Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks tõusis septembris 1% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 2210 €/m². Augustis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 2184 eurot ruutmeetri kohta.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et oodatult sügis turule olulist elavnemist kaasa ei too. „September, oktoober ja november tulevad kõik üsna sarnased kuud, ilma suurema tehinguaktiivsuse kasvu või languseta,“ prognoosis ta.

„Inimestel on vaja aru saada, kui kaua üleüldine hinnatõus jätkub, kuidas käitub Euribor ning kui turvaline on praeguses majandusolukorras kinnisvara soetada. Sellest aru saamine võtab aga veidi aega ning võimaldab teha tarku otsuseid. Turu edasist külmumist me aga praegu teadaoleva info baasil samuti ette ei näe, tuleb üsna igav ja stabiilselt uimane sügistalvine periood,“ lisas Sooman.

Kui augustis tehti indeksilinnades kokku 1284 korteriomandi tehingut, siis septembris oli tehingute arv 1182. Võrdluseks – 2022. aasta septembris tehti indeksilinnades 1256 korteriomandi tehingut.

Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 254 protsendi võrra kõrgemal, võrreldes ajaloo kõrgeima punktiga 2022. aasta detsembris on indeks aga 11% võrra madalam.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 20 aastase ajaloo.

Kinnisvaraturism on läbi, alles on jäänud pärisostjad
Aastaid on inimesed lõbustanud ennast sellega, et tutvutakse erinevate kinnisvaraobjektidega ilma igasuguse plaanita neid osta. Praeguse majandusolukorratõttu hoitakse ennast aga viisakalt eemale, sest unistamise aeg on hetkel läbi.

„Inimesi, kes käivad müügis olevaid objekte vaid uudishimust külastamas, nimetatakse sektorisiseselt hellitlevalt kinnisvaraturistideks,“ ütles Pindi Kinnisvara põhja ja ida regiooni juht Kristen Oliver Rattasepp.

„Viimase aasta jooksul on kinnisvaraturistide hulk pidevalt vähenenud ja praeguseks on nende arv muutunud pea olematuks. Vahel satub ikka naaber naabri korterit vaatama, aga kui uudishimu üldse kuidagi põhjendatuks saab pidada, siis see on vähemalt mingisugusegi põhjendusega. Sellist asja, et objekti käib külastamas 20 inimest, kuid tegelikke ostuhuvilisi on kaks või kolm, aga enam ei kohta,“ rääkis Rattasepp.

„Ühelt poolt näib, nagu maaklerite ja ka varaomanike elu oleks lihtsamaks läinud, aga tegelikult on terve müümisprotsess oluliselt muutunud. Praeguses turufaasis on küll iga teine või kolmas huviline juba ostja, sest turistid hoiavad viisakalt endale üle jõu käivate varade uudistamisest eemale. Kuna aga pakkumisi on palju ja nõudlus üsna madal, siis nende mõne inimese kohale meelitamiseks tuleb omakorda oluliselt rohkem tööd teha – alates pilkupüüdvamate fotode ja objektitutvustuste loomisest ja lõpetades laiema turunduskanalite valikuga. Ning kui ostja lõpuks sõelale jääb, tuleb tema eest väga palju asju ära teha kuni parima laenupakkumise organiseerimiseni välja,“ selgitas ta.

Viis põhjust, mis kinnisvara väärtust alandavad
Eluruumide väärtust enim langetavad asjaolud jagunevad varast endast tulenevateks ja ümbrusest tulenevateks. Kuna ümbrusest tulenevaid tegureid on raskem mõjutada, keskendume asjaoludele, mis võivad vara väärtust vähendada, märgib kinnisvarafirma juhatuse liige ja hindamisvaldkonna juht Andres Teder.

Lahendamata ehitusdokumentatsioon
„Kuna turg on muutunud väheaktiivsemaks, on hetkel parim aeg tegelda vara ehitusdokumentatsiooni korrastamisega, sealhulgas tasub jälgida, kas kõik ümberehitused on nõuetekohaselt vormistatud ja kasutusload/teatised taotletud. Tasub tähele panna, et suurenenud pakkumise ehk suurema valiku puhul pööratakse ehitusdokumentatsioonile rohkem tähelepanu,“ soovitas Teder.

Lahendamata juurdepääs või puuduvad tehnovõrgud
„Kehtib sama mis ehitusdokumentatsiooni põhjal, lisaks peaks praeguses majandusolukorras tehnovõrkude võimalikule elamumaale rajamine olema ajaliselt lihtsam ja ehitushindade mõningase languse tõttu ehk ka veidi odavam,“ märkis Teder.

Energiasääst ehk küttesüsteemid
„On paras aeg vaadata üle olemasolev küttesüsteem. Kuigi energialiikide hinnad on praeguses heitlikus majanduskeskkonnas liikunud üles-alla, siis on selge, et elektri otseküte on siiski kalleim kütteliik. Kõik võimalused energiasäästuks, sealhulgas päiksepaneelid, on hetkel väga soositud. Sama puudutab hoonete enda võimalikku soojustamist. Kindlasti toob energiasäästlikum hoone kaasa vara väärtuse tõusu, aga veel rohkem tasuks mõelda sellele, milliste tööde teostamine väldiks vara väärtuse langust,” selgitas Teder.

Heakorrastamata maatükk
„Niidetud muru ning hooldatud ja lõigatud viljapuud jätavad alati varast positiivse mulje ja tihti võib ka ainult mõne uue hekitaime lisamine üldpilti muuta. Vastupidiselt – hooldamata maatükk mõjub alati vara väärtusele negatiivselt ja nagu märgitud, on suurema valiku tingimustes ka mõju suurem. Heakord ei mõjuta märkimisväärselt küll eksperthinnangus määratavat turuväärtust, ent mõjutab oluliselt objekti likviidsust ja suurendab võimaliku lisatulu saamist, sest ilusa asja eest ollakse valmis rohkem maksma,“ ütles Teder.

Kinnisvara üldmulje
„Lisaks tavapärasele seisukorra hinnangule tasub pöörata tähelepanu vara üldmuljele. Koristamata või mööbli ja muude esemetega täiskuhjatud vara ei mõju ostjale atraktiivselt ja võib tihti isegi kena remondi varju jätta. Samuti on eelistatud universaalne viimistlus ehk nn skandinaavia stiil, mis tähendab, et parem on viimistluses vältida liiga erksaid värve ja ülearu spetsiifilisi viimistlusmaterjale.

Lõpetamata jäänud ja korrastamata välidetailid võivad samuti ostuotsuse juures paljuski määravaks saada, samas nende likvideerimine on tihti väikse kuluga. Lahtine vihmaveerenn, pesu vajav fassaad, lahti tulnud fassaadi piirdeliistud, kohati koorunud värv – kõik on tegelikult väikesed asjad ning nagu heakorragagi, ei mõjuta need oluliselt eksperthinnangus kajastatavat turuväärtust, kuid annavad siiski aimu, kui hoolas on eelmine omanik olnud ning määrab omakorda ostja meelsuse,“ lisas Teder.

Valga korteriomandid
* Tehinguhind on muutunud võrreldes:
hinnatipuga (september 2022): -5%
põhjaga (veebruar 2012): +558%
eelmise kuuga: +42%
* Viimase aasta pakkumishinna ja tehinguhinna vahe: 50%
* Kuu kalleim tehing: 46 000 €
* Viimase aasta keskmise tehinguhinna muutus: -5%
* Eelmise kuu tehingute arv: 24
* Selle kuu tehingute arv: 19

Võru korterid
* Tehinguhind on muutunud võrreldes:
hinnatipuga (juuli 2022): -16%
põhjaga (juuni 2010): +318%
eelmise kuuga: +5%
* Viimase aasta pakkumishinna ja tehinguhinna vahe: 29%
* Kuu kalleim tehing: 69 000 €
* Viimase aasta keskmise tehinguhinna muutus: -5%
* Eelmise kuu tehingute arv: 15
* Selle kuu tehingute arv: 17

Põlva korterid
* Tehinguhind on muutunud võrreldes:
hinnatipuga (2022 I kvartal): -22%
põhjaga (2012 IV kvartal): +220%
eelmise kvartaliga: -9%
* Kvartali kalleim tehing: 89 000 €

Allikas: Pindi Kinnisvara

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 19/10/2023 08:44:13