Hoolimata kaks kuud kestnud kuumadest ja kuivadest suveilmadest rõõmustavad usinad perenaised rikkaliku juur- ja puuvilja ning seenesaagi üle. Ühed on teinud hoidiseid vaid oma perele, teised ka laatadel müümiseks. Napiks või olematuks jäi aedmaasika-, varajase vaarika ja mitme luuvilja saak, sest külm võttis neil õied.

Hobitalunik Evi kasvatab juurvilju oma maakodus Räpina vallas. Ta alustas ema-isa kõrvalt ja on siiani sellega tegelenud, täiendades aeg-ajalt aeda mõne viljapuuga ja peenraid mõne uue juurviljaga.

„Kartulisaak oli hea, samuti porgandi- ja peedisaak. Arvestatava saagi taga on oma osa ka koduaia heal mullal,” rääkis Evi. Tomatisaak oli tal tänavu ülirikkalik, paprikad, mõned jalapenod ja sibulad andsid samuti korraliku saagi ja tänu sellele on talveks praekõrvane purkides.

„Jalapenokaunad sarnanevad tšillikaunadega. Lõikan kauna lõhki, võtan seemned välja ja panen nende asemele peekoniviilu keeratud toorjuustu ja siis ahju,” tutvustas ta ühte jalapeno kasutamise retsepti.

Kurgitaimi pani Evi mulda vaid kaks, kuid saagikus oli piisav. Kapsas on ainus juurvili, mida ta ostab, sest kapsaussidega võitlus ei paku rõõmu.

Nii musta kui ka punase sõstra põõsad kandsid korralikult, eriti suuri marju kandsid mustasõstrapõõsad. Perenaine sõnas, et suure saagi taga oli hobusesõnnikuga väetamine. „Asetasin ümber põõsa kobestatud mullale ajalehe, mis hoiab niiskust ja hiljem panin sinna peale niidetud rohu,” jagas ta üht võtet.

„Punastest sõstardest tegin ainult mahla, mustadest mahla ja toormoosi, maitsvad karusmarjad sõin põõsa küljest ära,” rääkis perenaine. Ta pani paar aastat tagasi mulda ka kolm viinamarjaistikut, kuid need ei ole siiani veel märkimisväärset saaki andnud.

Kaja on Palootsa talu perenaine Kääpalt, tema on samuti aastakümneid oma ja laste perele köögivilja kasvatanud. „Kartuli-, aiavilja- ja õunasaak oli üle ootuste hea. Kuna meie elamine on Võhandu jõe lähedal, saime ka kuivadel kuudel aedvilja kasta ilma hirmuta, et kastmisega kahaneb vesi kaevust,” tõdes ta tänulikult.

Palootsa perenaine tunnistas, et kevadel võttis külm õied aedmaasikatelt, samuti kirsi- ja ploomipuude õied, mis tähendas, et maasikatest ja luuviljadest tuli suu puhtaks pühkida.

Suve teisel poolel korjatud aedvili on tal juba hoidistatud: osa kurke marineeritud, teine osa hapendatud ning tomatitest, paprikatest ja sibulatest letšo purkides. „Kapsas on ka hapendatud. Kasvatan kapsa varju all, siis ei lähe röövikud neile kallale,” ütles Kaja.

Kui punased sõstrad on mahlaks tehtud, siis musti sõstraid oli tänavu põõsaste küljes väga napilt, sest põõsad on vanad. Kaja on mitu head aastat teinud viirpuumarjadest püreed, sest need on südamele kasulikud. „Keedan marjad ära, siis kallan nad sõelale, et seemned välja pressida, seejärel keedan segu suhkruga ja ongi püree purkipanekuks valmis,” tutvustas ta.

Palootsa perenaine rõõmustas rikkaliku seenesaagi, eelkõige kukeseente üle. „Nii rikkalikku seenesaaki oma metsast ei meenu küll viimastest aastakümnetest. Meie metsa pindala on väike, kuid leidsime sealt tänavu lisaks teada paikadele ka uusi seenekohti.” Kukeseened pani ta omas mahlas kuumutamise järel sügavkülma, teisi seeni kas soolas või marineeris.

Kahe tunniga kaks ämbritäit seeni
Taalbergi talu perenaine Ulvi Kallas, kes on Võrumaal teada-tuntud eriliste hoidiste valmistajana, ütles läinud nädala lõpul, et korjas kahe tunniga kaks 15-liitrist ämbrit seeni täis. See kinnitab, et seenesaak on kagunurga eri paigus hea. Ta lisas, et ülemöödunud aastal oli samuti palju seeni.

Kallas ütles, et hoidiste retseptid mõtleb ta ise välja. Näiteks valmistab perenaine kukeseeneletšot pihlakatega ning osa seentest hapendab.

Taalbergi talu perenaine alustas hoidiste tegemist juba varakult, kui tema aias kasvava 200 rabarberipõõsa varred olid esimeseks mahlaks küpsed. Esimese rabarberimahla tegi perenaine juba enne jaanipäeva, sobiva suve korral saab teisegi teha ja vahel isegi kolmanda korra.

„Mõtlen rabarberist kommide tegemisele. Koorimata rabarberivarred tükeldan ja panen tosinaks tunniks meega seisma, selle aja jooksul tõmbab mesi neist mahla välja. Seejärel kurnan mahla ära. Mahl läheb joogiks, tükid kuivatisse, kust mõne aja möödudes võtan rabarberikommid välja,” tutvustas ta.

Vaarikad said kevadel külma, sellepärast on saak tagasihoidlik, kuid punase sõstra ja vaarika želeeks viimaseid jagub.

Lisaks punase sõstra põõsastele kasvab Taalbergi talu aias mustasõstra- ja karusmarjapõõsaid. „Kõik põõsad olid marju täis, väetasin neid hobusesõnnikuga,” märkis Kallas. Ka pirnipuud andsid korraliku saagi, kuid ploomi-, mureli- ja kirsipuude õied võttis külm kevadel ära.”

Tomateid ja kurke Taalbergi perenaine ei kasvata, kuid mitmesuguseid kurgitooteid on tal juba 1000 (tuhat!) purki. Ühtedes on küüslauguga marineeritud kurgid, teistes salatid, nagu kurgi, sibula ja tšilli salat jt. „Tänavu tegin ka uue salati, milles on kurk, sibul, paprika ja sinepiseemned,” ütles Taalbergi perenaine.

Kõrvitsasaak oli korralik
Tuti talu perenaine Reet Käär Rummi külast Osula kandist jäi juurviljasaagiga väga rahule. „Kasvatasime kõike peale kaalika ja kõik juurviljad andsid korraliku saagi. Jagub nii oma kui ka laste perele,” tõdes ta.

Kõrvitsasaak on ülihea, nii et perenaine saab teada-tuntud kõrvitsasalatile ja -supile lisaks teha kõrvitsakooki ja -moosi. „Kõrvitsatükid tuleb suhkruga, soovitavalt moosisuhkruga, potti panna, lisada sidrunimahla ja peale keetmist ongi maitsev kõrvitsamoos valmis,” õpetas ta.

Suvikõrvits andis ka arvestatava saagi. „Suvikõrvitsast teen vormitoitu, kotlette ja hoidiseid, nagu juurviljahoidis, millele lisan tomatit ja porgandeid ning maitseaineid,” rääkis perenaine.

Kuigi põlduba sai varakult mulda ja saagi üle perenaine ei nurise, oli see varasemate aastatega võrreldes tagasihoidlikum. Hernega oli kehvem lugu, sest ussid tegid seal oma töö. „Kartuli-, sibula- ja küüslaugusaak oli väga korralik,” sõnas Käär ja lisas, et kahel kuival suvekuul ta palju ei kastnudki.

Mürgitamata kasvanud kapsastel olid enamikul ilusad pead, kuid viimased tuli kanade ette visata, sest neis võimutsesid ussid.

Nii nagu paljudes aedades, võttis kevadine külm ka Tuti talu aias kõigil luuviljapuudel õied, samuti sattus varajane vaarikas külma küüsi. Aedmaasikaid talus ei kasvatata. Pirnipuud andsid arvestatava saagi, õunapuud vähem.

Pere ei pea juur- ja puuviljahoidiseid poest ostma, sest värske saagi kõrval on alles hoidiseid ka läinud aastast. „Olen oma pere tarvis moose-mahlu ja salateid teinud 40 aastat ning me ei ole kunagi ühtegi hoidist poest ostnud,” sõnas Käär. Ta lisas, et hoidiseid jagub ka sõpradele kinkimiseks.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 28/09/2023 08:54:56