. Mitte anda vett külale, vaid leida süüdlane. Meie ei kasuta kodus ei nitraate ega mangaani.”

Naine kirjeldas, et pärast uue kirja teelesaatmist „müristas” õiguskantsler taas: te peate inimestele tagama vee kohe, lisaks tegema kindlaks kaevude seisukorra.

„Meile pole öeldud, kust vesi pärineb. Meile pole öeldud, kas vesi on ohutu. Oma lapse tervist vaadates ei saa ma riskida suvalise tünniga kuskil poe taga,” iseloomustas ta lahendust.

Õiguskantsler: lubamatu on inimesi kaudselt survestada
Õiguskantsleri nõunik Evelin Lopman nimetas läinud nädalal Räpina vallavalitsuse selgitusele vastates, et õiguskantsleriga võttis vee teemal ühendust kohalik perekond A, ning selle peale ründas vallavalitsus perekonda B.

„Perekond, kelle kaevu lubas vald saata kontrollima keskkonnaametnikud, et tuvastada, kas kaevu kasutav perekond on äkki ise mõnd normi rikkunud, ei ole õiguskantsleri poole pöördunud. Teadaolevalt on tõesti suuri probleeme ka sellel perekonnal, kuna ka nende joogivesi ei ole mangaani- ja nitraadisisalduse tõttu joogikõlblik. Koostöö keskkonnaametiga reostuse põhjuse väljaselgitamisel on mõistlik ning seda tulebki eriteadmisi nõudvas valdkonnas teha, kuid lubamatu on inimesi riigiametiga hirmutada ja seeläbi kaudselt survestada neid olukorraga leppima,” kirjutas Lopman Räpina abivallavanemale.

„Kui vallale on teada, et Võõpsu alevikus on inimestel joogivee kättesaadavusega probleeme, siis tuleb vallal ka välja uurida probleemi ulatus ning selleks ei ole vaja ootama jääda iga perekonna pöördumist,” teatas õiguskantsleri esindaja. „Kuna kaevuveega on probleeme mitmel perekonnal, siis on probleemi ulatuse hindamiseks asjakohane teha vallal kaevuvee kvaliteedi osas laiem uuring ning hõlmata sinna piisaval hulgal piirkonna kaevusid.”

Lopman märkis, et „Räpina vald peab koheselt tagama inimestele puhta joogivee saamiseks võimalused”, näiteks looma avaliku veevõtukoha.

„Loomulikult tuleb ajutiste lahenduste kõrval tegelda küsimusega edasi, st tagada elanikele puhas joogivesi mõne püsilahenduse kaudu,” lisas õiguskantsleri esindaja. Ta soovis, et vallavalitsus annaks selle töönädala lõpuks oma sammudest aru.

Õiguskantsleri nõudmise peale veemahuti Võõpsu ilmselt paigaldatigi. Esmaspäeval kadus see poe juurest ära ning kohalikel inimestel tekkis kahtlus, et ehk leidis keskkonnaamet veest midagi sobimatut. Hiljem ilmus tünn siiski tagasi.

Abivallavanem: me pole kedagi ähvardanud

Abivallavanem Riho Luht, kuidas Räpina vallavalitsus lahendab Võõpsu aleviku rahva ebakvaliteetse joogivee probleemi? Mida seni tehtud, mis plaanis?
Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma territooriumil puhta joogivee kättesaadavuse. Selleks kohaliku omavalitsuse üksus: selgitab välja joogiveele juurdepääsuta ja piiratud juurdepääsuga isikud ning joogiveele juurdepääsu puudumise ja tõrgete põhjused, hindab joogiveele juurdepääsu parandamise võimalusi või teavitab alternatiivsetest joogivee saamise võimalustest, on selleks siis kas avalikesse kohtadesse väli- ja sisetingimustes avalikult kasutavate joogiveevõtukohtade rajamine, kui see on tehniliselt võimalik või midagi muud. Oleme koostanud eelprojekti „Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine“. Hetkel oleme kirjutamas projektitaotlust meetmesse „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“. Kuidas sellel projektil läheb, ei oska hetkel prognoosida.

Ühe kohaliku pere väitel on vallavalitsus ähvardanud neid keskkonnaametnikuga, andes mõista, et reostus on nende enda süü. Kuidas kommenteerite?
Kindlasti ei ole vallavalitsus kedagi ähvardanud. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks muuhulgas on välja selgitada joogiveele juurdepääsu puudumise ja tõrgete põhjused. Põhjuste kindlakstegemiseks kõige esmane toiming on paikvaatlus ning saadud info alusel saab planeerida järgnevaid toiminguid.

Vald tõi hiljuti Võõpsusse veemahuti, äsja see kadus ära ja ilmus tagasi. Kus see vahepeal käis?
Jah, vastab tõele – kuna mahutit on vaja puhastada ja desinfitseerida ning uuesti täita, siis me tegelesimegi nende protseduuridega.

Kohalikud muretsevad, et mahuti vesi ei pruugi olla kvaliteetne – kust see pärit on ja kas seda on kuidagi testitud?
Mahuti sobib terviseameti hinnangul vee ajutiseks jagamiseks, vesi on pärit Räpina linna veetrassist ja vastab joogiveele kehtestatud nõuetele. Joogivee testid tehakse vastavalt plaanile ja viimane test on joogiveest tehtud 25. septembril. Oleme kohtunud ka terviseametiga ja käitume nende juhiste järgi.

Küsis VIDRIK VÕSOBERG

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 19/10/2023 09:04:47